Sirvi Märksõna "puit" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 20
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Arheoloogilise vettinud puidu konserveerimine: metoodika ja praktika(Tartu Ülikool, 2018) Tint, Küllike; Peets, Jüri; Rammo, Riina; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Conservation of Wood-Inhabiting Biodiversity – Semi-Natural Forests as an Opportunity(2016-04-11) Kraut, Ann; Lõhmus, Asko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.Kõdupuit on metsa oluline osa, mis on elupaigaks umbes veerandile kõigist metsaliikidest. Intensiivne metsa majandamine vähendab kõdupuidu mahtu kuni kümme korda ja seega ohustab vähemalt poolte kõdupuitu asustavate liikide püsimist. Poollooduslik metsandus, mis põhineb looduslikul uuendusel ja metsa mitmekülgsel väärtustamisel, võiks kõdupuiduelustikule soodsam olla. Käesolev doktoritöö kirjeldab poollooduslikul majandamisel loodud metsaelupaikade kvaliteeti. Selgus, et põlismetsade struktuur on väga erinev nii erinevate metsatüüpide vahel kui ka nende sees, ning et kõdupuidu kogused on Eesti metsades suuremad kui lõuna- ja põhjapoolsetes riikides. Elustiku-uuringud näitasid, et vanade männi- ja kuuse-segametsade mardikakooslused olid erinevad, linnukoosluste seas eristus aga põline lodumets. Eesti riigimetsa majandamine vastavalt FSC-serdile säilitab tänu looduslikule uuendusele ja mõõdukale harvendamisele osa elustikule olulist puistustruktuuri. Siiski väheneb mitmete struktuurielementide hulk tunduvalt, seda eriti väga suurte elus ja surnud puude, laialehiste puude ja kaua kõdunenud lamapuidu osas. Mardikate ja lindude liigirikkus ja kooslused neis metsades moodustasid ainult osa põlismetsades leitust. Ka Eesti raiesmike lamapuiduvaru ületab tunduvalt Põhjamaade intensiivmetsanduses kirjeldatu. Kuigi tänu loodusliku uuenduse kasutamisele säilis suuri lamapuid, kõdunesid need kiiremini ning enamik tüügaspuid hävines juba raie käigus. Raiesmikele jäetud säilikpuudest saab surres väärtuslik jäme kõdupuit. Väikestelt raiesmike mardikakoosluste liigirikkust umbes poole kõdupuidu eemaldamine biokütteks ei mõjutanud. Üldiselt kõrged kõdupuidumahud võivad seletada ka seda, miks ei leitud üksikute puidumardikaliikide jaoks vähimat liigi säilimiseks vajalikku puidukogust.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Impact of potassium ion content of xylem sap and of light conditions on the hydraulic properties of trees(2022-02-22) Meitern, Annika Joy; Sellin, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondVee transport juurtest lehtedesse on taime ellujäämiseks oluline, kuna mõjutab taime süsiniku omastamist ja teisi elutähtsaid funktsioone. Vesi liigub juurtest lehtedesse mööda juhtkudet, mida nimetaktakse ksüleemiks. Ksüleemi veetranspordivõimet iseloomustab hüdrauliline juhtivus. Taimes liikuv vesi sisaldab alati selles lahustunud aineid, mistõttu nimetatakse seda ksüleemimahlaks. Vee transpordi käivitab aurumine lehestiku pinnalt, mida lühikeses ajaskaalas mõjutab ka ksüleemimahla ioonide sisaldus. Doktoritöö käsitleb ksüleemimahla kaaliumioonide sisalduse, valgustingimuste mõju ja hüdraulika omavahelisi seoseid kiirekasvulistel lehtpuudel nagu hübriidhaab ja arukask. Töö on läbi viidud Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna segametsas ning Rõkal asuval metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise katsealal (FAHM). Töös käsitlen hüdrauliliste ja ksüleemimahla parameetrite ööpäevast muutumist, puukoore eemaldamise ehk floeemi sälkamise mõju hüdraulilise juhtivusele ja ksüleemimahla omadustele, valguse kvaliteedi ja intensiivsuse mõju lehe ning oksa hüdraulilisele juhtivusele. Doktoritöös tõestasin ksüleemimahla ioonide sisalduse mõju katsealuste liikide hüdraulilisele juhtivusele. Leidsin, et suurenenud ksüleemimahla kaaliumioonide sisaldus suurendab hüdraulilist juhtivust, mis avardab meie teadmisi K+ osalusest taimede veevahetuse regulatsioonis. Samuti kattusid hübriidhaava ksüleemimahla ioonide sisalduse ja hüdraulilise juhtivuse ööpäevased rütmid. Floeemi sälkamine mõjutas hübriidhaava hüdraulilist juhtivust ja gaasivahetust, kuid mitte ksüleemimahla omadusi. Valgus mõjutas mitmel eri viisil ksüleemimahla kaaliumioonide sisaldust ja oksa hüdraulilist juhtivust. Nii valgustingimused kui ksüleemimahla ioonide sisaldus mõjutavad oluliselt lehtpuude veetranspordivõimet. Kaaliumioonide sisalduse muutmise teel saavad taimed muutuvates keskkonnatingimustes optimeerida lehtede veevarustust, saavutamaks tasakaalustatud veebilanssi.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Jäme lagupuit - lagunemist kontrollivad faktorid ning tähtsus metsaökosüsteemides(Tartu Ülikool, 2011) Anslan, Sten; Tedersoo, Leho, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kasepuidu anatoomiline ehitus ja füüsikalis-mehaanilised omadused Eesti metsakasvukohatüüpides(Tartu : [Eesti NSV Teaduste Akadeemia], 1969) Kasesalu, Aino; Veermets, K., juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Ksüleemimahla kaaliumioonide sisalduse mõju ksüleemi hüdraulilisele juhtivusele(Tartu Ülikool, 2012) Meitern, Annika; Sellin, Arne, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Metsa- ja puidutööstusjäänused(1937) Veermets, Kaarellistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Metsakasustuse laboratoorsete tööde juhend(1939) Veermets, Kaarellistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Metsataksid : [praktiline käsiraamat](1950) Anutšin, Nikolailistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Protsessi juhtimise tarkvaraline raamistik puidu konvektiivkuivatuse ja spektroelektrokeemia näidetel(Tartu Ülikool, 2013) Tamme, Hannes; Noppel, Madis, juhendaja; Tamme, Valdek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Puidu uued kasutamisviisid(1930) Veermets, Kaarellistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Puidumääraja makro- ja mikroskoobiliste tunnuste järgi(1937) Veermets, Kaarellistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Puit katusekattematerjalina Eesti taluarhitektuuris 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi esimese pooleni(Tartu Ülikool, 2005) Vissel, Triin; Pärdi, Heiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Puit vormis, vorm puidus(1968) Mölder, Arsenilistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Puu kui ehitusmaterjaal(1921) Masik, Ernstlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Uued antifrikatsioonilised materjalid ja katted(1959) Alšits, Issaaklistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Vanade puidu peitsimimeetodite uurimine(Tartu Ülikool, 1998) Saro, Evelin; Ilomets, Tullio, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Интенсификация лесного экспорта(Tartu Ülikool, 1988) Шмулев, Геннадий Александрович