Sirvi Märksõna "security" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Foreign fighters on trial: why a universal legal definition of terrorism is not needed for states to improve regulation and prosecution of the foreign terrorist fighters Daesh under international law
(Tartu Ülikool, 2019) Swabey, Hannah; Värk, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Embargo ,
From the Cold War’s End to the Ukraine Crisis: NATO’s Enduring Value for Estonia’s Security Policy
(2018) Kasekamp, Andres; McNamara, Eoin Micheál
Upon restoring its independence in 1991, Estonia immediately looked westwards. There was a strong societal consensus to leave the Soviet legacy behind as quickly as possible and ‘return to Europe’. The lesson of history that guided Estonian foreign and security policymakers was the failure of neutrality to save Estonia from Soviet military occupation in 1940. The conclusion drawn from this experience was to never again to be alone without allies. The consistent strategic goal, as formulated by Estonia’s first president, Lennart Meri, has been to ensure Estonia’s security by embedding the country as deeply and tightly as possible in international (especially Western) institutions and organizations. That same strategy is equally relevant today.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kolmandate osapoolte teekide kontrollimise tööriistade analüüs ja täiustamine
(Tartu Ülikool, 2024) Voor, Risto; Rahkema, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
In this bachelor's thesis, various third-party library checking tools were analyzed, the SwiftDependencyChecker application was moved from the Swift programming language to Java, and various ways to improve it were analyzed, and one of them was realized. The work introduces the reader to various terms related to the topic, the most important databases and tools. The reasons for moving the app are explained and both languages are introduced. Improving the tool will present two different ways of how it was planned to be done and why the current solution was realized.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pääsemine ja häving. Demokraatia mõju Soome ja Eesti julgeolekule aastatel 1918–1948
(2020-12-10) Raudsepp, Ago; Medijainen, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kas saab pidada demokraatlikuks riiki, mille pealinnas kehtib pidev erakorraline seisukord – nagu oli Eesti aastatel 1918–1934? Või riiki, kus parlamendikomisjoni liikmete vastu kasutatakse poliitilist vägivalda komisjoni istungi toimumise ajal – nagu oli Soome aastal 1930? Miks Eesti sotsiaaldemokraadid toetasid 1934. aasta riigipööret ja miks soomerootslased kaitsesid Soome kommuniste? Miks ei õnnestunud 1920-ndate ja 1930-ndate Eestil leida ühtegi liitlast peale Läti ja miks jäi Soome talvesõjas ilma liitlasteta? Miks Eesti ja Soome 1939. aasta sügisel ühtemoodi ei käitunud ja miks Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa 1941. aastal Soomele sõja kuulutasid? Vastus peitub demokraatia ja julgeoleku vahelistes seostes, mida minu väitekiri uuribki. Erinevate filosoofide töödele tuginedes on võimalik näidata, et demokraatia ja julgeolek sõltuvad vastastikku üksteisest. Demokraatia ja julgeoleku vaheline seos on taandatav klassikalistele dilemmadele vabaduse ja julgeoleku, vabaduse ja suveräänsuse ja suveräänsuse ja julgeoleku vahel. Kuigi dilemmasid ei ole võimalik lõplikult lahendada, on lahendust võimalik lõputult täiustada. Ma väidan, et see, kuidas demokraatlikud ühiskonnad neid dilemmasid lahendavad, ei sõltu mitte demokraatlikust kultuurist või rahvale omasest tarkusest, vaid demokraatlike ühiskondade enamuste arusaamadest, mis omakorda sõltuvad eelkõige ajaloolisest kogemusest. Minu väitekirjas välja pakutud teoreetiline selgitus aitab mõista, miks Eesti ja Soome julgeolekuotsingud aastatel 1918–1948 läbi kukkusid ja miks Eesti ja Soome oma ajaloo pöördepunktides erinevaid valikuid tegid. Mõistetavaks muutub ka Eesti riigijuhtide käitumine 1939. ja 1940. aasta sündmuste ajal. Loodetavasti aitab minu väitekiri kaasa õiglase hinnangu andmisele Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri tegevusele ja Eesti ühiskonna lepitamisele küsimuses, kas tegemist oli kangelaste või kurjategijatega. Kõige tähtsam on siiski aidata kaasa mõistmisele, kuivõrd haprad võivad olla demokraatia ja julgeolek, kuidas nad vastastikku üksteisest sõltuvad ja eriti – kuidas nad sõltuvad ajaloolisest kogemusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Reinforcing public security forces in Mexico: the use of armed forces and implications on human rights
(Tartu Ülikool, 2019) González Villalobos, Ana Paula; Tupay, Paloma Krõõt, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sepistades natsiooni: taasiseseisvunud Eesti etnopoliitilised konfliktid
(2015-02-25) Lokk, Reigo
Kaasaegsed riigid seisavad sageli silmitsi pakiliste probleemidega, kuidas tagada mitte üksnes oma administratiivsüsteemide toimimine ja territoriaalne julgeolek, vaid saavutada ka teatavat sotsiaalset, poliitilist, majanduslikku ning kultuurilist ühtlustatust ühiskonnas, mis tihtipeale on rahvuslikult killustunud või koosneb koguni teineteise suhtes antagonistlikest etnilistest gruppidest. Seepärast tegelevad keskvõimud neis reeglina nii alalise riigikujunduse kui rohkem ehk vähem pingeid külvava natsiooniloomega. Antud väitekiri käsitlebki nimetatud protsessidega seotud etnilise värvinguga poliitilisi vastasseise taasiseseisvunud Eestis. Töö eesmärgiks on selgitada välja postkommunistliku Eesti rahvuse-ehituse üldised tunnusjooned ning demonstreerida siinkohal peamisi valitsusorganite poolt algatatud ametlikke abinõusid koos nende elluviimisel esile kerkinud katsumustega. Selle nn demograafilises dimensioonis uuritakse Eesti lähimineviku rändepoliitilisi initsiatiive. Rahvuskujunduse kultuurilisest küljest lahatakse aga keele-, haridus- ja infopoliitika sfääri ning avaliku ruumi sümboolse eestistamise katseid. Riigi-ehituslike aspektide analüüsi raames lasub põhirõhk regionaalse ja majandusliku iseloomuga ettevõtmistel. Ühtlasi harutatakse uurimustöös põhjalikumalt lahti Kirde-Eesti venekeelsetes regioonides vallandunud separatismitendentse. Sondeeritakse, kui tugevad ja mis laadi nood ambitsioonid olid, kuidas idanesid ning mil moel vastavad algatused viimaks summutati. Töö tulemused lubavad järeldada, et iseseisvuse taastanud Vabariigi rahvustavad praktikad olid erinevatel põhjustel küllalt protektsionistlikud ning etnilisi Teisi tõrjuvad, iseäranis 1990-ndatel aastatel. Sajandivahetusel muutus Eesti etnopoliitika nii välismaistest kui sisemistest ajenditest lähtuvalt veidi kaasavamaks ja rahvusloome strateegilist arsenali mõnevõrra täiustati. Siiski jäi riigi poliitikat tervikuna iseloomustama nn etniline kontrollivus. Selle mõjusid Eesti rahvuskujunduse sihtidele võib lugeda valdkonniti üsna eripalgelisteks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sixth International Joint Conference on Electronic Voting E-Vote-ID 2021. 5-8 October 2021
(University of Tartu Press, 2021) Krimmer, Robert; Volkamer, Melanie; Duenas-Cid, David; Germann, Micha; Glondu, Stéphane; Hofer, Thomas; Krivonosova, Iuliia; Kulyk, Oksana; Martin-Rozumilowicz, Beata; Rønne, Peter; Solvak, Mihkel; Zollinger, Marie-Laure
This volume contains papers presented at E-Vote-ID 2021, the Sixth International Joint Conference on Electronic Voting, held during October 5-8, 2021. Due to the extraordinary situation provoked by Covid-19 Pandemic, the conference is held online for second consecutive edition, instead of in the traditional venue in Bregenz, Austria. E-Vote-ID Conference resulted from the merging of EVOTE and Vote-ID and counting up to 17 years since the _rst E-Vote conference in Austria. Since that conference in 2004, over 1000 experts have attended the venue, including scholars, practitioners, authorities, electoral managers, vendors, and PhD Students. The conference collected the most relevant debates on the development of Electronic Voting, from aspects relating to security and usability through to practical experiences and applications of voting systems, also including legal, social or political aspects, amongst others; turning out to be an important global referent in relation to this issue. Also, this year, the conference consisted of: · Security, Usability and Technical Issues Track · Administrative, Legal, Political and Social Issues Track · Election and Practical Experiences Track · PhD Colloquium, Poster and Demo Session on the day before the conference E-VOTE-ID 2021 received 49 submissions, being, each of them, reviewed by 3 to 5 program committee members, using a double blind review process. As a result, 27 papers were accepted for its presentation in the conference. The selected papers cover a wide range of topics connected with electronic voting, including experiences and revisions of the real uses of E-voting systems and corresponding processes in elections. We would also like to thank the German Informatics Society (Gesellschaft für Informatik) with its ECOM working group and KASTEL for their partnership over many years. Further we would like to thank the Swiss Federal Chancellery and the Regional Government of Vorarlberg for their kind support. EVote-ID 2021 conference is kindly supported through European Union's Horizon 2020 projects ECEPS (grant agreement 857622) and mGov4EU (grant agreement 959072). Special thanks go to the members of the international program committee for their hard work in reviewing, discussing, and shepherding papers. They ensured the high quality of these proceedings with their knowledge and experience.
listelement.badge.access-status Embargo ,
The Baltic Sea Region: practising security at the overlap of the European and the post-Soviet society of states
(2016) Linsenmaier, Thomas
The chapter ‘The Baltic Sea Region: Practicing Security at the Overlap of the European and the Post-Soviet Society of States’ puts forward an interpretative framework for understanding the political dynamics currently on display in the Baltic Sea Region (BSR). It does so from the perspective of the English School of International Relations, approaching the BSR as a particular sub-set of relations, a borderland, in the wider interplay between the European and the post-Soviet regional international society. Given Russia’s presence as the ‘Other within’, events occurring in the wider constellation, such as the conflict in Ukraine, affect also Baltic Sea regionalism and the security constellation in the area. With ambiguity over Russia’s normative outlook resolved, the patterns of regional differentiation cutting across the BSR become manifest. Cooperative frameworks in the area have come under strain and patterns of securitisation increasingly diverge along the regional divide. Drawing on the conceptual apparatus of the English School, the chapter suggests understanding security practice in the BSR before the background of the interplay of two regional international societies, the European and the post-Soviet regional international society.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Why Narva is not next
(Copenhagen University Press. (Centre for Military Studies)., 2016) Kasekamp, Andres