Sirvi Märksõna "teadusmetodoloogia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 31

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advancing the study of small solar system bodies through multi-agent mapping and characterization
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-16) Paul, Aditya Savio; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kosmoses on arvukalt taevakehasid ja need on inimkonda läbi aegade paelunud. Lisaks suurtele taevakehadele, nagu Päike ja planeedid, on Päikesesüsteemis palju asteroide ja komeete. Päikesesüsteemi väikekehad on eriti huvitavad, sest need hoiavad endas vihjeid meie Päikesesüsteemi tekkimise ja ajaloo kohta. Asteroidid on kivised moodustised, mis jäid üle planeetide moodustumisest ja tiirlevad praegu peamiselt asteroidivöös Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Mõned asteroidid, mida nimetatakse Maa-lähedasteks objektideks, tulevad aga aeg-ajalt Maale palju lähemale. Komeedid on põhiliselt erinevatest jäädest koosnevad kehad, mis pärinevad Päikesesüsteemi külmematest välistest piirkondadest, peamiselt Kuiperi vööst ja Öpiku-Oorti pilvest. Nende kehade uurimine on keeruline nende madala külgetõmbejõu, ebakorrapärase kuju ja keeruka dünaamika tõttu. Käesoleva väitekirja põhiliseks sõnumiks on, et Päikesesüsteemi väikekehade uurimist saab tõhustada mitme uurimisagendi kasutamisega ja see võimaldaks neid paremini kaardistada ja iseloomustada. Väitekirjas tuuakse välja kolm olulisemat uurimistulemust. Esiteks näidatakse, et kosmosesondid suudavad taevakeha ümber orbiidil viibides oma manöövreid järk-järgult sujuvamaks muuta samal ajal taevakeha gravitatsioonivälja mudelit täpsustades. Teiseks tutvustatakse kosmosemissiooni Comet Interceptor, mis kasutab mitme agendiga möödalennumissiooni Päikese poolt veel soojuslikult mõjutamata seni tundmatute omadustega komeedi uurimiseks. Missiooni alternatiivseks võimalikuks sihtmärgiks on tähtedevaheline objekt, kui sobivate parameetritega keha piisavalt kiiresti leida suudetakse. Comet Interceptor uurib sihtmärgi aktiivsust ja loob selle tuuma ja lähikeskkonna 3D-mudeleid, kasutades selleks vaatlusi mitmelt kosmosesondilt. Kolmandaks näitame, et väikekeha jälgimine optimaalsetest ruumilistest asukohtadest tagab 3D kaardistamise vaatepunktist parema katvuse ja see võimaldab luua täpsemaid pinnamudeleid sihtkehast. Neid andmeid saab ka kasutada närvivõrkude abil 3D-pinna rekonstrueerimise täiustamiseks. Uurimistöö panustab ka Comet Interceptor missiooni, mille jaoks Tartu Ülikooli Tartu Observatoorium arendab OPIC-instrumenti, teaduslikesse eesmärkidesse. Üldiselt on väitekirja eesmärgiks toetada väikekehade uurimiseks mõeldud missioonide kavandamist, aidata kaasa planetaarkaitse jõupingutustele ja süvendada arusaamist väikekehade dünaamikast.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalookirjutust mõjutanud tegurid varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal
(2017-10-17) Laidla, Janet; Rosenberg, Tiit, juhendaja; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Ajaloolasele on varauusaegne kroonika enamasti allikas – hea või halb, usaldusväärne või ebausaldusväärne – ning sellest lähtuvalt otsustab ajaloolane kui palju saab ta kasutada kroonikas kirjeldatud sündmusi ja inimeste tegusid selleks, et minevikku rekonstrueerida. Ajalookirjanduse ajaloo uurijale on kroonika oma ajastu ajaloo teadmiste ja ajaloo idee peegeldus. Teda huvitab autori isik, tema motiivid, kroonika valmimisega seotud asjaolud, krooniku allikad ja selle edasine saatus ajaloomaastikul. Mis puudutab kroonika allikalist väärtust, siis selles osas on ajalookirjutuse ajaloo uurijad ja ajaloolased varauusaegsete kroonikaid uurinud ning neile hinnangu andnud. Vähem on uuritud kroonikaid kui oma ajastu ajalookirjutuse peegleid ning seda, kuidas võtsid need vastu Lääne-Euroopas levinud ajalooteaduse arenguid või kuidas ühiskondlikud tegurid ajalookirjutust mõjutada võisid. Käesolev doktoriväitekiri sisaldab seitset sissevaadet varauusaegsesse ajalookirjutusse uurides ühiskondlike tegurite (võim, sõda, trükikunsti levik), Lääne-Euroopast tulnud ideede (ajaloo idee, antikvaarne liikumine, gootitsism) ning autori individuaalse allikavaliku mõju ajalookirjutusele Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal. Kokkuvõttes võib tõdeda, et Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa ajalookirjutajad võtsid vastu erinevaid Lääne-Euroopas levinud ideid ning lugesid uuemat kirjandust, kuid nende endi keskelt ei kerkinud esile ajaloolast, kes oleks olnud üle Euroopa tuntud. Dialoogis Euroopa kultuuri keskusega jäädi pigem vastuvõtjaks kui võrdseks partneriks. Ühiskondlike tegurite mõju avaldus enamasti paljude tegurite kombinatsioonis kui selgelt üheselt. Näiteks ei saa väita, et sõjategevus või trükikodade asutamine Eesti-, Liivi- ja Kuramaale alati julgustas või vastupidi pärssis ajalooteoste sündi, trükkimist või levikut. Kui 16. sajandil oli ajalookirjutajate jaoks esiplaanil oma eluajal toimunud sündmuste kirjeldamine järeltulevate põlvede jaoks, siis 17. sajandil asusid mitmed autorid koostama terviklikumat käsitlust kohalikust ajaloost.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalooline Jeesus: teaduse probleem religiooni kontekstis
(2011-05-16) Riistan, Ain
Ajaloolise Jeesuse uurimine on kestnud küll vägagi intensiivselt tervelt kahe viimase sajandi vältel, kuid selle tulemused on olnud kesised – vähemalt mis puudutab väljavaadet, et teadlased suutnuksid Jeesuse kohta midagi kokkulepitult kindlat öelda. Ühelt poolt on kriitiline uurimistöö oma uurimismeetodite tagajärjel juba ligi sajandi seisus, kus öeldakse, et me võime Jeesusest kindlalt väita vaid mõnda üksikut fakti: näiteks et ta tõepoolest oli olemas ja elas 1. m.a.j sajandil. Teiselt poolt on need ajaloouurijad, kes on uurimistulemuste negatiivsust ületada püüdes loonud oma konstruktiivsed teaduslikud käsitlused, esitanud ridamisi erinevaid Jeesus-rekonstruktsioone, mis omavahel ei ühildu. Kolmandaks on Jeesus-uuringud olnud pingestatud eri inimrühmade usulistest ootustest, eelarvamustest ja reaktsioonidest tehtud tööle. Ajaloolise Jeesuse probleem on teadusprobleemina omandanud täiendava ja kohati küllalt spetsiifilise varjundi ka teaduse ja religiooni vahelise probleemina. Artiklitest koostatud interdistsiplinaarse deskriptiivse modelleerimise meetodil kirjutatud töö käsitleb mitmesuguseid Jeesus-uuringutega seotud üksikküsimusi, mis koonduvad ajaloolis-kriitilise uuringu teadusmetodoloogia terviklikuks analüüsiks. Töös tõdetakse, et ehkki Jeesus-uuringute ideaaliks on olnud neutraalselt objektiivne ühtne Jeesus-kuvand, on seda võimatu saavutada, sest kasutatav teaduslik meetod ise on põhimõtteliselt avatud religiooni fundamentaalsele mõjule ning sellest kujundatud.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Arutlus meetodist
(1936) Descartes, René
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dissertatio inauguralis medica De methodo specifica, quam, ut Gradum, privilegia et immunitates Doctoris in utraque medicina rite capiat, consensu ordinis medicorum amplissimi in Universitate Caesarea literarum Dorpatensi die [ ] Septembr. MDCCCVI ... publice defendet
(Riga : Typis Julii Conr. Dan. Müller, 1806) Girgensohn, Otto Gottlieb Leonhard
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Double skew-dual scaling (DSDS) and Rasch analysis of Raven matrices' (RSPM) data
(2005) Raidvee, Aire; Allik, Jüri, juhendaja; Luuk, Aavo, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Enesest teistele – autoetnograafiline meetod üliõpilase ja loomeautori vaatest
(Tartu Ülikool, 2024) Siemer, Mikk; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gender in games – methodology and analysis
(2022-10-31) Meier, Marie-Luise; Marling, Raili, juhendaja; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Isegi tänapäeval peetakse mängimist sageli laste ja noormeeste nišitegevuseks. Samas on videomängudest saanud üks kasumlikemaid meelelahutusvorme: 2019. aastal mängis videomänge üle 2,5 miljardi inimese üle maailma. Kuigi videomänge käsitatakse peamiselt meeste hobina, on mängimine tegelikult pea sama atraktiivne nii mees- kui naismängurite jaoks. Kuna enamik inimesi on praeguseks osa mängukultuurist, isegi kui nad ei liigita end mängijateks, tõmbavad mängud üha rohkem teadlaste tähelepanu. Vaatamata suurenevale uurimistöö mahule on videomängude mängimine endiselt sageli häbimärgistatud. Mängukultuuri kritiseeritakse sageli sellele omistatud soolise kallutatuse, rassismi ja homofoobia pärast. Ka mänge endid ja nende kaudu edastatavaid soolisi suhteid peetakse sageli liialt pealispinnaliseks. Videomängud ei ole aga poliitiliselt neutraalsed artefaktid. Nad esitavad kultuurilisi väärtusi, norme ja tavasid, kuid ka panustavad nendesse. Teadlastel puuduvad aga endiselt metodoloogilised vahendid videomängude kui eraldiseisva meediumi analüüsimiseks ning viisid süstematiseerida, kuidas mängudes sugu esindatakse. Doktoritöö eesmärk ongi luua süsteemne metodoloogia soo uurimiseks mängudes, mis arvestaks videomängude kui mitmemõõtmelise meediumi eripärasid, kuid samas laenaks sisendit teiste meediumite uurimiseks loodud meetoditest. Selleks kombineerin humanitaarteaduste meetodeid (nt lähilugemine), sotsiaalteaduste, draamauuringute, soouuringute ning isegi majanduse ja õigusteaduse meetoditega. Viimased on aga kohandatud mängude tehniliste iseärasustega (reeglid, eesmärgid ja mehaanika). Selline mängude terviklik lugemine püüab ületada paljude varasemate mänguanalüüsi lähenemisviiside määramatust ja subjektiivsust. Doktoritöös võtan kasutusele termini „eelistatud mängimine“, mis on tugevalt mõjutatud Stuart Halli eelistatud lugemise ideest. Eelistatud mängimine tugineb vaikevalikutele ja muudele objektiivselt tuvastatavatele tunnustele, et tuvastada kõige tõenäolisem läbimängimisest tulenev tekst, mida saab sooliselt analüüsida. Kuigi kõnealune raamistik on mõeldud akadeemiliseks kasutamiseks, püüab see siiski mõjutada ka avalikku diskursust, pakkudes kolmemõõtmelist ülevaadet videomängudes esindatud soost
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Inimõiguste uurimise metodoloogia
(Tallinn : Õiguskantsleri Kantselei, 2022) Oja, Liiri; Poopuu, Birgit; Oja, Liiri, peatoimetaja
9.1. Inimõiguste kriitiline uurimine 9.2. Inimõiguste uurimise eetika ja teadlase-uurija vastutus 9.3. Meetodite kriitiline kasutamine
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Integratsiooni monitooringu eri aastate andmete võrreldavus - uuringumetoodika, ankeetküsimuste ja andmete esinduslikkuse analüüs
(Tartu Ülikool, 2022) Eamets, Liina; Soidla, Indrek, juhendaja; Vollmer, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jätkusuutlikkuse mõistest ja jätkusuutlikkuse hindamise protsessist Eesti ja Saksamaa linnaliste omavalitsuste näitel
(2006) Joonasson, Kristel; Oja, Tõnu, 1955-, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Majandusotsuste teoreetilised alused : õpik kõrgkoolidele
(Tartu Ülikool, 2001) Reiljan, Janno
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Making sense of EU's conflict management strategy in South Caucasus
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Ghazaryan, Sara; Berg, Eiki, juhendaja
The thesis is focused on EU conflict management strategy in case of South Caucasus through the prism of the engagement strategy. The concept of engagement refers to the use of non-coercive means to ameliorate the non-status quo elements of [targeted state’s] behavior. The ultimate goal of the strategy is protection of the international order. In the scope of this thesis EU is the status-quo power in relation to South Caucasus and is engaged with Abkhazian, SO and NK conflicts from this particular position. The method of case study is chosen; academic and official sources are analyzed. Based on provided analysis of developments in the region and EU responses this thesis argues that EU engages with conflicts from the position of protector of status quo. The aim of EU is to minimize conflict in order to avoid war and meanwhile keep immunity of the existing international order. Analysis reveals that Russia, in 2008 explicitly intervening into the erupted conflict between Georgia and SO on the side of the latter threatened status quo and provoked EU active engagement with Abkhazian and SO conflicts. Meanwhile, EU perception in Armenia, Azerbaijan and Georgia determines the extent EU is engaged with conflicts, whereas EU perception in Abkhazia, SO and NK does not affect EU decision engage or not to engage.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Perception, abductive methodology and compositional universalism
(Tartu Ülikool, 2019) Kiani, Amirhossein; Yli-Vakkuri, Juhani, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In this thesis I will argue for compositional universalism, according to which, any plurality of objects composes an object. In the first part of the thesis I will argue that if ordinary objects—the ones that are typically perceived by humans’ perceptual system as objects—exist, then so do extraordinary objects. I appeal to certain metaphysical accounts of perception to argue for a great number of extraordinary objects in a similar way that some conservatives about composition would argue for ordinary objects, which in turn suggests that such conservative views are either false or insufficient. I then use abductive methodology to argue that universalism is the best theory that respects the assumption of existence of ordinary objects, and further explains the existence of the ordinary and extraordinary objects which are argued for. The second part takes into consideration the fact the compositional nihilist, who denies occurrence of composition, refuses to accept the assumption that ordinary objects exist, hence blocks my argument for universalism. I lay out a detailed analysis of ideological and ontological commitments of different species of nihilism and universalism about composition, and argue on abductive grounds that universalism is the simplest theory of composition among many of them.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pilgrims’ reflections on the Camino de Santiago and Glastonbury as expressions of vernacular religion: fieldworker’s perspective
(2014-03-31) Sepp, Tiina
Väitekiri käsitleb tänapäevase Euroopa rahvausundi ja nüüdisaegse palverännaku erinevaid aspekte Põhja-Hispaanias kulgeva Camino de Santiago (püha Jaakobuse tee) ja Edela-Inglismaal asuva Glastonbury näitel. Palverändu vaadeldakse kui jutustatud teekonda, kus juhtuvad imed ja toimuvad kohtumised üleloomulike olenditega: erineva religioosse taustaga palverändurid räägivad endaga juhtunud lugusid, muistendeid ja legende. Tähelepanu all on ka palverännakul valitsevad võimusuhted ja palverändurite hierarhia. Üks lugude läbivaid teemasid on autentse palveränduri identiteedi konstrueerimine; otsitakse vastust küsimusele, kellel on õigus otsustada selle üle, kes on tõeline palverändur, ning milliste põhjenduste kaudu otsus tehakse. Autori eesmärgiks ei ole mõisteid „palverännak“ ja „palverändur“ defineerida, vaid vaadelda nende tähendusvälja muutumist nii akadeemilises kui ka rahvapärases diskursuses. Uurimus kajastab ka erinevate uskumissüsteemide, eriti katoliikluse ja New Age’i kokkupõrkeid. Uurija tähelepanu all on inimesed ja nende usundilised praktikad, mitte „religioon“ ja „usk“ kui abstraktsioonid. Uuritakse seda, kuidas religiooni kogetakse ja praktiseeritakse nii üksikisiku kui ka kogukonna tasandil. Käsitletakse ka välitööde metodoloogia probleeme, eriti uurija rolli dialoogilises tööprotsessis. Töö põhiliseks allikaks on välitööd Camino de Santiagol ja Glastonburys. Väitekirja moodustavad sissejuhatus ja neli artiklit, mis on ilmunud rahvusvahelise levikuga publikatsioonides (Journal of Indian Folkloristics, Journal of Ethnology and Folkloristics) ja kirjastuse Equinox kogumikus Vernacular Religion in Everyday Life. Lisaks väitekirja aluseks olevatele artiklitele on Tiina avaldanud kaks raamatut, kus käsitleb oma välitööde kogemusi: „Peregrina päevik“ ilmus 2007. aastal Loomingu Raamatukogus; selle järjena ilmus 2009. aastal „Kas jääte ööseks? Hospitalera päevik“.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Positioning the scholar: issues of epistemology and methodology in the evolutionary study of religion
(2019-10-15) Peedu, Indrek; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev doktoritöö tegeleb küsimusega religiooniuurija positsioneerimisest. Lihtsustatult tähendab positsioneerimine küsimust sellest, kes on või saab olla uurija seoses uuritavaga? Kuivõrd on tal võimalik jääda neutraalseks, teaduslikuks kõrvalseisjaks või kuivõrd on ta paratamatult osa uurimisväljast või peab selle osaks saama eduka uurimistegevuse jaoks? Spetsiifilisemalt keskendutakse siinses uurimistöös positsioneerimise küsimusele just seoses käitumisökoloogiliste ja kognitiivsete religiooniteadustega ehk teisisõnu seoses evolutsioonilise religiooniuurimise kui sellisega. Selles uurimisvaldkonnas on viimastel kümnendil väga jõuliselt argumenteeritud metodoloogilise naturalismi kasuks. Seda nähakse kõige õigema viisina, kuidas uurija peaks ennast positsioneerima uuritava suhtes. Doktoritöö üheks eesmärgiks on seega näidata, miks ei ole metodoloogilise naturalismi kasuks esitatud argumendid siiski sugugi nii tugevad, kui senimaani on väidetud ja kuidas evolutsiooniline uurimistöö ei kohusta uurijat möödapääsmatult epistemoloogilis-metodoloogilistes küsimustes hoidma naturalistlikku joont. Sellest tulenevalt osutan doktoritöö teises osas ka võimalusele, kuidas põhimõtteliselt on võimalik esitada ka lähenemisviise, mis on evolutsiooniteooriaga täpselt samavõrd kooskõlas, kui metodoloogiline naturalism, ent üleloomulikku puudutavates küsimustes risti vastupidisel seisukohal. Doktoritöö viimases osas paigutan metodoloogilise naturalismi küsimuse laiemasse võrdlusesse ja vaatan, mis küsimustes võib seda positsioneerimisevarianti pidada tugevamaks või nõrgemaks sellistest võimalikest alternatiividest, nagu metodoloogiline agnostitsism, neutraalsus ja dialoogiline enesepositsioneerimine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Shev shematata = Сефер "Шеб Шматесса"
(Varsha : Tursh, 1895) Heller, Aryeh Leib ben Joseph ha-Kohen
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sissejuhatus õigusesse: näiteid ja harjutusi õppeaine "Sissejuhatus õigusesse" HLSC5001 loengukursuse juurde
(Sisekaitseakadeemia, 2009) Põllumäe, Sander
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Suure härja müüt läänemeresoome rahvaste traditsioonis ja selle ajalooline taust
(Tartu Ülikool, 2013) Siig, Kristo; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Jonuks, Tõnno, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Tänapäevase jutuvestmise mõtestamisvõimalusi: András Bereczi ja Terje Lillmaa seisukohad
(Tartu Ülikool, 2012) Meier, Moon; Järv, Risto, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
The possibilities of interpreting contemporary storytelling: the standpoints of András Berecz and Terje Lillmaa / Összefoglalás: Napjaink mesemondásának értelmezési lehetőségei Berecz András és Terje Lillmaa nézőpontjából