Sirvi Märksõna "taastuvenergia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Balti riikide strateegiad taastuvenergiale üleminekul
(Tartu Ülikool, 2025) Hilimon, Tauno; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö eesmärk on analüüsida Balti riikide taastuvelektri tootmise eesmärkide seadmise põhjuseid ja võrrelda Balti riikide energiastrateegiaid. Töös kasutatakse kvalitatiivset võrdleva analüüsi meetodit (Qualitative Comparative Analysis, QCA) ja tavapärast sisuanalüüsi. QCA aitab tuvastada strateegiliste valikute seosemustrid ning sisuanalüüs võimaldab Balti riikide strateegiaid analüüsides tuua esile asjakohaseid tähelepanekuid ja teha soovitusi poliitikakujundajatele. Töö peamise tulemusena tekkis arusaam, et taastuvelektri eesmärkide kehtestamist Euroopa Liidu liikmesriikides mõjutavad erinevad tegurite kombinatsioonid, millest olulisemad on energiasõltuvuse määr ja energia maksumus, kuna need mõjutavad mitmete liikmesriikide otsuseid taastuvelektri eesmärgi kehtestamisel. Analüüsi tulemusena selgus, et sõltumata Balti riikide (Eesti, Läti ning Leedu) elektrisüsteemide suurest omavahelisest ühendatusest ja pealtnäha sarnastest situatsioonidest mõjutavad taastuvenergia tootmise eesmärke mitmed erinvad tegurid: Eesti puhul suur kasvuhoonegaaside heite intensiivsus, Läti puhul suur taastuvelektri tootmise osakaal ja Leedu puhul suur energiasõltuvus. Samas mõjutasid riikide otsuseid ka sarnased tegurid nagu kõrged elektrihinnad, suure ühendatuse tase naaberriikidega ja tuumaelektri tootmise puudumine. Töö raames jõuti järeldusele, et Balti riigid ei ole energiastrateegiaid koostades üksteise strateegiatega arvestanud, millest ajendatult koostati uurimistöö raames poliitikasoovitused energiastrateegiate täiendamiseks ja ühtlustamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of carbon supported Pt–CeO2 catalysts for proton exchange membrane fuel cells
(2024-07-11) Nguyen, Huy Quí Vinh; Nerut, Jaak, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Kasuk, Heili, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Praeguseks on vesiniktehnoloogiatest ja vesinikuautost saanud maailmamajanduse lahutamatu osa. On oluline rõhutada, et vesinik mängib kriitilist rolli paljudes tööstuslikes rakendustes. Ärimagnaadi ja ettevõtte Tesla Inc kaasasutaja Elon Muski hiljutine tähelepanuväärne samm – mais 2024 vallandatud 500 Supercharger Team’i töötajat – räägib palju Tesla Inc muutuvast elektrisõidukite kontseptsioonist ning tõstatab küsimuse, kas Tesla liigub vesinikuautode tehnoloogia suunas? Toyota Mirai vesinikuauto sisemõõtmed on väiksemad kui tavalise sisepõlemismootoriga auto omad, kuna vesiniku ruumalaline energiamahutavus on võrreldes bensiiniga väiksem. Sisemõõtmete probleemi üks lahendus on võtta autodes kasutusele teisi kütuseid, näiteks metanool või etanool, sest ühe liitri metanooli või etanooli energiasisaldus on vastavalt 50% ja 70% ühe liitri bensiini energiasisaldusest, mis on vastavalt 27 ja 35 korda kõrgem kui vesiniku energiasisaldus rõhul 70 baari. Metanooli kütusena kasutava elektriauto südameks on otsemetanool-kütuseelement (DMFC), mis muundab metanooli keemilise energia elektriks. DMFCde laiaulatusliku kasutuselevõtu olulised takistused on seni olnud DMFC anoodkatalüsaatori madal kasutegur ja ajaline ebastabiilsus. Seetõttu keskenduti selles doktoritöös uue DMFC anoodkatalüsaatori välja arendamisele. Tartu Ülikoolil selge visioon rohelise energia tulevikust on kooskõlas käesoleva doktoritööga. Doktoritöö raames töötati välja läbimurdeline Pt–CeO2/C anoodkatalüsaator, mis on vähemalt sama aktiivne ja stabiilne kui kirjandusest leitavad parimad katalüsaatorid. Laboratoorsel skaalal saavutas sünteesitud katalüsaator elektroodi potentsiaalil 0,50 V metanooli oksüdeerimisvoolu väärtuse 0,86 〖"A g" 〗_"Pt" ^(-"1" ) ja elektroodi potentsiaalil 0,85 V 201 〖"A g" 〗_"Pt" ^(-"1" ). Selle suurepärase tulemuse saavutamiseks optimeeriti edukalt Pt ja CeO2 nanoosakeste sünteesimeetodeid. Mõistmaks struktuuri mõju katalüütilisele aktiivsusele uuriti põhjalikult katalüsaatorite struktuuri ja elektrokeemilist aktiivsust. Selgitati välja mitmed sünteesi võtmetegurid, mis mõjutavad metanooli oksüdeerimisaktiivsust katalüsaatoritel. Samuti töötati välja uus DMFC katalüsaatori süsinikkandjamaterjal, mis on parem kommertsiaalsetest süsinikest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa fossiilenergia vs taastuvenergia tootjate laenukapitali kulukuse määr
(Tartu Ülikool, 2024) Kühn, Erich; Sander, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahvusvahelise kliimarahastuse tähtsus kliimaeesmärkide saavutamisel arengumaades: Aasia riikide näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Müllerson, Raneli; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöö autor püstitas hüpoteesi, et kliimaeesmärkide saavutamise jaoks ei piisa vaid rahvusvahelisest rahastusest, vaid rolli mängivad ka riigi valitsuse seisukohad, elanike valmisolek ja teadlikkus ning kliimamuutuste leevendamise prioritiseerimine üle majanduskasvu. Varasemates uurimistöödes on neid tegureid uuritud ja relevantseks tõestatud. Vaadeldavate riikide ehk Pakistani, India, Filipiinide ja Bangladeshi tulemused on erinevad nii välise abi summade kui ka kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise ja taastuvenergia kasutusele võtmise puhul. Uurimistöös analüüsiti Maailmapanga ja kahe kliimarahastusega tegeleva fondi toetatud projekte riikides, nende eesmärke ja antud rahasummade suurusi. Teiste tegurite puhul analüüsiti riikide kaupa Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile esitatud dokumente kliimaeesmärkide kohta, riikide esindajate kõnesid 2021. aastal toimunud kliimakonverentsil, elanike seas läbi viidud küsitlusi ning majanduskasvu. Analüüsi käigus selgus, et kliimaeesmärkide saavutamiseks olulistes näitajates parimaid tulemusi saavutanud riigi ehk Pakistani valitsus prioritiseerib kliimamuutuste leevendamist üle majanduskasvu, rahvas on teadlik ja nõus panustama ning majanduskasv kõige aeglasem. Kliimaeesmärkide saavutamisel ei ole suudetud edu saavutada Filipiinidel ja Bangladeshis, kelle valitsused ei ole nõus ilma välise rahastuseta panustama. Nende riikide rahvastik oli kliimamuutustest teadlik, kuid ei olnud valmis enda majandusliku olukorra kehvemaks muutmisega. Indias, mis on saanud enim raha ja tähtsustab seda enim, kuid on kehtestanud süsinikumaksu, on kasvuhoonegaaside emissioonide hulk tõusnud kõige vähem. Töö tulemused vastavad püstitatud hüpoteesile ning töö tõestab, et kõige tähtsam tegur kliimaeesmärkides edu saavutamiseks on riikide valitsuste valmisolek seada kliimamuutuste leevendamine majanduskasvust ettepoole ning seejärel on olulised väline rahastus ja elanike hoiakud.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Taastuvenergia ja selle kasutamine Eestis
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2010) Voznjuk, Katrin; Nilp, Jaanus, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tark Laut. Taastuvenergial töötava termoreguleeritud lauda kontseptsioon-lahenduse loomine.
(2018) Olonen, Tõnno toim.
Projekti käigus loodi Koivakonnu mahe lihaveisefarmi ja Tartu Ülikooli koostööl innovatiivne taastuvenergial töötav energiatõhus termoreguleeritud veiselauda kontseptsioon-lahendus (TARK LAUT). TARK LAUT on lihaveiste pidamiseks optimaalse mikrokliimaga ehitus-tehniline lahendus, mis suurendab loomade heaolu päevavalguse parema kasutamisega, muudab allapanu vahetamise / sõnnikukäitlemise mugavamaks nii loomadele kui loomapidajatele ning suurendab loomade metaboliseeruva energia kasutuse efektiivsust läbi optimaalse temperatuuri ning õhuringluse. Hoone kasutab maksimaalselt ära päikeseenergiat ning aastaringne sisetemperatuur plusskraadides on tagatud minimaalse lisaküttevajadusega. Kontseptsioonlahendus võimaldab veisekasvatajatel kasutada hoonet suvel kõrge lisandväärtusega kõrvalsaaduste kasvatamiseks ja/või kuiva heina tootmiseks