Sirvi Märksõna "teatrid" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 20 57
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Almanach für Freunde der Schauspielkunst auf das Jahr ...
    (Riga : W. F. Häcker, 1840) Blomberg, Wilh. v., väljaandja
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Almanach für Freunde der Schauspielkunst auf Jahr 1830
    (Riga : W. F. Häcker, 1829) Viedert, Friedrich, väljaandja
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Das estnische Theater
    (1933) Adson, Artur
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Draamastuudio : 1920-1930
    (1931) Pert, Jaan
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Eesti Noorsooteatri repertuaarianalüüs 2019-2023
    (Tartu Ülikool, 2025) Rebas, Catlyn; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
    Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida Eesti Noorsooteatri repertuaari ajavahemikul 2019–2023. Valitud on ajaperiood 2019–2023, kuna see sisaldab nii aega enne kui ka peale koroonapandeemiat, mis annab ka läbilõike, kuidas teater koroonapandeemiast ja sellest tingitud kriisist on taastunud. Töös teostati repertuaariuurimust, mille läbiviimisel toetuti Hans van Maaneni teosele ,,How to study Art Worlds. On the Societal Functioning of Aesthetic Values” (2009). Sellest tulenevalt sai analüüsi jagada loomisega, vahendamise ja ekspluateerimisega ning publikuga seotud aspektideks. Töö käigus sai ülevaate milline on Eesti Noorsooteatri teatristatistika lavastuste, etenduste ja külastatavuste võrdluses ja millised teatritüübid, -žanrid ja autorid domineerivad Eesti Noorsooteatri repertuaaris.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Eesti nõukogude teater 1940-1960
    (1960) Päiel, Ants, koostaja
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Eesti nõukogude teatri arengust aastail 1940-1945
    (Tartu Riiklik Ülikool, 1958) Essenson, Lya; Moosberg, Hilda, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Eesti teater algaastail
    (1946) Kangro-Pool, Rasmus
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Eesti teatrite ja DRAAMA festivali tegevust iseloomustavate näitajate ülevaade kahe suure kriisi taustal aastatel 2004–2020
    (Tartu Ülikool, 2021) Braun, Tiina; Opermann, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Eesti teatrite repertuaar aastatel 1986–2006
    (2020-07-13) Karja, Sven; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Käesolev doktoritöö uurib, millistel alustel formeerus nimetatud aastatel Eesti teatrite repertuaar, millistest lavastustest see koosnes ja milline oli selle dünaamika. Uurimuse aluseks on üldistused ja järeldused, mis on tehtud enam kui kaks ja pool tuhat (2511) lavastust koondava andmebaasi alusel, kuhu on võetud kõik sel perioodil Eesti kutselistes teatrites esietendunud uuslavastused. Doktoritöö keskse meetodina on kasutatud repertuaariuurimust, paigutades lavastuste statistilised näitajad laiemasse teatriloolisse ning ühiskondlikku konteksti. Eesti teatri kahekümne ühe aasta repertuaari on vaadeldud erinevate dominantide kaudu: lavastuse liik, žanr, sihtgrupp, tekstide autorid, päritoluriigid ja kronoloogiline paiknevus. Uurimuse eesmärgiks on otsida ajastut kujundavaid sisemisi jõujooni, mis aitaks kokku panna suuremat pilti selle perioodi Eesti teatri esteetilistest otsingutest ning organisatsioonilistest arengutest. Aastad 1986-2006 olid Eesti ühiskonnas siirdeajaks, mil oluliselt muutusid nii ühiskondlikud kui kultuurilised paradigmad. Riigikorra vahetumine ja astumine ühest ühiskondlikust formatsioonist teise tõi kaasa kohanemisraskusi, millest Eesti teater väljus küllalt kiiresti, säilitades oma senise teatrivõrgu, külastajate arvu ja mitmed traditsioonid, millele uute tegijate kaudu hakkasid liituma kaasaegse avatud maailma otsingud. Kuigi seda perioodi Eesti teatri ajaloos pole põhjust nimetada murranguliseks, on kindlasti tegu üleminekuperioodina nii esteetilisel, organisatsioonilisel kui ühiskondlikul tasandil. Oluliselt muutub ka teatrite repertuaariplaanide koostamise tava: kui varem oli see toimunud erinevate kontrollivate instantside mõjul, siis muutunud oludes on kogu otsustusõigus läinud teatri kätte. Samas on repertuaarikujundust asunud oluliselt mõjutama turumajanduse mehhanismid. Uurimuse teoreetilise tugistruktuurina on kasutatud Hollandi kultuuriteoreetiku Hans van Maaneni teost How to Study Art Worlds. On the Societal Functioning of Aesthetic Values (2009). Doktoritöö on osaks mahukamast kollektiivsest uurimusest „Eesti teater 1986-2006”, mis jätkab akadeemilise eesti teatriloo uurimise traditsiooni kahekümne aastaste tsüklitena
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Eesti teatrite riigieelarveline rahastamine 2009. ja 2010. aasta languse taustal
    (Tartu Ülikool, 2012) Triinu, Lukas; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
    The Governments program for years 2011–2015 provides the renewal of the Fundamentals of the Estonian cultural policy. Consequently there are shortcomings in the current theatre system, which need to be revised. The problems come forth at the most difficult times. Reading articles from time of the biggest drop in state subsidizing of theatres in 2010, there is one circumstance, which comes forth – the opinion of the arbitrary operating officials and politicians who act in the field of subsidizing theatres from state budget. Therefore, at the present work, the author wishes to examine these accusitions by close examination of the Estonian theatre system, highlighting the occuring problems forthcoming in the period of recession in 2009 and 2010 and offering solutions. For the cause, the author uses mainly three different types of sources: the legal basis of the financing of theatres in the first chapter; theatre interest groups opinions in media, concerning the facts and problems about the recession of theatres subsidizing in the second chapter; theories of funding the culture and examples at the global context in the third chapter. The study revealed following aspects of the financing of Estonian theatres during the crisis: 1) Theatres state subsidize is mostly based on the declarative level agreements, which makes possible the arbitrary action of officers and politicians, who are responsible for financing theatres from state budget. Theatre interest groups have no other grounds for challenging those decisions than to refer to the promises made, due to their incapability to refer to the violations of the law. The problem could be solved by strenghtening the legal framework of subsidizing theatres from state budgets, which would ensure theatre interest group protection in the matter of unjust state subsidizing. 2) The AITA system, not fixed by the law, makes it possible for politicians and officials to create values arbitrary within AITA system. Therefore legitimation of the AITA system would help. 3) Estonia, with its culture financing system belongs among the Architect States, which are prevalent in Europe. The Architect state funds the fine arts through a Ministry of Culture. Which tends to support arts not by professional standards but rather the majority of people. In case of Estonia this is eased by the Cultural Endowment of Estonia, which role in subsidizing theatres could be increased. 4) The scarcity of the lobby among theatre interest group effaces their opinion on the legislative level of planning theatre subsidies. It would be useful to increase that matter. 5) The fact of marginalisation of culture and theatres was implemented by bigger recession in the case of subsidizing theatres from the state budget compared to other fields. The solution in that case would be strenghtening the position of culture in the society. That would be promoted by the elections of keen ministers of culture in the head of the field of the culture.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    "Endla" seltsi põhikiri
    (Pärnu : Endla selts, 1931) Anonymous
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Erivajadustega külastajate ligipääsetavus Eesti teatrites
    (Tartu Ülikool, 2020) Illak, Diana; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
    Bakalaureusetöös analüüsitakse puudega inimeste ligipääsetavuse võimalusi erinevates valitud Eesti teatrites, ning teenuseid ja abivahendeid, mida teatrid puudega külastajale pakuvad. Uurimistöö on jaotatud nelja peatükki. Esimeses peatükis vaatleb autor teatri semiootilisi märke, mille vastuvõtmiseks kasutatakse inimeste meeli (siin nägemine, kuulmine) ja füüsilist kohaolu. Teises peatükis on selgitatud, kes on erivajadustega teatrikülastajad (antud töös kurdid, vaegkuuljad, vaegnägijad, pimedad ning liikumisraskustega inimesed) ja millised on nende õigused saada ligipääsu kultuurile ja kultuuriteenustele. Kolmandas peatükis analüüsitakse võrdlevalt Eesti teatrite ligipääsetavust kodulehtedel oleva info alusel ja küsitluse põhjal. Bakalaureusetöö neljas osa kirjeldab meelteteatrit ja selle rakendamist Eestis.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Estonia teater : 1906-1931
    (1931) Kasemets, Anton; Aavik, Juhan; Kompus, Hanno; Kompus, Hanno; Adson, Artur; Aavik, Juhan
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo ,
    Estonia teater :1906-1924.
    (1924) Jungholz, Karl; Raudsepp, Hugo; Kompus, Hanno; Kaljuvee, Julius