Sirvi Märksõna "self-management" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Supporting NEET youth in continuing their learning path through the assessment and development of preconditions for self-directed learning
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-16) Kõiv, Kerli; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Ühiskonnas on murettekitavalt palju neid noori, kes on õppest välja langenud ega osale tööturul. Neid noori nimetatakse rahvusvaheliselt NEET (Not in employment, education and training) staatuses noorteks. Noorte tagasipöördumiseks haridus- ja tööellu on oluline leida tõhusaid sekkumisi. Selleks, et noored oskaksid muutusi ja sealhulgas ka oma õpiteekonda juhtida, on vaja oskusi. Arvestades, et Edmondson jt (2012) on rõhutanud, et inimesed, kellel on kõrgemad enesejuhitud õppimise oskused, on oma eluga rohkem rahul ning omavad selgemaid eesmärke oma tuleviku püüdlustes, tuleb NEET staatuses noorte toetamisel just neile oskustele olulist tähelepanu pöörata. Jossberger et al (2010) sõnul suudab ennastjuhtiv õppija otsustada, mida on vaja järgmisena õppida ning kuidas oma õppimist kõige tõhusamalt teostada. Enesejuhitud õppimise oskuste teemapüstitus NEET staatuses noorte puhul on eriti oluline, kuna seda sihtrühma iseloomustab enamasti madal haridustase, ebapiisavad oskused, motivatsiooni puudumine ning negatiivne tulevikuvaade (Goldman-Mellor et al, 2016). Doktoritöö tuvastas nelja elluviidud uuringu toel enesejuhitud õppimise käsitluse puudujäägi formaalharidusest väljaspool olevate noorte jaoks ning lõi NEET staatuses noorte olukorda arvestava enesejuhitud õppimise käsitluse, hindamisvahendi ja sekkumismudeli. Enesejuhitud õppimise kontseptsiooni käsitlemine NEET staatuses noorte perspektiivist võimaldab laiendada olemasolevaid teoreetilisi lähenemisi kohandades neid inimestele, kes ei osale aktiivselt õppeprotsessides. Uuring pakub valideeritud enesehindamisküsimustikku SDL-NEET, mida saab edukalt rakendada ka teiste noorte või täiskasvanute gruppidega. Samuti leidis kinnitust, et loodud enesejuhitud õppimise oskuste sekkumine on piisavalt tõhus, et seda integreerida NEET staatuses noorte tugisüsteemidesse, haridus- ja noorsootöö programmidesse eesmärgiga maksimeerida noorte toetuse tulemuste jätkusuutlikkust ja suurendada noorte osalust hariduses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Supporting Students’ Self-Regulation and Language Learning Strategies in the Blended Course of Professional English
(2016-08-05) Saks, Katrin; Leijen, Äli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond,
Muutused tänapäeva maailmas ja globaliseeruval tööturul eeldavad inimestelt lisaks uutele erialastele teadmistele ja oskustele ka tõhusamaid õpioskusi. Vastavalt Eesti elukestva õppe strateegias 2020 (2014) dokumenteeritud nüüdisaegsele õpikäsitusele, on üks olulisemaid eesmärke õppija sotsiaalse ja individuaalse arengu toetamine ning õpioskusi arendava õpikäsituse rakendamine. Toetamaks eduka elukestva õppija arengut on vaja toetada õppija enesejuhtimise oskust ning selle eeldusena enesereguleeritavaid õpistrateegiaid. Käesoleva doktoritöö uuringud keskendusid keeleõppele kõrghariduse kontekstis. Hoolimata Eesti noorema põlvkonna suhteliselt heast inglise keele oskusest (Kriisa, 2014), on eestlastel sageli raskusi inglise keeles suhtlemisel. Edukas ja sorav keelekasutus eeldab kõrgema taseme keeleõppestrateegiate teadlikku rakendamist. Kuid hea keeleoskuse omandamine ja sobivate õpistrateegiate kasutamine eeldavad muuhulgas õppija võimekust oma õpitegevust reguleerida. Selle uuringu raames uuriti õppijate strateegiakasutuse toetamise võimalusi erialase inglise keele kontekstis. Uuringu üldisemaks eesmärgiks on avardada arusaamist õppija eneseregulatsiooni ja keeleõppestrateegiate toetamise tõhususest. Ilmnes, et Eesti inglise keele õppijate strateegiakasutust selgitavad kõige paremini järgmised 6 faktorit: aktiivne keelekasutus, metakognitiivsed strateegiad, sotsiaalsed strateegiad, kompensatsioonistrateegiad, mälustrateegiad ja seostamisstrateegiad. Uuring andis vastuse ka keeleõppestrateegiate seotuse kohta õpitulemustega. Selgus, et kognitiivsed õpistrateegiad mõjutavad õpioskusi otseselt, samas kui metakognitiivsete strateegiate mõju on kaudne ja see toimub kognitiivsete strateegiate kaudu. Selline metakognitiivsete strateegiate kaudne ja suhteliselt nõrk seotus õpitulemustega väärib kindlasti edasi uurimist lähtudes mitmest aspektist. Esiteks tuleks uurida, mille poolest erinevad õpiprotsessis kasutatavad õpistrateegiad ja testi olukorras rakendatavad testi kirjutamise strateegiad. Teiseks peaks rohkem uurima riigieksami ülesehitust ja ülesande tüüpe. Samuti oleks huvitav vaadelda, kuidas toimub koolides riigieksamiks ettevalmistus. Uuringu teises osas kasutati disainipõhist lähenemist ja keskenduti tõhusaima sekkumise loomisele toetamaks keeleõppijate keeleõppestrateegiate, eneseregulatsiooni ja ainealaste teadmiste arengut. Töö tulemused andsid tunnistust sellest, et ainuüksi kombineeritud õpikeskkond ning oskuslikult loodud õpiülesanded ei too kaasa soovitud muutust. Suurem toetus ülesannete juurde lisatud märguannete näol, mis suunas õppijaid mõtlema ülesandes rakendatavate kognitiivsete ja metakognitiivsete strateegiate üle, parandas nii nende keeleõppestrateegiate kasutust, eneseregulatsiooni kui ka õpitulemusi. Olulisim järeldus on see, õppija eneseregulatsioon ei arene iseenesest, seda tuleb toetada ja õpetada. Käesoleva doktoritöö panus teadusesse on keeleõppestrateegiate struktuuri korrastamine, eestikeelse keeleõppestrateegiate mõõdiku, Est-SILL koostamine ja valideerimine, ning erialase keeleõppe kontekstis hästitöötava õpimudeli loomine toetamaks õppijate keeleõppestrateegiate ja eneseregulatsiooni arengut. Töö praktiline väärtus seisneb panuses kõrgkoolipedagoogikasse ja õpetajakoolitusse, kus peaks enam tähelepanu pöörama ka täiskasvanud õppijate eneseregulatsiooni toetamisele, ning keeleõpetajate ettevalmistamisel nende teadlikkusele kognitiivsete ja metakognitiivsete õpistrateegiate olulisusest ning nende toetamise võimalikkusest.