Sirvi Märksõna "tehislihased" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 7 7
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Autonoomne seade elastsusmooduli mõõtmiseks(Tartu Ülikool, 2011) Kautlenbach, SvenMaterjali pinge ja deformatsiooni vahelise seose kirjeldamiseks kasutatakse elastsusmoodulit, mis kirjeldab keha struktuuri muutust jõu avaldumisel. Vastavalt struktuuri muutustele on võimalik määrata materjali jäikus/elastsus. Elastsuse määramisega on võimalik leida materjali jaoks sobiv kasutusvaldkond. Elastsusmoodul annab seega kasuliku infona keha füüsilise ja keemilise ehituse mõju materjali elastsetele omadustele. Elastsuse leidmist kasutatakse palju teadustöös, mille raames arendatakse küllaltki uue tehnoloogiaga polümeerseid aktuaatoreid. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut on üks mitmest teadusasutusest üle maailma, kus sellega tegeldakse. Taoliste aktuaatorite jõud ja kiirus on selges seoses nende elastsusmooduliga, seega oleks teadlastel vaja alati pärast uue materjali valmimist kiiresti ja lihtsasti mõõta selle Youngi moodul. Youngi moodul E on üks peamiselt kasutatavast elastsusmoodulist. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli valmistada autonoomne seade, mida saab kerge vaevaga kasutada pehmete materjalide Youngi mooduli mõõtmiseks. Masina tööpõhimõtte aluseks on mehaanikas laialt kasutuspinda leidnud kolme punkti meetod. Antud lõputöö jaguneb nelja peatükki. Esimene peatükk kirjeldab elastsusmooduli mõistet ning annab ülevaaate selle eksperimentaalsest määramisest. Teises peatükis käsitletakse loodud seadmele esitatud nõudeid ning tuuakse valminud seadme tööpõhimõtte kirjeldus. Tehniline informatsioon loodud elastsusmooduli mõõteseadme kohta on leitav kolmandast peatükist ning kõige lõpuks on neljandas peatükis antud seadmele mõõtmistulemuste veahinnang.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Elektroaktiivsete polümeeride testimise stend(2012-05-29) Olentšenko, GeorgiElektroaktiivsed polümeerid (EAP-d) on materjalid, mis võivad muuta oma kuju kui neile on rakendatud pinge. Kuigi sellised materjalid ei arenda suurt jõudu, siis tänu kujumuutmisomadustele on EAP-dele leitud palju rakendusi Maal. Kosmoseprojektid on aga tagasihoidlikumad selliste materjalide rakendamisega. Põhjus on EAP-de teadmata töökindluses. Neid materjale ei ole piisavalt testitud. Sellise olukorra muutmiseks on algatatud töökindlate ioonjuhtivate elektroaktiivsete polümeeride väljatöötamise projekt (ESTPECS-13), mille üheks osaks ongi erinevate EAP-de testimine. Projekti jooksul ehitatakse elektroaktiivsete polümeeride testimise stend, mis võimaldab automatiseeritult testida EAP-e. Käesoleva töö eesmärgiks on paigaldada elektroaktiivsete polümeeride testimise stendi alla fiksaator, mis toetab stendi elektrikatkestusel, kuid ei sega stendi tööd. Lisaks peab stend olema võimeline tuvastama elektrikatkestusi ja vajadusel jääma fiksaatori peale seisma. Käesolev töö tutvustab elektroaktiivseid polümeere ja nende rakendusi. Siis räägitakse töökindlate ioonjuhtivate elektroaktiivsete polümeeride väljatöötamise projektist. Edasi tutvustatakse elektroaktiivsete polümeeride testimise stendi ülesehitust ja tööpõhimõtet. Töö põhiosa on stendi fiksaatori kahe lahenduse kirjeldus. Mõlemal lahendusel on oma tööalgoritm. Lõpuks kirjeldatakse kasutatud elektrikatkestuse tuvastamise meetodit ja stendi seiskamist katkematu toiteallika abil.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Erinevatel ioonsetel polümeeridel põhinevate täiturite mõõtmismetoodika väljatöötamine testkogumi põhjal(Tartu Ülikool, 2012) Rinne, Pille; Torop, Janno, juhendaja; Aabloo, Alvo, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Fokuseeritava läätsesüsteemi konstrueerimine ja prototüüpimine(Tartu Ülikool, 2010) Vunder, VeikoKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli koostada mikroläätsesüsteem, mis kasutaks aktuaatorina ioonjuhtivat elektroaktiivset polümeeri. Prototüübi konstrueerimiseks sobis kõige paremini deformeeruva membraaniga vedelikläätse valmistamise tehnoloogia, mille abil ehitati lihtne ja odav mikroläätse prototüüp. Esimeses kahes peatükis antakse põgus ülevaade EAP aktuaatoritest, nende tüüpidest ja omadustest ning tutvustatakse kaasaegsetes mikroläätsesüsteemides levinud materjali – PDMS. Järgnevates peatükkides kirjeldatakse läätsesüsteemi ideed, töötava prototüübi valmistamisprotsessi ja analüüsitakse tekkinud probleeme ning mõõdetud tulemusi. Teema on atraktiivne, sest suhteliselt vähe on uuritud IPMC abil mikroläätse juhtimist ja meile teadaolevalt ei ole siiani kasutatud muutuvfookusega mikroläätse juhtimiseks polümeer-süsinik komposiitmaterjali.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ioonsete mahtuvuslike laminaatide masstootmismeetodi väljatöötamine(Tartu Ülikool, 2015) Baranova, Inna; Johanson, Urmas, juhendaja; Must, Indrek, juhendaja; Kaasik, Friedrich, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , Seade elektroaktiivsete polümeeride painutamiseks(2012-05-29) Viidalepp, ErkiElektroaktiivsed polümeerid (EAP) on materjalid, mis muudavad elektrivoolu mõjul oma mõõtmeid või kuju. Tänu sellele omadusele on neid materjale võimalik kasutada täituritena. Elektroaktiivset polümeeri välise jõuga painutades tekib selle elektroodidel pinge, millest tulenevalt saab antud materjale kasutada ka sensorina. Polümeersetest materjalidest täiturite uurimis- ja arendusprotsessi tarvis on Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis ja mujal maailmas juba konstrueeritud mitmeid erinevaid EAPde omadusi mõõtvaid seadmeid. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on disainida ja ehitada seade, mis painutaks elektroaktiivset polümeerset materjali ning võimaldaks painutamise käigus testida materjali sensoromadusi. Seadme tööpõhimõte seisneb pehmete materjalide mehaanilises painutamises ning selle tulemusel kahe elektroodi vahele tekkiva pinge mõõtmises. Valmistatava seadme eripäraks on see, et sellega pehmet materjali painutades vastab materjali kuju igal painutusnurgal teatud raadiusega ringjoone kaarele. Käesolev bakalaureusetöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade elektroaktiivsetest polümeeridest. Teises peatükis käsitletakse erinevaid seadmeid, mille abil on varem EAPde omadusi uuritud. Käesoleva töö raames valminud seadmele esitatud nõuded on toodud kolmandas peatükis. Neljandas peatükis tutvustatakse ehitatud seadme tööpõhimõtet, konstruktsiooni, kasutatud elektroonikat ja tarkvara. Viimases peatükis analüüsitakse loodud seadme parameetreid ja seadmega tehtud proovimõõtmiste tulemusi.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Süsinikkangal põhinevad mahtuvuslikud laminaadid(Tartu Ülikool, 2019) Uduste, Ilmar; Must, Indrek, juhendaja; Kaasik, Friedrich, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut