Sirvi Märksõna "torupill" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 12 12
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Diplomikontsert : loov-praktilise lõputöö teoreetiline osa(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Sillamaa, Sandra; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti torupilli õpetamisel kasutatavad metoodikad algajatele(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Kutser, Kristel; Suits, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Koolimuusika instituutEesti puudub torupilli õppematerjal, mistõttu on käesolev uurimistöö aluseks antud õppematerjali loomisele. Uurimistöö eesmärgiks on eesti torupilli õpetajate ja nende õpetamismetoodikate kaardistamine. Milliseid õpetamismetoodikaid kasutavad eesti torupilli õpetajad? Kas eesti torupilli õpetamismetoodikaid on mitmeid ning kas nendel on sarnasusi ja erinevusi? Milliseid sarnasusi ja erinevusi leidub teiste riikide torupilli õpetamismetoodikates võrreldes eesti torupilli õpetamismetoodikatega? Töö koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis kirjutan metoodika ja meetodi mõistetest, pärimusmuusikast, pärimuslikust pillimängust, torupilli ajaloolisest sünnist ja torupilli ajaloost Eestis. Toon välja andmed torupilli õppimisvõimalustest Eestis ja osades Euroopa riikides. Analüüsin võõrkeelsete torupilliõpikute õppepeatükke. Teises peatükis kirjeldatakse uurimistöö metoodikat ja käiku. Sihtrühmaks kujunes seitse Eesti haridusasutustes töötavat või töötanud eesti torupilli õpetajat, kellega viidi läbi intervjuud. Kolmandas peatükis toon välja intervjuude tulemused ning võrdleva analüüsi eesti torupilli õpetamismetoodikatest. Õpetajad on väga loomingulised ning mõtlevad harjutusi ise välja. Nende õpetamismetoodikad kanduvad edasi mittekirjalikul teel. Seetõttu on näha põlvkonniti sarnaseid ja erinevaid õpetamismetoodikaid. Sarnased on surve ja tooni hoiu ning sõrmetehnika harjutused. Erinevus tuleb välja tooni hoidmise põhimõttes, kus vanem põlvkond õpetab tooni hoidma burdooniga ja noorem põlvkond ilma. Neljandas peatükis võrdlen eesti torupilli õpetamismetoodikaid Iiri ja Šoti torupilliõpikute metoodiliste peatükkidega. Sarnasused on rohkem kehahoiu kasutamises, burdoonide häälestamises, harjutamise põhimõtetes ning lihtsamate lugudega alustamise eelistes. Erinevused on sõrmede asetuses sõrmilisele, sõrmilise skaalas ja noodieraldamise harjutustes. Torupilli õpetamismetoodikaid tuleks põhjalikumalt edasi uurida algharjutuste kohapealt ning sellest koostada eesti torupilli õppematerjal, mida saaksid kasutada nii õpetajad, õpilased kui ka huvilised torupillimängijad.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti torupilli õpetamisel kasutatavad metoodikad algajatele(Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ühisõppekava, 2014) Kutser, Kristel; Suits, Juhanlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti torupilli tutvustava videoblogi „100 torupilli“ pedagoogilised aspektid(Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika ühisõppekava, 2015) Sillamaa, Sandra; Roose, Celialistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti torupillilugude vormianalüüs(Viljandi Kultuurikolledž, 2002) Jaago (Mägi), Cätlin; Kont-Rahtola, Annelilistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Me. Sweden: reflektion över examenskonsert. Anders Norudde och säckpipa : stilanalysarbete(Kungl. Musikhögskolan Stockholm, 2012) Sillamaa, Sandra; Knutsson, Jonas; Misgeld, Oloflistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Mustrid Torupilli Jussi muusikas ehk Juhan Maakeri pillimängu variatsioonid(Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Allikmäe, Kadri; Sildoja, Krista; Mägi, Cätlinlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Mustrid Torupilli Jussi muusikas, ehk, Juhan Maakeri pillimängu variatsioonid(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Allikmäe, Kadri; Sildoja, Krista, juhendaja; Mägi, Cätlin; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö „Mustrid Torupilli Jussi muusikas ehk Juhan Maakeri pillimängu variatsioonid” uuriti torupillimees Juhan Maakeri (1845-1930) pillimängu vormi ning kolme loo näitel ka sagedamini esinevate motiivide meloodilisi, rütmilisi ning eraldusnootide põhiseid variatsioone, et mõista seeläbi paremini eesti varasemat traditsioonilist torupillimängu. Samuti oli eesmärgiks täiendada uurimusega eesti pärimusmuusika teooria mõistete varamut (kasutusele tulid mõisted nagu „motiivikimp”, „ristmotiiv”, „tuummotiiv”, „uitmotiiv” jne) ning leida tööriistu, mida tänapäevane pillimängija saaks kasutada vanema rahvamuusika uurimiseks, mõistmiseks ja eesti traditsioonilise pillimängu mõttekäikudest lähtuva muusika mängimiseks. Lisaks uuris töö autor praktikuna neid lugusid taasesitades pillimehe mängustiili laiemalt, et tema lugude loogikat ja varieerimise kunsti kasutada tänapäevase pillimängijana oma lõpukontserdil ning luua sellest lähtuvat repertuaari. Töö tulemusel leiti, et Torupilli Juss varieeris rikkalikult loo üldvormi motiivikimpude (osade) tasandil. Samuti mängis ta rikkalikult motiivikimpude sisemise struktuuriga, varieerides motiivide arvu, kordade ning järjekorraga. Lisaks varieeris Juhan Maaker rohkelt ka motiivide tasandil – seda nii rütmiliselt, meloodiliselt kui eraldusnootidega. Töös tuuakse välja nii eesti klassikalise kui ka pärimusmuusika koolkonna lähenemine vormianalüüsile, täiendades seda norra vaatepunktiga. Samuti leiab magistritööst uue, värvidepõhise vormianalüüsi metoodika ning Torupilli Jussi kaheksa kahel korral salvestatud loo detailse vormianalüüsi koos skeemidega. Täiendav materjal on Juhan Maakeri elulugu, ajaloolised andmed torupillimängust, uurimistulemustel põhinev kontserdikava kahe uurimistöö käigus loodud pala noodistustegalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Torupillilugude jäljendamine viiulil 1936. - 1938. aasta helisalvestiste ning Torupilli Jussi trio ansambli näitel(Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika ühisõppekava, 2016) Kreintaal, Karoliina; Pärtlas, Žannalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Torupillilugude jäljendamine viiulil 1936.-1938. aasta helisalvestiste ning "Torupilli Jussi trio" ansambli näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Kreintaal, Karoliina; Pärtlas, Žanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaLoomingulise magistritöö kirjaliku osa eesmärk on uurida läbi ajaloolise konteksti ning oma kogemuste torupillimängu imiteerimist viiulil. Tegemist on eesti rahvapärase viiulimuusika žanriga, mis tekkis 18. sajandi lõpus torupilli taandudes viiuli ees ning eksisteerib ka tänapäeval, sh Torupilli Jussi Trio esituspraktikas.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Torupillimängija Jakob Kilströmi kolme 1913., 1932. ja 1936. aastal salvestatud loo meloodiline varieeruvus(Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Übner, Karolin; Steinbach, Kadri; Paberits, Merikelistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Tuulelt loodud(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Paberits, Merike; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. MuusikaosakondKäesolev kirjatöö annab ülevaate Merike Paberitsi loov-praktilisest lõputööst, milleks on kontsert pealkirjaga “Tuulelt loodud”.