Sirvi Märksõna "research data" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A Survey of Open Science Attitudes and Practices among Estonian Scientists
(2017-04-20) Olesk, Arko
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Filling Institutional Data Repository. University of Tartu Perspective.
(2017-04-20) Mišin, Maksim
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lithuanian SSH Data Archive: starting DA before FAIR
(2017-04-20) Morkevičius, Vaidas
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Methods for re-using public gene expression data
(2014-05-15) Kolde, Raivo
Avalikud geeniekspressiooni andmebaasid sisaldavad andmeid rohkem kui miljoni bioloogilise proovi kohta, mis on pärit sadadest erinevatest kudedest ja haigustest. Sealjuures iga proovi kohta on teda sisuliselt kõigi geenide avaldumismuster. Nii on tekkinud olukord, kus on võimalik sooritada bioloogilisi uuringuid ilma katseid tegemata, kasutades vaid olemasolevaid andmeid. Andmestike suurus aga esitab mitmeid väljakutseid: korrektne analüüs nõuab spetsiifilisi statistilisi teadmisi, vajalik info on peidetud suure hulga ebavajaliku taha ning analüüs ise on töömahukas. Kõik need põhjused takistavad avalike andmete laiemat kasutuselevõttu. Antud töö eesmärk on muuta geeniekspressiooni andmete taaskasutamist, läbi meetodite ja tööriistade arendamise, efektiivsemaks ja kättesaadavamaks. Üks suuremaid probleeme andmete taaskasutamisel on nende ligipääsetavus. Seetõttu oleme loonud kaks veebikeskkonda, mis võimaldavad sooritada keerukaid analüüse avalikel andmetel kasutajasõbralikul moel. Neist esimene visualiseerib embrüonaalsete tüvirakkide kohta käivaid andmeid, mis pärinevad FunGenES konsortsiumist. Teine aga võimaldab otsida sarnase käitumisega geene üle sadade avalike andmestike. Teostades analüüse üle paljude andmestike tekib paratamatult vajadus saadud tulemusi omavahel ühendada. Selleks lõime algoritmi astakute agregeerimiseks, mis on kohandatud just geeni nimekirjade jaoks. Uurides mitmeid andmestikke korraga, on oluline neist kõigist omada sisulist ülevaadet. Selle hõlbustamiseks oleme välja töötanud visualiseerimismeetodi, mis suudab vähese vaevaga tekitada kompaktseid, kuid informatiivseid ülevaateid geeniekspressiooni andmetest. Tutvustatud meetodid ja tööriistad on loodud praktilisi vajadusi silmas pidades ning kõik nad on leidnud juba ka rakendust erinevates uuringutes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
MIDAS: national research data archive and its functionality
(2017-04-20) Petrauskienė, Žibutė
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Open Data in Digital Society: Opportunities and Challenges
(2017-04-20) Kelli, Aleksei
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Open Research Data in Social Sciences: Good principles, but lack of carrots
(2017-04-20) Ainsaar, Mare
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
OpenAire 2020 - Services for Researchers and Funders
(2017-04-20) Lembinen, Liisi
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Publishing Research Data in Repositories: New Output New Knowledge and New Occupations
(2017-04-20) Ericsson, Urban
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Research Data Services in European University Libraries: Current Offerings and Plans for the Future
(2017-04-20) Tenopir, Carol
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The ethics of informed consent in open science: from autonomy to fairness
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-21) Kaaya, Emmi; Simm, Kadri, juhendaja; Eigi-Watkin, Jaana, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Avatud teaduses ei jää uurimisandmed ainult ühe teadusprojekti kasutusse, vaid neid saab talletada ja kasutada ka tulevastes uurimustes. See erineb varasemast praktikast, kus andmeid koguti ainult ühe selgelt piiritletud projekti jaoks ja hävitati pärast kindlaksmääratud aega. Avatus toob kaasa palju võimalusi, kuid ka väljakutseid – eriti siis, kui räägitakse uuringus osalejate antud nõusolekust. Traditsiooniliselt on peetud enesestmõistetavaks, et osalejad saavad teha oma otsuse teadlikult: neile esitatakse kõik oluline uuringu kohta ja alles seejärel otsustavad nad, kas soovivad osaleda. Avatud teaduse puhul ei ole see aga võimalik, sest keegi ei saa ennustada, milleks kogutud andmeid tulevikus kasutatakse. Väitekiri küsib, kas nõusolek võib olla moraalselt tähendusrikas ka sellises olukorras. Uurimistöö vastus on jaatav – kui nõusolekuprotsess on õiglane. See tähendab, et uurija ei pea suutma kirjeldada kõiki võimalikke tulevasi kasutusviise, et saada oma uuringule õigustus. Piisab, kui ta selgitab avatult ja arusaadavalt, mida osalemine avatud teaduse kontekstis tegelikult tähendab. Praktikas tähendab see, et uurijad teavitavad osalejaid sellest, kuidas andmekaitseseadus andmete kasutamist suunab, ja et osalejate võimalused otsustada oma andmete kasutamise üle on väga piiratud. Selleks et uurida praeguseid praktikaid osalejate teavitamise osas, keskendub see töö biopangauuringutele, kus inimeste andmeid ja proove talletatakse tulevaste uuringute jaoks. Biopankade nõusolekuvormide üksikasjalikum analüüs näitab, et kuigi need dokumendid vastavad seaduse ja uurimiseetika formaalsetele nõuetele, annavad need osalejatele sageli liiga optimistliku mulje nende võimalustest mõjutada oma isikuandmete kasutamist. Lõpuks rõhutab väitekiri, et nõusolek ei ole vaid allkirjastatud paber, vaid moraalne praktika, mis kujuneb uurijate ja osalejate vahelises suhtes. Nõusolek võib õigustada uuringut ka avatud teaduse tingimustes, kui uurijad kohtlevad osalejaid ausalt ja teevad osalemise tagajärjed mõistetavaks – isegi kui kogu tulevikku ei ole võimalik ette teada.