Sirvi Märksõna "toitumine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 192

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
15-aastaste kooliõpilaste aktiivsus- ja tähelepanuhäire skoori seos toitumise ja sotsiaalmajanduslike teguritega
(Tartu Ülikool, 2021) Huul, Karoliina; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti ELIKTU valimi (N = 593) põhjal 15-aastaste kooliõpilaste toitumise ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) skoori seost, eriti seoseid kala-, muna-, puu- ja juurviljade, kiirtoidu- ning magusatarbimisega. Samuti uuriti pere sotsiaalmajandusliku seisu ja vanemate hariduse seost ATH skooriga. ATH skoori võrreldi erinevate toitude ja toodete tarbimissageduse ning -kogusega; samuti sotsiaalmajanduslike teguritega. Leiti, et kõrgemal ATH skooril on oluline seos eelkõige kiirtoidu, soolaste näkside ja karastusjookide igapäevase tarbimisega. Lisaks oli kõrge magusasisaldusega toitude osas kõrgemal ATH skooril oluline seos küpsiste igapäevase tarbimisega, ning sama tendents oli teistel magusasisaldusega toodetel. Muud tulemused ei näidanud olulisust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2010/2011 õppeaasta koolipuuviljakava hindamine
(2012) Pitsi T; Oja L; Tervise Arengu Instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adrenergilise ?2A retseptori geeni promootorpiirkonna C-1291G polümorfismi seos magusa- ja piimatoodete tarbimise ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomitega 25- aastaste noorte hulgas
(Tartu Ülikool, 2022) Klade, Hele; Kurrikoff, Triin; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algkooli laste vanemate ja õpetajate teadmised tervislikust toitumisest ja laste tegelik toitumine
(Tartu Ülikool, 2014) Tammsalu, Elin; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Laste vale toitumine ja sellest tulenevad terviseprobleemid on viimasel ajal järjest aktuaalsemaks muutuv teema. Laste toitumise üle on kõige suurem kontroll lapsevanematel. See, mida ja kuidas lapsevanemad enda lastele toiduks pakuvad, sõltub aga suurel määral nende teadmistest selle kohta, mis on tervislik. Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, millised on lapsevanemate teadmised tervislikust toitumisest ja kas laste tegelik toitumine on vanemate teadmistega kooskõlas. Kuna algkooli lapsi võib mõjutada juba ka koolikeskkond, uurisin ka õpetajate teadmisi ja nende nägemust kooli rollist lapse toitumise mõjutamisel. Valimi moodustasid 233 1.-4 klassi lapse vanemat ja 39 õpetajat. Lapsevanematele ja õpetajatele mõeldud küsimustike koostamisel oli aluseks võetud IDEFICSi ja CFQ küsimustikud. Tulemustest selgus, et lapsevanemate ja õpetajate teadmised tervislikust toitumisest on paremad, kui lapse tegelik toitumine. Kusjuures paremini toituvad need lapsed, kelle vanemate teadmised on paremad. Vanemate käitumist analüüsides selgus, et paljud vanemad kasutavad ebasoovitavaid käitumismustreid nagu näiteks lapse sööma sundimine ja toiduga premeerimine ja karistamine. Õpetajate vastustest tuli välja, et koolil on oluline roll lapse toitumise suunamisel ja tervislike eluviiside edendamisel ning kooli personal peaks sellele tähelepanu pöörama. Edasiste uurimuste käigus oleks vaja välja selgitada, mis põhjustel vanemate käitumine ei vasta teadmistele ning kuidas vanematel aidata vastavalt teadmistele lapse toitmisel toimida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
An overview of health status in Estonia
(2008) Sotsiaalministeerium
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antropomeetrilised näitajad ja nende seosed vereplasma lipiidide ning arteriaalse vererõhuga Tallinna kooliõpilaste uuringute alusel aastatel 1984-86 ja 1998-99
(2002) Lilienberg K; Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arengukava "Eesti toit"
(2005) Põllumajandusministeerium
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arengukava "Eesti toit" lõpparuanne 2006-2008
(Tallinn, 2009) Põllumajandusministeerium
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biosemiootilised ja kultuurisemiootilised mehhanismid inimese toitumiskäitumises
(Tartu Ülikool, 2022) Lill, Ene; Salupere, Silvi, juhendaja; Mäekivi, Nelly, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Caroli Stephani, De Nvtrimentis, ad Baillyum, libri tres
(Parisiis : ex officina Rob. Steph. typographi Regii., 1550) Estienne, Charles
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Design of GalR2 subtype specific ligands: their role in depression-like behavior and feeding regulation
(2013-03-05) Saar, Indrek
Galaniin on 29 aminohappe pikkune neuropeptiid, mis avastati ligi 30 aastat tagasi Stockholmis, Karolinska Instituudis Viktor Muti ja tema kolleegide poolt. Galaniin reguleerib kolme spetsiifilise G-valguga seotud retseptori (GPCR) alatüüpide (GalR1-GalR3) interaktsioonide abil mitmeid bioloogilisi funkt¬sioone nagu depressioon, ärevus, alkoholisõltuvus, ainevahetuse häired ja valu. Kõik kolm retseptori alatüüpi on galaniini suhtes kõrge afiinsusega, omades seejuures erinevaid funktsionaalseid omadusi ja signaaliülekande radasid. Seetõttu on neil täita erinevad ülesanded mitmesuguste haiguste ja pato¬loogi¬liste seisundite reguleerimisel, muutes galaniini ja tema spetsiifilised retseptorid olulisteks farmakoloogia märklaudadeks ning uurimisobjektideks neuro¬teaduses. Hoolimata sellest on retseptorite alatüüpide seotus erinevate haigus¬tega senini täielikult määratlemata, mis on suurel määral põhjustatud galaniini retseptorite alatüüp-spetsiifiliste ligandide puuduse tõttu. Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks on galaniini alatüübile 2 (GalR2) spetsiifiliste ligandide disainimine, süntees ja omaduste uurimine nii in vitro kui ka in vivo tingimustes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dieetide kasutamine lapseea ülekaalulisuse ning rasvumise ravis: süstemaatiline ülevaade
(Tartu Ülikool, 2017) Golovkov, Aleksandr; Medijainen, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Füsioteraapia õppekava
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Diet, blood metabolites, and health
(2022-07-12) Taba, Nele; Fischer, Krista, juhendaja; Esko, Tõnu, juhendaja; Pirastu, Nicola, juhendaja; Metspalu, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Täpsem arusaam, kuidas ja mille kaudu toitumine tervist mõjutab, loob soodsa pinnase tervist edendavatele personaliseeritud toitumissoovitustele. Üks võimalus toitumise ja tervise vaheliste seoste selgitamiseks on uurida veres ringlevate metaboliitide tasemeid, kuna need on mõjutatud toitumisest ning on omakorda erinevate haiguste ennustajateks. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on anda vere metaboliitide uurimise kaudu lisateadmisi selle kohta, kuidas toitumine mõjutab tervist. Esmalt kasutasime Mendeli Randomiseerimise (MR) meetodit, et tuvastada, milline on toitumisvalikute potentsiaalselt põhjuslik mõju vere metaboliitidele. Kuna leitud tulemused ühtisid varasemate randomiseeritud uuringutega ning olid osalt vastuolus vaatlusuuringutega, tõestasime et MR on sobiv ja kasulik meetod toitumise mõju uurimiseks. Kokku leidsime 413 potentsiaalselt põhjuslikku seost. Muuhulgas viitavad tulemused, et nii kohvi kui ka alkohoolsete jookide suurem tarbimine tõstab madala ja keskmise tihedusega lipoproteiinidega seotud metaboliitide tasemeid, samas kui väga madala tihedusega lipoproteiinidega seotud metaboliitide tasemetele tundub mõju olevat vaid suuremal kohvi tarbimisel, aga mitte alkoholi tarbimisel. Teiseks vaatlesime toidu neofoobia (FN) ja vere metaboliitide vahelisi seoseid ning leidsime, et kõrgem tulemus FN skaalal seostub madalamate omega-3 rasvhapetega seotud mõõtmistega. Lisaks, FN mõju tüüp 2 diabeedile ja südameveresoonkonna haigustele vajab kinnitust tulevaste uuringute poolt, kuna mõlema haiguse osas oli FN riski tõstev mõju väljendunud vaid ühes vaadeldud kahest kohordist. Kolmandaks uurisime, kas vere metaboliitide profiil kirjeldab inimese bioloogilist vanust (BA) ning kas erinevus sellise BA ja kronoloogilise vanuse vahel ennustab tervisenäitajaid. Leidsime, et metaboliitide-põhine BA võib olla populatsiooni-spetsiifiline ning seostub kardiovaskulaarsete riskifaktoritega. Lisaks viitavad meie tulemused sellele, et metaboliitide-põhine BA võib olla seotud toitumiskäitumisega. Kokkuvõttes annavad leitud tulemused uusi teadmisi toitumise, metaboliitide ja tervise omavaheliste seoste kohta ning on seega aluseks tulevastele randomiseeritud uuringutele mis loovad omakorda pinnase teadlikele tervist edendavatele personaliseeritud toitumissoovitustele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Distribution, feeding and habitat of benthic suspension feeders in a shallow coastal sea
(2017-03-29) Oganjan, Katarina; Lauringson, Velda, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Hõljumtoiduliste põhjaloomade levik, toitumine ja elupaik madalas rannikumeres. Hõljumtoidulised põhjaloomad on tähtis funktsionaalne rühm rannikuökosüsteemides. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida, kuidas erinevad abiootilised ja biootilised tegurid ning nende interaktsioonid mõjutavad hõljumtoiduliste põhjaloomade levikut, toitumist ja kooseksisteerimist ning kuidas saab rakendada olemasolevaid andmeid nende kohta looduskaitseks. Uurimisalased liigid on söödav rannakarp, muutlik rändkarp ja harilik tõruvähk, mis on tähtsad elupaiga moodustajad Läänemeres. Rändkarbi toitumise hindamiseks korraldasime Pärnu lahes in situ ja ex situ katseseeriad looduslikest populatsioonidest kogutud isenditega. Tulemused näitasid, et isegi tugevalt eutrofeerunud veekogus sõltus rändkarpide toitumine peamiselt toidu kättesaadavusest. Samuti mõjutasid rändkarbi toitumist vee soolsus ja tuulest põhjustatud setete resuspensioon. Rannakarpide levikumustrite kirjeldamiseks kasutati olemasolevate arvukuse ja biomassi andmete põhjal Boosted Regressioon Trees masinõpe modelleerimist. Loodud mudelid näitasid, et põhjasubstraat, avatus lainetusele ja soolsus mängivad Eesti meres rannakarpide leviku kujundamises põhirolli. Bioloogilised interaktsioonid põhjataimestikuga mõjutasid rannakarpide biomassi nende elupaiga ulatuses. Põhjalikud teadmised liigi keskkonnaeelistustest ja levikumustrist panustavad nende liikide seire korraldamisse ja elupaikade säilitamisse. Rändkarbi ja tõruvähi kinnitumise ning keskkonnatingimuste vaheliste seoste uurimiseks teostati Pärnu lahes katse betoonist tehissubstraatidega. Tulemused näitasid, et loomade kinnitumist määrasid tehissubstraadi pinnaorientatsioon, bioloogilised interaktsioonid rändkarbi ja tõruvähi vahel ja erinevad keskkonnategurid. Rändkarpi mõjutas kõige rohkem temperatuur, tõruvähki aga avatus lainetusele. Tulemusi saab rakendada keskkonnaseisundi parandamise eesmärkidel, liikide leviku muutuste ennustamisel või võõrliikide seirekavade väljatöötamisel. Hõljumtoiduliste põhjaloomade elupaiga hindamiseks kasutati arvukuse ja biomassi olemasolevaid andmeid aastatest 1995-2014. 2015 aastal kogutud andmete põhjal hinnati hõljumtoiduliste põhjaloomade elupaiga seisundit heaks kümnes jaamas üheteistkümnest. Kogutud andmed aitavad kaasa looduskaitseliste tegevuste läbiviimisel ning soodustavad ökosüsteemi probleemide varajast avastamist
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Do European Consumers buy GM foods?
(2008) Drobník J; Maršálek J; Štepánková H; Vokk R; Pohl-Apel G; Sachse G; Sakellaris G; Sleenhoff S; Osseweijer P; Twardowski T; Twardowska A; Raspor P; Jevšnik M; Fink R; Lemkow L; Di Masso M; Wibeck V; Asplund T; Moses V; de Winter K; Gallani B; Weselowska A; Marinker S; Cnudde F; Farrelly A; Pfaff S; Gaskell G; Condry S
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2011
(2012) Voog, Aivar; Sarv, Kennet; Põllumajandusministeerium; TNS Emor
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ja vene naiste arvamused toiduriskidest
(Tartu Ülikool, 2007) Vabson, Karina; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
(2007) Keskkonnaministeerium
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine 2009/2010. õppeaasta Eesti HBSC uuringu raport
(2012) Aasvee, Katrin; Eha, Marge; Härm, Tiiu; Liiv, Krystiine; Oja, Leila; Tael, Mariliis; Tervise Arengu Instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Kooliõpilaste Tervisekäitumine. 2005/2006 õppeaasta uuringu raport
(Tallinn, 2009) Aasvee K; Streimann K; Karelson K; Oja L; Trummal A; Tervise Arengu Instituut