Sirvi Märksõna "rabad" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 27

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Das Torflager von Awandus im Kirchspiele St. Simonis in Estland, chemisch untersucht von Prof. Dr. Alexander Petzholdt : (Vorglegt im Januar 1861)
(1861) Petzholdt, Alexander
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of ecosystems under human activity in the North-East Estonian industrial region: forests on post-mining sites and bogs
(2015-05-15) Karu, Helen
Eestis on põlevkivi kaevandatud umbes 1%-l maismaa pindalast. Üks olulisemaid kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid Kirde-Eestis on looduslike- ja kultuurmaastike asendumine uute tehislike pinnavormidega, nagu karjääripuistangud ja tööstusjäätmete kuhilad. Käesoleva töö esmaseks eesmärgiks oli kirjeldada taimkatte ja mulla arengut Narva põlevkivikarjääri ja Kohtla-Järve poolkoksimägedele rajatud puistutes ning looduslikult taastuvatel aladel. Leiti, et 30 aastat peale metsastamist annavad karjääripuistangutel kõige enam puiduproduktsiooni arukase- ja sanglepapuistud. Samuti stimuleerivad lehtpuupuistud, eriti lepikud, mulla ja alustaimestiku arengut nii karjääripuistangutel kui poolkoksimägedel. Looduslikult uuenenud metsades on mulla paksus ja puiduproduktsioon võrreldavad hariliku männi istandustega, mis karjääripuistangutel domineerivad. Rohurinde liigiline koosseis karjääripuistangutel sõltub oluliselt istutatud puuliigist ning on kõige mitmekesisem looduslikult uuenenud aladel. Seega saab tööst teha praktilise järelduse: liigilise mitmekesisuse suurendamiseks karjääripuistangutel tuleks metsastamisel kasutada senisest enam lehtpuid ning jätta osa alasid looduslikule uuenemisele. Töö teiseks eesmärgiks oli analüüsida muutusi, mida on rabaökosüsteemides põhjustanud põlevkivielektrijaamadest pärinev aluseline õhusaaste ning veetaseme alanemine kuivendamise, turbakaevandamise ning põlevkivi allmaakaevandamise tõttu. Selleks uuriti taimestikku ja süsinikuringet Kalina ja Selisoo rabade servaaladel ning võrreldi neid looduslikus seisundis rabaga Kesk-Eestis. Leiti, et õhusaaste on põhjustanud olulisi muutusi mõlema raba, eriti aga Kalina taimestiku liigilises koosseisus. Nii õhusaaste kui veetaseme alanemine toovad kaasa puude kasvu kiirenemise ja samblarinde produktsiooni vähenemise. Süsinikuemissioonid turbast sõltuvad tugevasti veetasemest, samas kui õhusaaste mõju pole ilmselt oluline. Doktoritöö tulemused näitavad, et puisrabades ja suhteliselt kõrge veetasemega rabametsades võiks turbast pärinevate süsinikuvoogude hindamiseks kasutada keskmist veetaset ja/või puistu rinnaspindala.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die regionale Entwicklungsgeschichte der Wälder Estlands
(1929) Thomson, Paul
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ecological analysis of two raised bogs in Estonia
(Tartu Ülikool, 2000) Püssa, Kersti; Roosaluste, Elle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti rabad ja nende kasutamise perspektiivid metsamajanduses
(1968) Valk, Uno
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti rabade arheoloogiline potentsiaal turbakaevandamise vaatepunktist
(Tartu Ülikool, 2025) Kippar, Ott; Rammo, Riina, juhendaja; Kama, Pikne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Töö käsitleb Eesti rabade arheoloogilist potentsiaali ja selle ohustatust turbakaevandamise tõttu. Kuna mehaaniline freesturba tootmine on destruktiivne ja vähendanud arheoloogiliste leidude avastamise võimalusi, on vajalik senisest paremini kaardistada ning kaitsta rabades leiduvat kultuuripärandit. Koostasin teadaolevatest rabaleidudest kataloogi ja levikukaardi, tuvastades kokku 128 teadet erinevatest leidudest. Samuti pakub töö lahendusi rabaleidude tuvastamiseks ja turbakaevandajate teadlikkuse tõstmiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emajõe suudmeala soode ja rabade kompleksi entomofauna olulisemate komponentide ökoloogiast
(Tartu : [Tartu Riiklik Ülikool], 1951) Vilbaste, Juhan; Riikoja, Heinrich, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Endla rabamaastiku linnustikust : Endla raba linnustiku ökoloogiast : ettekanded
(1947) Masing, Viktor
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ida-Eesti rabade taimekooslused ja nende dünaamika = Растительные сообщества верховых болот Восточной Эстонии и их динамика : väitekiri bioloogiliste teaduste kandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks
(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1958) Masing, Viktor
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kas rabad on tõesti nii kohutavad?
(1970) Masing, Viktor
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kodumets
(1937) Põldmaa, Kustas
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Looduslike ja tehislike markerite kasutamine turba dateerimiseks inimtegevusest mõjutatud rabas
(Tartu Ülikool, 2016) Nulk, Helena; Tkaczyk, Alan Henry, juhendaja; Vaasma, Taavi, juhendala; Karu, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Loodusturismi sihtkoha kestlik arendamine Tolkuse raba näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2025) Priske, Jaan-Eerik; Tamm, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rabadest, nende arengust ja uurimisest
(1968) Masing, Viktor
listelement.badge.access-status Embargo ,
Rabamaastiku areng : ettekanded, töömärkmed
(1950) Masing, Viktor
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ratva raba looduskaitse reservaadi taimkattest = Das Naturschutzgebiet Ratwa-Moor in NO-Estland
(1940) Rühl, Artur
listelement.badge.access-status Embargo ,
Riisa raba floristiline ja geobotaaniline väärtus
(Tartu Ülikool, 2004) Kond, Kersti; Roosaluste, Elle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Selisoo pinnasevee taseme analüüs Estonia põlevkivikaevanduse mõju selgitamiseks. Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias
(Tartu Ülikool, 2014) Kraun, Merilin; Karro, Enn, juhendaja; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva töö eesmärgiks oli pinnasevee tasemete seiramise ja seireandmete analüüsi abil välja selgitada, kas ja milline mõju on Estonia põlevkivikaevandusel Natura 2000 alaks määratud Selisoo rabale. Töö käigus perioodil 7.04.2011-24.10.2013 uuriti 13 piesomeetri mõõdetud andmete põhjal veetasemete sesoonset kõikumist ja võimalikku langust, korrelatsiooni meteoandmetega ja võimalikku seost põlevkivi kaevandamisest tingitud põhjavee tasemete languse ja kaugusega kaevandusest. Seoste leidmisel oli abiks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Jõhvi meteoroloogijaama sademetehulga, lume paksuse ja õhutemperatuuri andmed. Uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et kaevanduse mõju pinnakattes paiknevale põhjaveele on ilmne, kuid see ei ole jõudnud raba pinnale. Pinnasevee tase rabas ja selle ümbruses sõltub suurel määral sademete hulgast ja tüübist ning õhutemperatuurist, mis omakorda sõltuvad aastaajast. Lõunapoolsel transektil on looduslike sesoonsete kõikumiste taustal veetasemete langused suuremad, sest transekti kaugus kaevandusest on väiksem. Põhjapoolne transekt kirjeldab väljakujunenud, seni veel kaevandamisest vähemõjutatud veerežiimi rabas ja kuivendatud äärealadel. Veetasemete langused on suuremad piesomeetrites, mis asuvad rabalaama servas olevas mineraalpinnases ja väiksemad turbaalusesse mineraalpinnasesse paigutatud piesomeetrites. Rabaturbasse paigutatud piesomeetrite mõõdetud pinnasevee tasemetes pole langust näha. Rabalaama keskel on kaevandamise mõju väiksem kui servas, sest servale on kaevandus lähemal. Kõige suuremaks ohuks raba püsimajäämisele on see, kui veetasemed hakkavad märkimisväärselt langema ka rabaturbas. Suurte veetasemete languste puhul on oht, et rabas muutub oluliselt veerežiim, mis võib tuua kaasa muutused samuti taimestikus. Kindlasti tuleb jätkata Selisoos põhjavee-, pinnasevee- ja taimestikuseiret, et olla kursis rabas toimuvate muutustega ja hinnata pidevalt sealset olukorda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Söeosakeste levik turbakihtides ja nende sündmusstratigraafiline interpretatsioon Meleski raba näitel
(2006) Amon, Leeli; Meidla, Tõnu, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Synthetic aperture radar interferometry as a tool for monitoring the dynamics of peatland surface
(2022-09-05) Tampuu, Tauri; Kull, Ain, juhendaja; Praks, Jaan, juhendaja; Uiboupin, Rivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Sood on unikaalsed ökosüsteemid, kus turba ladestumise käigus seotakse pikaajaliselt süsinikku. Üleilmselt on soodes seotud süsiniku kogus, mis võrdub peaaegu poolega hetkel atmosfääris olevast. Tasakaalu süsiniku sidumise ja lendumise vahel mõjutab soodes kõige enam veetase, mistõttu veerežiimi muutudes võivad sood muutuda süsiniku talletajast kasvuhoonegaaside õhku paiskajaks. Tehisavaradar (SAR) on aktiivne mikrolainealas töötav kaugseiresüsteem, mille kasutamine võimaldaks turbaalade ülemaailmset seiret. SAR näeb läbi pilvede, katab korraga suure ala, on hea ruumilise lahutuse ja tiheda ajalise katvusega. Interferomeetriline SAR (InSAR) on uudne meetod, mis võimaldab mõõta maapinna kõrgusmuutusi, tuginedes radarisignaali pool läbitava teekonna pikkusete erinevusele kahest samast kohast, aga eri aegadel tehtud pildi vahel. Tulemuseks on kõrgusmuutuse pilt (interferogramm), kõrvalsaaduseks on koherentsuse pilt, mis kirjeldab võrreldavate piltide ruumimustrite sarnasust. Meetodi kitsaskohaks on suurte kõrgusmuutuste õigesti hindamine. Töö eesmärk oli katsetada InSAR meetodi kasutusvõimaluse piire ja rakendada uusi teadmisi rabade seirel. Uurisin: 1) raba veetaseme mõju koherentsusele; 2) freesturba tootmisega kaasnevat pinna muutuse mõju koherentsusele; 3) InSAR meetodi usaldusväärsust raba pinna kõrguse muutuse hindamisel. Tulemused näitavad, et koherentsustest on kasu soode veerežiimi uurimisel, kuid see ei sobi pinnase niiskuse otseseks mõõtmiseks. Koherentsust saab kasutada turba tootmise seireks, võttes arvesse SAR-ist ja turba tootmise protsessist tulenevaid piiranguid. Töös on visandatud seiremetoodika, mis võimaldab eristada aktiivseid turbatootmisalasid kasutuses välja jäänud aladest ja jälgida turba tootmise intensiivsust, edendamaks tõhusamat ressursikasutust. InSAR meetodil maapinna kõrguse mõõtmised tavapärase 5,6 sentimeetrise lainepikkuse juures ei ole rabas usaldusväärsed. Katsetatud InSAR meetodid ei suutnud kiiresti toimuvaid suuri kõrgusmuutusi õigesti hinnata. Sarnaselt varasematele uuringutele oleks selline viga jäänud avastamata, kui meil poleks võrdluseks olnud maapealseid kõrgusandmeid. Tõenäoliselt võiks soos maapinna kõrguse muutuse hindamiseks paremini sobida lähitulevikku planeeritud pikalainelised (24 cm) radarsatelliidi missioonid.