Sirvi Märksõna "rahvuslik identiteet" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 115

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autoritaarne juhtimine ja rahvusidentiteet autoritaarsete režiimide riigipeade uusaastakõnedes: Xi Jinpingi ja Vladimir Putini 2013-2022 kõnede võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Moorats, Kristel; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev uurimustöö üritab vastust leida küsimusele, kas autoritaarseid riigivalitsejaid seob mingi ühine muutuja või arusaam, mille kohaselt nad poliitikat ajavad. Selleks on valitud Vladimir Putini ja Xi Jinpingi uusaasta tervituskõned aastast 2013-2022, need kodeeritud pidades silmas autoritaarset juhtimisstiili ja rahvusidentiteeti ning koostatud tulemuste põhjal temaatiline analüüs. Presidentide uusaasta kõned leidavad aset igal aastal, kus riigipea pöördumine on suunatud otse rahvale (Barkoff 2022:13). See teeb sellest kõneliigist ühe kõige järjepidevama ning ka populaarsema kõne riigis, mistõttu võib sealt leida vähem kommertslikku suhtumist, rahvusest tulenevaid eripärasid ning kavatsusi, mida suuremal arreenil ei propageerita (Barkoff 2022:13). Sellest tulenevalt analüüsib käesolev töö Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini ja Hiina Rahvavabariigi presidendi Xi Jinpingi uusaasta tervituskõnesid eesmärgiga tuvastada kõnedest autoritaarset juhtimist ja rahvusidentiteeti. Analüüs põhineb kodeeritud kõnedest ning nende temaatilisest analüüsist kõnelejate vahel. Käesolev töö loodab tuua selgust tuvastamaks autoritaarseid juhte ning seda, kuidas on selle algeid võimalik tuvastada juhtide enda väljaöeldust. Samuti heidab see töö valgust sellele, kuidas on autoritaarse juhtimise juures võimalik tagada nii lojaalne rahvas nagu Venemaa Föderatsioonis ja Hiina Rahvavabariigis, tuvastades rahvusidentiteeti kõnelejate väljaöeldus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Being a woman and being Tatar: intersectional perspectives on identity and tradition in the post-soviet context
(2022-07-14) Shisheliakina, Alena; Kuutma, Kristin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Selles Siberi ja Eesti tatarlaste kogukonnas kogutud materjalidel põhinevas töös uuritakse, kuidas intersektsionaalse identiteediga inimesed, nagu tatari ja moslemi naised, postsovetlikus ühiskonnas oma identiteedist ja traditsioonidest räägivad. Töös käsitletakse soolist ja etnilist identiteeti lokaalsest, mitte universaalsest vaatenurgast, sest lähtepunktiks on naiste subjektiivne kogemus. Traditsioonidest rääkides on naiste jututeemade seas olulisel kohal kehaline kogemus. Näiteks tagasihoidlikkusega seostub ka enese katmine, neitsilikkus, inimrööv ja islami abielu (nikah). Seksuaalsuse kõrval on peateemad seotud peresuhetega, näiteks majapidamistööde jaotus, hierarhiad, suhted ämmaga ja mälestused vanaemast. Naiste hääled seovad traditsiooni keele ning etniliste ja religioossete tavadega, moodustades erisuguseid mustreid muutlikest ja mitmenäolistest naisidentiteetidest. „Puhta“ traditsiooni mõistet seostavad naised nõukogude-eelse ajaga. Oma vaadete õigustamiseks viitavad nad paljudele eri ajaperioodidest pärinevatele allikatele nagu perepildid, perede jutustused, mälestused ja teaduslikud uurimused. Sellega seatakse küsimuse alla erinevad arusaamad tatari kogukonna traditsioonide olemusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Betrachtungen in ernster Zeit
(1906) Fischer, Elmar
listelement.badge.access-status Embargo ,
Biopolitics and national identities: between liberalism and totalization
(Routledge, 2017) Makarychev, Andrey
This is an introductory article to the special cluster on the biopolitical reading of nation-building in post-Soviet countries. The authors explain the advatnages of using the biopolitical approach to countries with hybrid identities, and discuss the totalizing potential of biopolitical narratives
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
“Christian Stalin” – The Paradox of Contemporary Georgian Politics
(University of Tartu Press, 2017) Kakabadze, Shota
The following study sets as the starting point of analysis the paradox which one can observe in contemporary Georgian public space. Religious discourse refers to Stalin as a believer and even talks of his contribution to the revival of Christianity in the Soviet Union, despite the vast historical evidence suggesting otherwise. A considerable part of the Georgian population expresses respect or sympathy towards this historical figure. In this research, it is argued that explanations stemming from memory politics, nationalism or from the attempts of turning the image of Stalin into a commodity, fail to substantially address the puzzle and shed light on the phenomenon. Hence, the following study proposes a chain of signification developed within the discourse theory as a theoretical and methodological tool for looking at these developments. The discourse on national identity with Orthodox Christianity as a nodal point explains the possibility of such an image, religious Stalin, coming into existence.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Comparative analysis of English and Russian idioms of nationality and ethnicity
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2013) Rikkinen, Oksana; Orehhova, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž. Võõrkeelte lektoraat
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Deconstructing contemporary Russian national Identity: analysing discursive reactions to crisis situations
(Tartu Ülikool, 2016) Kuzmiankova, Aliautsina; Morozov, Viatcheslav, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The following thesis addresses Russian identity in times of crises and the differences between the official pro-government discourse and the discourse in the public sphere. In order to trace contemporary Russian national identity, I use discourse analysis of three cases of crises: the war in Syria, the conflict in Ukraine and the refugee crisis in Europe. As conflict situations, crises and wars involve opposition between two or more sides. Therefore, drawing on Hopf’s idea that identities are relational, identities become more explicit in crises situations as they are shown in relation and opposition to each other. The other aim of this research is to find differences between the official discourse and the discourse in the public sphere. This is done through discourse analysis of the pro-government popular media outlets (for the official discourse) and pro-government bloggers (for the discourse in the public sphere). I argue that discourse differs in those too. Drawing on Foucauldian ‘truth regime’ and concepts of body and power, I contribute another topic for the analysis - body control through homophobic sentiments. Based on the notion that the state needs to take control over the human body, fertility and demography (which is particularly important during the time of crisis), I argue that biopolitics is a leitmotif for the other aforementioned topics and has to be taken into account. I also argue that strong support for the promotion of traditional values is used as a tool to strengthen identity building.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Demanding subjectivity: the radical right’s use of discursively empty referent objects within a post-foundational logics framework
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-21) Terry, George Spencer; Makarychev, Andrey, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimane kümnend on kaasa toonud populistlike ja paremradikaalsete liikumiste kiire kasvu, mis on esitanud väljakutse varasemale status quo’le. Käesolev doktoritöö uurib, kuidas need liikumised konstrueerivad oma identiteeti ja legitimeerivad oma nõudmisi, kasutades diskursiivselt tühje viitepunkte – määratlemata või ebamääraseid tähiseid. Need viitepunktid pakuvad paindlikkust ja mitmetähenduslikkust, samas kui nende ümber luuakse välistavat loogikat. Ernesto Laclau postfundamentaalsele diskursusekäsitlusele tuginedes väidab doktoritöö, et radikaalsed parempoolsed liikumised legitimeerivad end läbi enese-identifitseerimise protsessi, kus iseend määratletakse ülimusliku grupi ainuõigete esindajatena. Selle loogika aluseks on kolm keskset eeldust: ebavõrdsus, vaenulikkus ja eksklusiivsus. Need elemendid moodustavad radikaalse parempoolsuse diskursiivsete praktikate aluse, mis pakuvad eriilmelistele toimijatele ühendavat loogikat, vaatamata ideoloogilistele ja stilistilistele erinevustele. Kolm artiklit illustreerivad seda dünaamikat. Esimene käsitleb Itaalia Matteo Salvinit, näidates, kuidas rahvusvahelisi suhteid kasutatakse rahvuse positsioneerimiseks moraalselt ülimuslikuna, süüdistades samaaegselt vastaseid ühiskondlikes probleemides. Teine uurib konkurentsi Itaalia parempoolsete liikumiste hulgas, paljastades, kuidas populistlikud ja postfašistlikud liikumised konkureerivad rahva positsiooni määratlemiseks, kasutades vaenu ja eitamist autentsuse kinnitamiseks. Kolmas artikkel keskendub Eesti paremradikaalsetele, uurides, kuidas soome-ugri identiteet toimib tsivilisatsioonilise viitepunktina, mille kaudu oma tegevusi õigustatakse. Kuigi need juhtumid kinnitavad jagatud strukturaalse loogika olemasolu, toovad nad ka esile selle kohanemisvõime. Itaalia liikumised identifitseerivad end idealiseeritud suveräänsuse kaudu, samas kui Eesti liikumised keskenduvad tsivilisatsioonilisele identiteedile. Vaatamata erinevustele kasutavad kõik liikumised mitmetähenduslikke viitepunkte, loomaks välistavaid identiteete. Kokkuvõttes jõutakse järeldusele, et paremradikaalsus on nõudmiste kogum, mis keskendub eksklusiivsusele ja vaenulikkusele, vastandudes liberaalse demokraatia loogikale. Käsitledes paremradikaalsust kui loogikat, mitte fikseeritud ideoloogiat, pakub see doktoritöö alternatiivset analüüsivõtet mõistmaks, kuidas need liikumised erinevates kontekstides kujunevad
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Education reform discourses in Kazakhstan since the 2000s
(Tartu Ülikool, 2023) Lafont, Elodie; Ibadildin, Nygmet, juhendaja; McManus, Clare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The goal of this research is to analyse official discourses regarding education reforms in Kazakhstan. This research focuses on two ideologies underlying education reforms: the desire for internationalization and the willingness to consolidate a fragile national identity. The two main education reforms in primary and secondary education in Kazakhstan since the 2000s, the Trilingual policy and the Twelve-year compulsory education, are taken as case studies. Official documents from the national authorities of Kazakhstan regarding these education reforms are analysed alongside international organizations’ documents to understand the broader international context. This study reveals the complex interactions between national identity and internationalization discourses in education in Kazakhstan. It aims to understand how national education reform discourses are influenced by the international context but also how these national discourses reappropriate the international context to serve national identity interests.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis : [artiklikogumik] [Helisalvestis]
(2003) Valk, Aune; Realo, Anu
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keelest erineva emakeelega Tartu põhikooli lõpetajate enesemääratlus ja riigiidentiteedi kujunemine erinevate õppekeeltega õppeasutustes
(Tartu Ülikool, 2014) Trubatšova, Julia; Soll, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti noorte rahvusliku ja Euroopa identiteedi seos hoiakutega sisserändajate ja demokraatia suhtes
(Tartu Ülikool, 2019) Susi, Janne; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti rahvarõivaste kandmine ja selle eksistentsiaalsed dimensioonid
(Tartu Ülikool, 2024) Ruus, Mia Marta; Remmel, Atko-Sulhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Uurimistöös analüüsiti kümne rahvarõivastega tegeleva inimese arusaamu nende tegevuse ning laiema maailmapildi kohta. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada välja, millised hoiakud peituvad rahvarõivastest rääkides sageli esinevate religioossusele, spirituaalsusele või maagilisusele viitavate teadmiste taga. Põhilised uurimisküsimused hõlmasid seda, kas need väljendavad inimeste laiemaid religioosseid arusaamu, kuidas neid kirjeldada ning milliste eksistentsiaalselt oluliste teemadega need veel seotud võivad olla.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti rahvusliku identiteedi ja rahvuslike väärtuste käsitlemise võimalusi gümnaasiumi kirjanduskursuse „Uuem kirjandus“ näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Pärtel, Krista; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti venekeelsete noorte etno-kultuurilise identiteedi tõlgendusviisid õppekeele kontekstis
(Tartu Ülikool, 2014) Salvet, Sander; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestis elavate muukeelsete perede vanemate suhtumine oma lapse kakskeelsusesse ja etnilise identiteedi kujundamisse
(Tartu Ülikool, 2015) Loide, Anu; Väljaots, Meeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestlase identiteet “Minu” sarja Eestist kirjutatud raamatute näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Pruul, Karoliine; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö eesmärk on võrrelda üheksa „Minu” sarja raamatu põhjal, mis on eestlase identiteedi erinevused sõltuvalt elukohast. Töös otsitakse eestlase identiteedi eripärasid lähtudes geograafilisest asukohast, et tekiks arusaam sellest, milline on mingis linnas või paigas elav eestlane. Esimene peatükk keskendub omaeluloolisuse mõistele, aga kirjeldab samuti analüüsitud teostes kasutatud omaelulookirjutuse žanre nagu memuaar, reisikiri ja päevik. Teine peatükk käsitleb identiteedi küsimust omaelulookirjutuses. Kolmandas peatükis antakse lühiülevaade eestluse kujunemisest ja suurematest mõjutustest, ning tänapäevase eestlase võimalikust olemusest. Bakalaureusetöö neljandas peatükis analüüsitakse "Minu" sarja teoste põhjal, kuidas on autorid selle Eesti linna tänapäevast elanikku ja eestlast kirjeldatud.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eestlaste rahvusliku identiteedi käsitlusi 19. sajandi teise poole eesti ajakirjanduses
(Tartu Ülikool, 2002) Kukk, Kristi; Laur, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eri rahvusi ühendava riigiidentiteedi kujunemine eesti- ja venekeelsete koolide õpilastel
(Tartu Ülikool, 2011) Kiuru, Heidi; Valk, Aune, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonia Gravitates Towards Sweden: Nordic Identity and Activist Regionalism in World War I
(2014-10-07) Kuldkepp, Mart
Doktoritöö peamine eesmärk on selgitada seoseid selle kahe uurimisobjekti vahel, milleks on Eesti põhjamaine identiteet ja Esimese maailmasõja aegne Eesti aktivistlik regionalism. Täpsemalt selgitades on tegemist uurimusega sellest, kuidas Eesti põhjamaine identiteet varase Eesti rahvusluse osana välja kujunes (Artikkel I), millise poliitilise väljundi see leidis Aleksander Kesküla ja teiste eesti aktivistide tegevuses Esimese maailmasõja ajal (Artikkel II) ja lõpuks, kuidas Kesküla maailmasõjaaegne “emigrandiintriig” jäi lõimimata tekkiva Eesti Vabariigi välispoliitikasse ja diplomaatiasse, mis hakkas välja kujunema aastatel 1917-1918 (Artikkel III). Artiklites, mis doktoritöö moodustavad, antakse neile spetsiifilistele küsimustele üksikasjalikud vastused. Ent töö teine, vähemalt sama oluline tulemus on vastavate küsimuste formuleerimine ise: faktilise ja tõlgendusliku aluse rajamine, mis muudab need asjakohasteks ja vastatavateks. Seetõttu on suurem osa doktoritöö kokkuvõtvast avaartiklist pühendatud küll otseselt artiklitel põhineva, kuid siinkohal paremini ühtlustatud teoreetilise raamistiku kirjeldusele, mis muudab eksplitsiitseks autori teoreetilised eeldused ja annab võimaluse sarnast uurimistööd tulevikus kergema vaevaga jätkata. Töös kasutatud metodoloogiline lähenemine kujutab endast kombinatsiooni poliitilisest- ja kultuuriajaloost, mis tähendab, et poliitilisi arenguid on püütud seletada kultuuriliste faktorite kaudu ja vastupidi. Uuenduslik on püüe mõista Aleksander Kesküla ja teiste Eesti aktivistide Esimese maailmasõja aegset poliitilist tegevust varase Eesti rahvusluse ühe aspekti – Eesti põhjamaise identiteedi – väljendusena. Ühtlasi on sama identiteeti töös vaadeldud kui varase Eesti rahvusluse jaoks ülimalt olulist, lausa olemuslikku joont, mida pole ka tagasivaates kohane kõrvale heita tühja fantaasia või soovmõtlemisena.