Sirvi Märksõna "puutööriistad" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 8 8
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti rahvapärane puutööndus : ajalooline ülevaade(1960) Viires, Antslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ehituslaudsepatööd(1956) Ardanski, Alekseilistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Lõikeriistade kõvendamine elektrisädemega(1954) Post, Voldemarlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Õpetajate ja kasvatajate töökogemusi tööõpetuses(1960) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Rahvuslikud puutööriistad : kirjanduse soovitusnimestik(Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia raamatukogu, 2020)listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ruhnu talutoa mööbel - kaardistamine ja uuendamise võimalused(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Bachman, Kristjan; Konsa, Kurmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. PärandtehnoloogiaRuhnu saar kui geograafiliselt eraldatud piirkond on pakkunud mitmekülgset uurimisainet nii etnograafidele kui ka ajaloolastele. Uuritud on ruhnlaste elukorraldust, sotsiaalset kooslust, arhitektuuri ning ülevaatlikult ka mööblit. Põhjalikum Ruhnu mööbli kaardistamine ja stiilikäsitluse analüüs siiani puudus. Ruhnu mööbli põhjalikumat uurimist alustasin 2009. aastal, tehes Tartu Kõrgema Kunstikooli lõputööd, mis sai ka aluseks praegusele magistritööle „Ruhnu talutoa mööbel – kaardistamine ja uuendamise võimalused“. Ajalise uurimisvahemiku määras säilinud mööbli vähene hulk, mis on peamiselt 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni. Magistritöö eesmärke oli kaks. Esmalt kaardistada põhjalikult Ruhnu mööbel lähipiirkonna muuseumite ja erakogude põhjal ning ühtlasi anda põhjalikum ülevaade mööbli kujunemisest saare geograafilises kontekstis. Teiseks uurida Ruhnu mööbli nüüdisajastamise võimalusi ning koostada ülevaade Ruhnu talutoamööbli tänapäevastest tootmisvõimalustest ja puutöö arendamisest Ruhnu saarel. Teoreetilis-uurimusliku ja eksperimentaal-praktilise töö jaoks kasutasin nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Andmeid kogusin peamiselt välitöödel ja informantide käest, samuti kasutasin esemete võrdlevat vaatlust ja andmebaaside ning fotomaterjalide analüüsi. Polükroonsete Ruhnu aidakappidele viimistlust uurisin ATR-FT-IR-spektroskoopilise meetodiga, et selgitada välja traditsioonilisel mööblil kasutatud värvikoostised, mida saaks kasutada ka tänapäeval. Püstitatud eesmärkide alusel oli magistritöö jaotatud kaheks suuremaks peatükiks. Töö esimeses pooles andsin ülevaade Ruhnu mööbli olemusest kohalikus talupojakultuuris, mööbli praegusest arvulisest seisust, selle tüüpkonstruktsioonidest, dekoreerimisest ja kasutuskohtadest. Samuti andsin Ruhnu puutööriistadest ülevaate, mis aitab mõista saare meistrite tehnilisi võimalusi ja seeläbi kohaliku mööbli kujunemist. Töö teises osas käsitlesin Ruhnu mööbli tootmisvõimalusi ja traditsioonilise mööbli alusjooniste kogu, mida saab aluseks võtta nüüdisaegse mööbli kujundamisel. Uurimuses vaatlesin traditsioonilisi ja tänapäevaseid tehnoloogiaid ning töövõtteid, ning selle põhjal andsin ülevaate uute tehnoloogiate sobivusest Ruhnu-ainelise mööbli taastootmiseks. Vajaduse tingis ruhnlaste suurenev tahe alustada uuesti katkenud traditsioonidega puutööndust ja kohaliku mööbli tootmist. Magistritöö tulemusena leian, et Ruhnu saar on äärmiselt omalaadne, samuti selle mööbel, mis kultuuripärandina vajab suuremat tähelepanu ja kaitset. Magistritöös kaardistatud andmed võimaldavad saada selgema ülevaate Ruhnu mööbli hetkeseisust ning hinnata edasist vajadust mööbliesemete võimalikuks kaitseks.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Viikingiaja töökirved: tehniline iseloom, rekonstruktsioon ja kasutuskoguemus C-tüübi kirveste näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Kiilmann, Karmo; Jõeste, Kristi, juhendaja; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondNorra uurija Jan Petersen on jaotanud viikingiaja kirved suuruse ja kuju järgi 12 erinevasse tüüpi (Petersen 1919). Tüüp-C on tunnistatud viikingiajal Eesti aladel enim levinud kirvetüübiks (Tvauri 2012) ja seda on liigitatud peamiselt töökirveks (Adamson 1928). Töös võetakse uurimise alla 11 arheoloogilist leidu, mille seas on 3 uut seni täiesti uurimata sarnase leiukontekstiga detektoristi leidu. Kirjeldatakse põhjalikult tüübitunnuseid nagu tööpind, kannaosa, sirge esikülg, ühepoolsed varrelapid, peenike viietahuline kaelaosa, kaarjas tera ja tera kaldenurk. Töös kirjeldatakse rekonstruktsioonide sepistamise protsessi, eksperimente ja tehtud järeldusi kirveste tehniliste omaduste kohta. Veel tuuakse välja tööprotsessi käigus ilmnenud tähelepanekud ning pakutakse kirvetüübile võimalikke kaasaja ja tuleviku rakendussuundi. Eraldi vaatluse alla võetakse leidude mõõdistamise käigus ilmnenud reeglipära kirveste varreaugu parameetrite ahenemisest varre poolt ettepoole. Püstitatakse hüpotees selle eripära valmistustehniliste põhjuste kohta, mis tõestatakse rekonstruktsioonide sepistamise käigus. Lisaks tõestatakse kahe leiu varreaukude 3D mudelite ja kirve valmistusjälgede võrdlemise teel nende äärmiselt tõenäoline päritolu samast valmistusallikast. Töö arutelu osas antakse hinnang C-tüübi kui töökirve võimalikule rollile sõjalises kontekstis. Veel pakutakse ideid varreaugu füüsiliste parameetrite ning tüübitunnustel avalduvate valmistusjälgede kaudu tulevasteks mandrellil viimistletud varreauguga arheoloogiliste leidude uurimusteks.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,