Sirvi Märksõna "regulatsioonid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 21

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algoritmiline diskrimineerimine tarbijakrediidi väljastamisel ja selle õiguslik regulatsioon Euroopa Liidus
(Tartu Ülikool, 2025-06-20) Kask, Andra; Sein, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond. Eraõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Auditi arengu suunad Big Four ettevõtete näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Kants, Aaron; Sloog, Ulvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Di yudishe emigratsie
(Vilno : Di Velt, 1914) Hersch, Liebmann
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ja Šotimaa lähisuhtevägivalla õigusliku regulatsiooni võrdlus
(Tartu Ülikool, 2025) Kubpart, Eva-Triin; Markina, Anna, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti, Läti, Leedu ettevõtete valmisolek Euroopa Liidu kestlikkusaruandluseks
(Tartu Ülikool, 2025) Annion, Joanna; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö „Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete valmisolek Euroopa Liidu kestlikkusaruandluseks“ käsitleb Balti riikides ettevõtete valmisolekut vastata ESG-teemalisele aruandluskohustusele. Euroopa Liidu regulatsioonide kohaselt peavad kohustust täitma mitte ainult suurettevõtted, vaid osaliselt ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, kui hästi on ettevõtted aruandluskohustuseks ette valmistunud ning millised tegurid mõjutavad nende valmisolekut. Teoreetiliseks raamistikuks on institutsionaalne teooria ja organisatsioonilise valmisoleku teooria, mis võimaldavad analüüsida väliseid regulatiivseid ja sisemisi organisatsioonilisi mõjutegureid. Empiiriline osa tugineb 18 ettevõtte esindajaga läbi viidud poolstruktureeritud intervjuudel, mille analüüsiks kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Tulemused näitavad, et aruandlusvalmidus varieerub ettevõtte suurusest ja riigist lähtuvalt. Suurettevõtted on paremini informeeritud ja ressurssidega varustatud ning väiksemad ettevõtted kogevad suuremat määramatust ja ressursipiiratust. Valmisolekut mõjutavad eeskätt sidusrühmade surve, ettevõtte strateegiline hoiak kestlikkuse küsimustes ning juurdepääs eriala kompetentsidele. Uurimistöö järeldab, et kestlikkusaruandluse valmisolekut tõstmiseks on vaja paremat kommunikatsiooni, lihtsustatud regulatiivset raamistikku ning institutsionaalset tuge nii EL-i kui ka liikmesriikide tasandil. Töö panustab vähese uurimisega valdkonda ja esitab praktilisi soovitusi poliitikakujundajatele ja ettevõtjatele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erakondade rahastamise õigusliku raamistiku dünaamika ja selle mõju valimistulemustele Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Niglas, Elar; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö uurimisülesandeks oli analüüsida erakondade rahastamise õigusliku raamistiku kujunemist ja selle mõju valimistulemustele Eesti näitel. Uurimistöö esimeses, teoreetilises on esitatud ülevaade erakondade rahastamise õigusliku raamistiku kujunemist taasiseseisvunud Eestis. Peaasjalikult on rõhutud Erakonnaseadusele kui kesksele seadusele, mille alusel korraldatakse erakondade tegevuse rahastamist ja selle kontrolli. Märgitud on ära ka teised olulised seadused, mis koos Erakonnaseadusega moodustavad tervikliku erakondade rahastamist reguleeriva õigusliku raamistiku. Ülevaade on esitatud läbi kolme olulise erakondade majandustegevust puudutava osise: annetused, riigieelarvelised eraldised ja rahastamise järelevalve. Uurimuse teises, empiirilises osas on analüüsitud erakondade valimiskampaania kulude mõju valimistulemustele Riigikogu valimiste kontekstis. Analüüsitud on Riigikogu valimised alates 1995. aasta valimistest lõpetades 2019. aasta valimistega. Kokku seitse valimiskampaaniat. Kokkuvõtteks on tõdetud, et valimiskampaania kulude ja valimistel saadud toetuse vahel on tugev positiivne seos. Kõige tugevam korrelatsioon kampaaniakulude ja toetusprotsendi vahel oli 2003. ja 2007. aasta Riigikogu valimistel. Varasematel valimistel on antud kahe muutuja vaheline seos olnud märkimisväärselt nõrgem. Hilisematel valimistel 2011., 2015. ja 2019. aastal on seos olnud mõnevõrra nõrgem, ent sellele vaatamata tähelepanuväärselt tugev.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ettevõtete innovatsioonivalmiduse hindamine meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikaseadmete regulatsioonide muutumisel
(Tartu Ülikool, 2022) Kask, Keiu; Ukrainski, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu normatiivne võim tehisintellekti temaatikas Aafrika Liidu suunal, selle väljakutsed ja kontseptsioonid
(Tartu Ülikool, 2023) Umalas, Jaanika; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Uurimistöö põhineb EL Mannersi (2002) normatiivse võimu teoorial, mis pärineb Nye (1990) pehme jõu teooriale. Mannersi teooria operatsionaliseerimiseks kasutati Niemann & de Wekker (2010) normatiivse võimu dimensioone. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, millised on kesksed normid, mida EL oma tehisintellekti temaatikas kasutab, ning kas ja kuidas ta neid edendab AL ja Aafrika riikide suunal. Uurimismeetodina kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi, kuna normide üle kandumine on kvalitatiivne protsess. Andmetest üks osa moodustas EL tehisintellektiga seotud dokumendid, mis avaldatud perioodil 2018-2022. Teise osa, EL dokumendid, mis AL, Aafrika regiooni tehisintellektialast koostööd käsitlevad. Kolmanda osa AL, kuid ka Aafrika regiooni, ning teatud Aafrika riikide dokumendid, mis olid avaldatud perioodil 2018-2022 ja juhtivpoliitikute kõned perioodil 2018-2023, et analüüsida meedia ja poliitilisse diskursuse toimumist. Andmeanalüüsiks loodi kooditabel, mis koostati lähtuvalt Manners’i (2002) normatiivse võimu teooriast, ning Niemann’i & De Wekker’i (2010) normatiivse võimu dimensioonidest. Analüüsi tulemususeks oli tuvastatud EL normatiivne kavatsuse olemasolu ja osaliselt normatiivse protsessi olemasolu, kuid normatiivse mõju olemasolu ei tuvastatud, kuna ÜRO organisatsioonide normatiivne mõju on AL-ile ja Aafrika riikidele on olemas, ning järgitakse asukohariigi vajadusi seoses tehisintellekti arendamisega. Teema on aktuaalne ja vajab kindlasti edasiuurimist, kui tehisintellekti regulatsioon on rakendunud. Sel puhul saab teoreetilise raamistiku põhineda Brüsseli efekti teoorial, millega regulatsiooni rakendamise mõju saab analüüsida, kas see on toimunud de facto, kus ettevõtted kohandavad enda toodet või teenust ülemaailmsel turul EL regulatsioonidele ja eeskirjadele vastavaks. De jure Brüsseli efekt on otseselt seotud de facto Brüsseli efektiga, sest ettevõtted, mis on kohandanud enda rahvusvahelist äritegevust vastavalt EL regulatsioonidele, teevad oma koduriigis lobitööd, et nende seadusandlusse jõuaksid EL-ile sarnased määrused (Bradford, 2020).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kahju hüvitamise nõue täitmise asemel ostja õiguste näitel
(2016-12-22) Pavelts, Arsi; Sein, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Kahju hüvitamise nõude näol on tegemist keskse lepingulise õiguskaitsevahendiga. Erinevalt enamikust Mandri-Euroopa riikide õiguskordadest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja mudelseadustest eristab VÕS-i regulatsioon kahte liiki kahju hüvitamise nõuet: nii võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kahju hüvitamist koos kohustuse täitmisega või selle asemel (VÕS § 115 lg 1). Kuigi VÕS-i vastuvõtmisest möödub peatselt viisteist aastat, ei ole VÕS § 115 leidnud oma mitmetahulisusele ja komplekssusele vaatamata kodumaises õiguskirjanduses ulatuslikumat dogmaatilist analüüsi. Kui täitmise kõrval kahjunõude (ehk nn lihtsa kahju hüvitamise nõude) puhul võib rääkida teatavast kohtupraktika ja piiratud ulatuses teoreetilise kirjanduse olemasolust, siis kahju hüvitamise täitmise asemel nõude instituudi osas puudub siiani sisuliselt igasugune põhjalikum käsitlus. Seega ei ole kahju hüvitamise täitmise asemel nõude näol tegemist mitte üksnes läbi uurimata, vaid ka suuresti avastamata instituudiga. Sellest tulenevalt ongi doktoritöö eesmärk analüüsida kahju hüvitamise täitmise asemel nõude regulatsiooni eesmärke ja olemust, samuti nõude tähendust ja funktsionaalsust õiguskaitsevahendite süsteemis. Analüüsitakse nii nõude maksmapaneku tingimusi ja tagajärgi, samuti nõudeõigust välistavaid asjaolusid ja nõude ulatuse piiranguid. Eraldi peatükk on pühendatud ostja õigusele nõude hinnavahe hüvitamist. Töö põhineb võrdleval meetodil, võttes aluseks VÕS-i kujundamise eeskujuks olnud CISG-i, PECL-i, PICC-i ja BGB-i regulatsiooni. Töös on esitatud mitmeid kriitilisi märkusi seoses kehtiva Riigikohtu praktika ja valitsevate õigusteoreetiliste seisukohtadega. Autor on teinud nii kahju hüvitamise nõude kui ka õiguskaitsevahendite regulatsiooni osas tervikuna mitmed ettepanekud, kuidas kehtivat regulatsiooni muuta ja täiendada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kahtlustatava ülekuulamismetoodika Eesti Vabariigis Ameerika Ühendriikide ja Inglismaa näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Tiru, Kaisa; Soo, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meditsiiniõiguse põhimõtted võlaõigusseaduses ja eriseadustes
(Tartu Ülikool, 2021) Ulla, Getter; Nõmper, Ants, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muudatused ühinguõiguses seoses Covid-19 pandeemiaga
(Tartu Ülikool, 2021) Vaks, Mariin; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahvusvaheline praktika ja OA regulatsioonid
(2012-10-25) Burenkov, Merit
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Riikliku regulatsiooni muutuste mõju Eesti ravimituru konkurentsitingimustele
(Tartu Ülikool, 2019) Vihermäe, Kirsti; Sepp, Jüri, juhendaja; Ots, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sisserändajate kohanemisprotsessiga toimetulek Pärnus
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2018) Sutt, Gerli; Käär, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tarbijakrediidi reklaami avalikustamise seadusandluse kitsaskohad finantsettevõtete näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Rööpmann, Kristiina; Pentus, Kristian, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The Europeanisation of third-state data protection regimes: safeguarding cross-border transfers in Australia and Canada
(Tartu Ülikool, 2020) McQuillan, Ronan; Ehin, Piret, juhendaja; Kelli, Aleksei, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tulirelvadega äravahetamiseni sarnaste vabalt kättesaadavate relvataoliste esemete õiguslik seisund
(Tartu Ülikool, 2025) Kraun, Kristel; Ginter, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Turvateenistuste õiguslik regulatsioon
(Tartu Ülikool, 2001) Engman, Kristel; Kingisepp, Margus, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ühe osanikuga äriühingute juhtimise lihtsustamine
(Tartu Ülikool, 2018) Sool, Helen; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakond