Sirvi Märksõna "sekkumine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 29

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjaniku sekkuja rolli esinemine eesti uudistekstides
(Tartu Ülikool, 2021) Roosve, Grete-Liina; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Sekkuja roll väljendub uudistekstis minavormi kasutamise, järelduste, ettepanekute ja nõudmiste tegemise, iseloomustavate omadussõnade lisamise ning ka arvamuse avaldamise läbi. Enamasti on sekkuja roll ajakirjanike teadlik töövõte, seeläbi võib ajakirjanik ise ka uudisloos üks osapool olla. Küll aga võib sekkumine näiteks läbi arvamuse avaldamise viidata ka kallutatusele, kuid tuleb silmas pidada, et ükski ajakirjanik ei saa ka kõige parema tahtmise juures lõpuni neutraalseks jääda. Sekkumine on aga tihtilugu keeruliste teemade puhul vajalik, sest siis saab ajakirjanik aidata auditooriumil uudise sisu paremini mõista. Seega pole ajakirjaniku seisukoha esinemine uudises aga alati üheselt samaväärne kallutatusega. Eesti uudistekstides esineb sekkumist kahel juhul viiest, kõige enam sekkuvad ajakirjanikud tõlgenduste tegemise kaudu (28 protsendis uudislugudest). Rohkem kui viiendikku lugudest on ajakirjanik lisanud iseloomustavaid omadussõnu, pea 13 protsendis lugudest avaldab ajakirjanik oma arvamust. Eesti uudistes pole eriti levinud minavormi kasutamine ning ettepanekute ja nõudmiste tegemine (osakaal ca kuus protsenti). Võrreldes omavahel avalik-õiguslikku (Eesti Rahvusringhääling) ning erameediat, selgus, et avalik-õiguslikus ajakirjanduses on sekkumist vähem. Kõige rohkem sekkuvad Eesti Päevalehe ajakirjanikud ja kõige vähem ERR-i uudisteportaali ajakirjanikud. Sekkumise erinevusi põhjendab meediamajade töökorraldus ja erinevused toimetusesiseses ajakirjanduskultuuris. Kõige rohkem sekkumist esines meelelahutusliku sisuga uudistes ning keskmisest oli vähem sekkumist taristust rääkivates või tervisevaldkonna uudistes. Viimastes oli küll suurem osakaal ettepanekute ja nõudmiste tegemise osas, kuid see on tingitud 2020. aastal suurt kajastust saanud COVID-19 pandeemiast, mil inimestele ohutusalaseid üleskutseid tehti. Meelelahutuse puhul oli sekkumine aga suur seetõttu, et ajakirjanikud peavad seesugustes uudistes rohkem kirjeldama ning seeläbi on uudistes ka rohkem emotsiooni, st ajakirjaniku kohalolu on tajutavam. Palju sekkusid ka ajakirjanikud nende lugude puhul, milles oli allikateks kasutatud tavakodanikke ning vähem esines sekkumist poliitikute või ettevõtjate puhul. Seda just seetõttu, et tavakodanikel pole suurt mõjuvõimu ning neid intervjueerides võivad ajakirjanikud olla julgemad. Poliitikul või ettevõtjal on aga teatav võim ning nendega rääkides on ajakirjanikud ettevaatlikumad, sest liialt sekkudes võib raske olla tajuda objektiivsust ning ajakirjaniku võidakse näiteks mõne allika eelistamises süüdistada. Sekkuja rolli pole Eestis varem põhjalikumalt uuritud. Lisaks pole Eestis tehtud ka suuremahulist analüüsi ajakirjanike rollikäsitlusest eri meediumite uudislugudes. Seega ongi käesolev töö esimene, mis annab ülevaate sekkuja rollist eesti meediamaastikul ning selle esinemisega seotud teguritest. Kuna töö on kvantitatiivne näitab see ära vaid sekkumise osakaalu, ega analüüsi täpsemalt selle põhjuseid ega tagajärgi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti töötleva tööstuse valdkonna mikro- ja väikeettevõtete töökeskkonna riskianalüüsi koostamisega seotud hoiakud ja takistused ning sekkumisvõimalused
(Tartu Ülikool, 2024) Uusmaa, Kristi; Männik, Sille-Liis, juhendaja; Uusberg, Andero, Juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Miljonid inimesed üle maailma kaotavad halvasti korraldatud töötervishoiu ja-ohutuse tõttu elu ja tervise. Igal aastal kaotab tööga seotud haiguste tõttu elu hinnanguliselt kuni kolm miljonit ja tööõnnetuste tõttu 350 000 inimest. Ettevõtete omanikel lasub kohustus ja vastutus kujundada tervist säästev töökeskkond. Eestis on töökeskkonna suurimate probleemide hulgas töökeskkonna riskianalüüsi puudumine või aegumine ning tihti alahinnatakse riske. Käesoleva uurimistöö eesmärk on töötleva tööstuse mikro- ja väikeettevõtete näitel uurida, missuguste takistuste tõttu ei koostata ega esitata Tööinspektsioonile töökeskkonna riskianalüüsi. Kvalitatiivse meetodiga uurisin mikro- ja väikeettevõtete omanik-juhtide hoiakuid, subjektiivset normi, takistusi ja rollitaju töötervishoiu ja -ohutuse tagamisel. Viisin läbi intervjuud seitsme omanik-juhtiga. Mikro- ja väikeettevõtete omanik-juhtide suurimateks takistusteks kvaliteetse töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel on hoiakud selle koostamise ja tööohutusalaste nõuete täitmise suhtes üldisemalt, kuna ei mõisteta hästi nende rakendamise kasulikkust. Valeuskumused mikro- ja väikeettevõtete töökeskkonna vähesesse ohtlikkusse mõjutavad samuti omanik-juhtide motivatsiooni nõudeid järgida. Töökeskkonna riskianalüüsi ebakvaliteetselt koostamise põhjus on ka aja puudus, mille tingib omanik-juhtide rollide rohkus mikro- ja väikeettevõtetes. Lisaks on omanik-juhtidel TKRA koostamiseks vähe teadmisi, oskusi ja ettevõtetel finantsilist võimekust. Omanik-juhtide subjektiivset normi kujundavad pigem töötajad kui sarnaste ettevõtete omanik-juhid. Tööinspektsioonile jäetakse töökeskkonna riskianalüüs esitamata seepärast, et nõudest ei olda teadlikud või on info saadud ebausaldusväärsest allikast. Samuti ei teata, kas ja millal tuleb TKRAd täiendada. Uuringu tulemustele ja planeeritud käitumise teooria konstruktidele toetudes koostasin viis sekkumisideed, mis potentsiaalselt võivad omanik-juhte mõjutada töökeskkonna riskianalüüsi koostama ja Tööinspektsioonile esitama. Mõjutades omanik-juhid töökeskkonna riskianalüüsi koostama ja esitama Tööinspektsiooni Tööelu infosüsteemis, oleksid mitmed barjäärid lihtsasti ületatavad. Koostasin juhuslikustatud kontrolluuringu katseplaani, mille alusel võiks kahte sekkumisideed katsetada. Magistritöö tulemused täiendavad ning kinnitavad teadmisi Eestis mikro- ja väikeettevõtete omanik-juhtide hoiakute, tajutud normide, takistuste ja rollitaju kohta seoses töökeskkonna riskianalüüsi koostamise ja ohutu töökeskkonna kujundamisega. Töötervishoiu ja -ohutuse valdkond mikro- ja väikeettevõtetes on põhjalikult uurimata ja seega sekkumiste mõjususe, käitumise muutmise teooriate ja mudelite toimivuse osas potentsiaalselt uut informatsiooni pakkuv valdkond.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gümnaasiumiõpilaste liigne tuginemine ChatGPT valedele soovitustele
(Tartu Ülikool, 2025) Puppart, Brett; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kui tihti võtavad keskkooli õpilased matemaatikaülesannete lahendamise ajal ChatGPT valesid soovitusi omaks (liigne tuginemine). Uuriti lisaks, kas hariv sekkumine võib valede soovituste omaks võtmist vähendada. Enne ülesannete lahendamist jaotati katseisikud (n = 36) randomiseerimise alusel kontrollgruppi ja sekkumise gruppi, kus esitati hariv tekst ChatGPT töömehhanismi, puuduste ja targasti kasutamise kohta. Ülesannete lahendamisel oli katseisikutel abiks ChatGPT soovitus, mis oli poolte ülesannete puhul väär. Tulemustes ilmnes, et õpilased võtsid ChatGPT vale soovituse omaks 52.1% kordadest. See viitab tõsiasjale, et liigne tuginemine on laialt levinud probleem ChatGPT kasutajate hulgas. Sekkumise mõju ei olnud statistiliselt oluline liigse tuginemise vähendamisel (p > .05), muutes teaduses oluliseks ka edasiste sekkumiste mõju uurimise.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Innovatiivsete tarkvaraarenduste integreerimine mobiilsetesse nutiseadmetesse sotsiaaltöö sekkumise instrumendiks lähisuhtevägivalla leevendamise eesmärgil
(Tartu Ülikool, 2019) Kuznetsov, Vladislav; Murakas, Rein, juhendaja; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kiusamise olemus ja ulatus ühe vangla näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Karafin, Liine; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Klassiõpetajad küberkiusamise ennetajate ja sekkujatena
(Tartu Ülikool, 2023) Miljand, Emma; Luik, Piret, juhendaja; Naruskov, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Küberkiusamise ennetamine: lapsevanemate teadlikkus, pädevused ja vastutus ning nende seosed vanemliku järelevalvega
(Tartu Ülikool, 2024) Otto, Kertu; Naruskov, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lähisuhtevägivallatsejatele osutatavad teenused Saarema näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2019) Sepp, Juta; Rähn, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpilasesinduste ettepanekud ennetus- ja sekkumistegevusteks koolis, vähendamaks e-sigarettide tarvitamist noorte hulgas
(Tartu Ülikool, 2024) Ježova, Kristina; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpingute katkestamise põhjused kutseõppes
(CDP Arenduskeskus, 2012) Espenberg, Kerly; Beilmann, Mai; Rahnu, Maris; Reincke, Eve; Themas, Elvo
Kutseõppes õpingute katkestamise põhjuste uuringu eesmärgiks oli välja selgitada peamised kutseõppe katkestamise põhjused, kaardistada katkestamiseni viivad riskifaktorid ja kutseõppeasutustes rakendatavad sekkumismeetmed ning hinnata nende meetmete asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja mõjusust. Käesolev uuring on Haridus- ja Teadusministeeriumile sisendiks kutseharidussüsteemis vajalikke meetmete välja töötamiseks, mis toetaksid õpingute lõpetamiseni jõudmist. Uuringu tulemustele toetudes töötati välja soovitused nii kutseõppeasutustele kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumile. Ühe uuringu väljundina valmis näidisankeet kutseõppe katkestanule, mida koolid saavad edaspidi kasutada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Partisan narratives on the 2016 US presidential election: a critical geopolitical analysis of Russian interference
(Tartu Ülikool, 2018) Stanley, Rebecca Evangeline; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
As the Cold War drew to a close, the German sociologist Ulrich Beck coined the concept of reflexive modernization to describe the structural risks inadvertently produced by modernity’s progress. Through the approach of critical geopolitics, such risks radically began to transform traditional understanding of space and territory, allegedly deterritorializing traditional spatial structures, such as nation-states. However, scholars maintain that the process of reterritorialization, defined as the “inscription of new boundaries” reattaching space to “newly imagined visions of state, territory, and community,” cyclically follow deterritorialization (Albert 1991, 61; Ó Tuathail 1996, 230). Nevertheless, few scholars in the field of International Relations (IR), have seriously analyzed the process of reterritorialization. However, following the 2016 US presidential election, popular discourse in the US on Russian interference appeared to reterritorialize previously deterritorialized space, such as cyber and information space, by likening Russian hacks, leaks and collusion to the violation of the sovereign territory of the US. Thus, this thesis aims to research how US popular discourse reterritorializes Russian interference in the 2016 US presidential election, while comparing and contrasting the partisan narratives constructed in light of the political polarization of the US in recent years. To achieve this goal, a discourse analysis is conducted on storylines from 30 online news articles, from three right-wing and three left-wing media outlets. As hypothesized, the analysis confirms that both partisan narratives reterritorialize previously deterritorialized risks associated with reflexive modernization, transcribe the storylines into traditional US geopolitical culture, and call for assertive measures towards Russia which violated US territory, as well as towards internal Others, which weakened US territory.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Perevägivalla ohvri märkamine ja abistamine: perearsti perspektiiv
(Tartu Ülikool, 2023) Rätsep, Hille; Selg, Marju, juhendaja; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põhikooli õpilaste hinnang õpetajate käitumisviisidele õpilastevahelise kiusamise korral ühe kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Tiits, Kristiina; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põhikoolide sotsiaalpedagoogide kogemuste kirjeldused sekkumistest andekate õpilaste sotsiaalsete ja emotsionaalsete probleemide ilmnemisel
(Tartu Ülikool, 2019) Avamere, Kadri; Sepp, Viire, juhendaja; Lepp, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Politsei ja kohaliku omavalitsuse koostöövõimalused lähisuhtevägivalla varajasel märkamisel ja sekkumisel Viljandi maakonna näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2021) Tetsmann, Elerin; Õun, Kandela, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Posttraumaatilise stressihäire ning kompleks-posttraumaatilise stressihäire diagnoosimine ja ravi kooskõla ravijuhendites antud soovitustega Eesti kliiniliste psühholoogide ja psühhiaatrite näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Tamm, Anelle; Kastepõls-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti, kuidas diagnoositakse ja ravitakse Eestis posttraumaatilist stressihäiret (PTSH) ning kompleks-posttraumaatilist stressihäiret (K-PTSH) kliiniliste psühholoogide ja psühhiaatrite seas. Andmete kogumiseks koostas autor koostöös juhendajaga küsimustiku, mis uuris kahe juhtumi kirjelduse põhjal spetsialistide hinnanguid diagnoosi, eelistatava raviplaani ning teraapia kestvuse osas. Lisaks küsiti hinnanguid ravi katkemise määra ja põhjuste kohta. Küsimustikule vastas kokku 36 spetsialisti. Selgus, et nii PTSH-d kui K-PTSH-d diagnoositi etteantud juhtumite põhjal valdavalt õigesti. Küll aga tekib raviplaani koostamisel vastuolud juhenditega: PTSH puhul määraks esimese variandina soovitusliku sekkumise 26,5% ning K-PTSH puhul 50% spetsialistidest. See annab alust arvata, et Eestis on puudus ühesest ning kõikehõlmavast ravijuhendist mõlema häire puhul.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Prescriptive process monitoring under uncertainty and resource constraints
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-22) Shoush, Mahmoud; Dumas, Marlon, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ülikooli vastuvõtuosakond vaatab läbi taotlejate dokumendid, teeb vastuvõtuotsused koos komisjonidega ja edastab tulemused taotlejatele – sammud tudengite vastuvõtmise äriprotsessis. Kuigi paljud taotlused edenevad tõrgeteta, tekib osadega viivitusi vigade või puuduvate dokumentide tõttu. Sarnased probleemid esinevad ka teistes protsessides, nagu näiteks pangalaenu kinnitamine või veebis toodete tagastamine. Masinõpe võimaldab probleemide, nagu puuduvad dokumendid või toote tagastamine, ennustamist enne nende tekkimist. Kuid need ennustused on kasulikud vaid siis, kui neile järgnevad tegevused, nimetusega „sekkumised“, soovimatute tulemuste vältimiseks. Näiteks, kui süsteem ennustab et laenutaotleja lükkab pakkumise tagasi, siis võiks süsteem lisaks soovitada sekkumist, näiteks isikupärastatud pakkumise tegemist, et tõsta pakkumise vastuvõtmise võimalikkust. Antud juhul võib lihtne lähenemine käivitada sekkumise, kui tagasilükkamise tõenäosus ületab näiteks 80%, kuid sellega kaasneb kolm piirangut: (1) sekkumine võib olla ebatõhus kui taotleja keeldub pangast mitteolenevate tegurite tõttu; (2) kõrge määramatusega ennustusi võiks pigem eirata; (3) täiendavate pakkumiste saatmine nõuab aega ja ressursse, piirates pakkumiste koguarvu. Selles doktoritöös väidame, et ennustustelt sekkumistele liikumisel peab arvestama järgmiste teguritega: Kas sekkumine on vajalik? Kas see on tõhus? Kas see on kiireloomuline või edasilükatav? Kas me suudame sekkuda? Ja kui kindlad me oleme selle vajaduses, tõhususes ja kiireloomulisuses? Sekkumiste käivitamiseks pakume välja kolm masinõppele tuginevat meetodit: esimene käsitleb ennustuste määramatust, teine võimaldab kasutajatel arvestades kõigi teguritega vastavaid reegleid määrata, ja kolmas õpib automaatselt selgeks parima sekkumisstrateegia ilma eelnevalt määratletud reegliteta. Reaalseid andmeid kasutades näitame, et need meetodid võimaldavad tõhusamaid määramatuse- ja ressursiteadlikke sekkumisi, mis aitavad äriprotsesse optimeerida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Risk-taking behaviour: relationship with personality and markers of heritability, and an intervention to prevent unintentional injury
(2020-07-16) Luht-Kallas, Kadi; Eensoo, Diva, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Vigastussurmad on oluliselt seotud riskeeriva käitumisega, mida mõjutavad mitmed isiksuslikud (nt impulsiivsus) tegurid on suuresti pärilikud. Impulsiivne käitumine on seotud nii serotoniini- kui ka dopamiinisüsteemi toimimisega. Väitekirja peamisteks eesmärkideks oli selgitada 1) riskeeriva käitumise seoseid isiklike ja isiksuslike tegurite ning serotoniini- ja dopamiinisüsteemi markeritega ning 2) kas riskeeriva käitumise ennetamiseks läbiviidud sekkumine, mis on osutunud efektiivseks, on efektiivne ka siis kui seda viivad läbi autokoolide õpetajad. Kuna riskeeriv käitumine ning seda mõjutavad tegurid erinevad teismeliseeas ja täiskasvanuks saades, siis kasutati väitekirjas kolme erinevat valimit: kuuendate klasside õpilased (n=699), kordusmõõtmistes osalenud 15-18 aastased õpilased (n=483) ning autokoolide õpilased (n=1441). Tulemustest ilmnes, et riskide võtmine on seotud tugevamini teatud isiksuslike teguritega (nt impulsiivsus, ekstravertsus, tahteline kontroll) ning dopamiinisüsteemi kõrgema ja serotoniinisüsteemi madalama aktiivsusega, aga ka teadmiste ja oskustega. Tulemustest saadi kinnitust, et lühikese psühholoogilise sekkumisega on võimalik vähendada riskikäitumist. Sekkumise efektiivsus tõestas, et riskeeriva käitumisega seotud isiksuse ja bioloogilisi riskitegureid tundes on võimalik koolis neid teemasid õpetajate poolt käsitleda nii, et viia riskikäitumise ennetustööd läbi efektiivselt. Lisaks ohtudega seotud teadmistele on vaja harjutada ja läbi mängida erinevaid situatsioone, et suurendada teadvustatud käitumise rolli otsustusprotsessis ning vähendada seeläbi teadvustamata ja impulsiivse otsustamise mõju. Lisaks tehniliste oskuste arendamisele (nt jalgratta või auto juhtimine, lõkke tegemine, ujumisoskus) on vajalik arendada nende tegevustega seotud ohutusalaseid (situatsioonist tulenevate ohtude hindamine) ja sotsiaalseid (nt enesekontroll, teistega arvestamine) oskuseid
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Saving Russian compatriots: imaginative geographies, representations of the self and other(s) in Russian discourses of military interventionism
(Tartu Ülikool, 2017) Le, Xuan Hung; Morozov, Viatcheslav, juhendaja; Cheskin, Ammon, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The dissertation incorporates poststructuralist discourse analysis and critical IR perspectives to analyze Russian discourses on military interventions pertaining to the Post-Soviet/ Near Abroad region. It tries to answer the following question: How did Russian diplomats and politicians discursively construct Russia’s military interventions in Georgia and Ukraine? To that purpose, I propose a two-fold theoretical and analytical framework informed by poststructuralist and critical IR insights. First, I choose to interpret Russian contradictory legal discourse of military interventionism by referring to the literature on the subaltern empire. Accordingly, Russian discursive construction of intervention can be situated within a hybrid subaltern context, wherein Russian politicians and diplomats must replicate the hegemonic discourse of new interventionism, albeit in a subversive manner, to articulate the country’s subaltern agency and make sense of Moscow’s violations of neighboring countries’ sovereignty. Secondly, to examine the discursive construction of Russia’s military interventionism, the dissertation attempts to ‘read’ Russian interventions in Georgia and Ukraine in terms of the production of the Self/Other essential to the discourse of post-Cold War new interventionism. To facilitate the analysis of Russian intervention narratives, the subject of scrutiny is broken down into three major components: representations of the Subject, representations of the Others and imaginative geographies of the intervention. Subsequently, the dissertation applies this analytical framework to deconstruct the official discourses pertaining to Russia’s interventions in South Ossetia and Ukraine. Structurally, the dissertation is divided into a theoretical part and an analytical part. The first section of the theoretical part offers an overview of the development of Russia’s approach to normative issues regarding humanitarian intervention and R2P in the post-Cold War context. The second section furnishes a critical review of the literature on Russia’s discourses of humanitarian intervention and R2P informed by the English School and norm-oriented constructivist IR theories. Building from this critical review, a case for the application of the postcolonial theory-inspired subaltern empire theory is then made. The last section of the theoretical part is spent to elaborate the poststructuralist framework concerning the analysis of how Russia’s humanitarian intervention narratives produced the Self, Other and imaginative geographies. In the analytical part, composed of the subsequent three chapters, I employed the designated analytical framework to analyze the discursive construction of Russia’s military interventions in the cases of Georgia and Ukraine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiaalpedagoogide arvamused töös agressiivselt käituvate tüdrukutega
(Tartu Ülikool, 2025) Deren, Katrin; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut