Sirvi Märksõna "väliseestlased" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 36

listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
1 kiri Balti Ülikoolile (Baltisches Instituut) : mustand
(Solleftea, 1949-04-10) Tender, Erik
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
1 kiri E. Tenderile
(Geislingen, 1948-02-04) Rink, Evald
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1700. aasta Narva lahingu mälestusmärgi komitee koos krahv Folke Bernadottéiga
(1936-06-12) Saari, M.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalehe Uus Ilm retseptsioon Eestis ja Ameerika Ühendriikides
(Tartu Ülikool, 2016) Kalmet, Mihkel; Medijainen, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alberta eestlaste suhtumine eestlusesse aastal 2016
(Tartu Ülikool, 2017) Kase, Keili; Veski, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ameerika eestlased
(1928) Mutt, Eugenie
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ameerika Ühendriikide ENSV-suunalise avaliku diplomaatia diskursuse analüüs raadiojaama Ameerika Hääl vestlussaadete näitel aastatel 1980 ja 1983
(Tartu Ülikool, 2021) Rahuoja, Fred Gregor; Piirimäe, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kolhoos Musta mere ääres : [Stalini-nimeline eesti kolhoos Salme külas Gruusia NSV-s]
(1948) Tomberg, Tamara
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Punase Risti Sihtasutus Ühisabi tegevus aastatel 1955-1966: abipakkide saatmine puudustkannatavatele kaasmaalastele Nõukogude Liidus
(Tartu Ülikool, 2025) Erbsen, Anu; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Liivik, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Uurimus käsitleb Eesti Punase Risti Sihtasutus Ühisabi tegevust Rootsis aastatel 1955–1966. Uuritakse, mis eesmärkidel loodi Eesti Punase Risti Sihtasutus Ühisabi ning kuidas oli korraldatud organisatsiooni üks põhitegevus ehk pakkide saatmine Nõukogude Eestisse ning Siberi töö- ja vangilaagritesse. Töös kasutatud peamisteks allikateks on ajalehtede artiklid, sihtasutuse aastakokkuvõtted, põhikirjad, protokollid ja kirjavahetus pakkide saatmise asjus, mis asuvad Rahvusarhiivi fondis Ühing Eesti Ühisabi Rootsis. Selgub, kuidas väliseestlased aitasid puudustkannatavaid kaasmaalasi Nõukogude Liidus.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eestimaalased Ida- ja Lõuna-Aafrikas 19. sajandi II poolel
(Tartu Riiklik Ülikool, 1978) Oitmaa, Vilma; Klaassen, Olaf-Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eestlased Lõuna-Ameerikas 20. saj. algusest kuni II maailmasõjani
(Tartu Ülikool, 2003) Laurits, Kaido; Rosenberg, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestlased maailmas : ülevaade arvukusest ja paiknemisest : [diplomitöö]
(Tartu Ülikool, 1992) Kulu, Hill
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestlaste migratsioon Ameerika Ühendriikidesse pärast Teist maailmasõda ja USA kodakondsuse omandamine
(Tartu Ülikool, 2016) Valk, Imre; Kumer-Haukanõmm, Kaja, juhendaja; Valge, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestlaste tagasiränne Eestisse aastatel 1989 - 2000
(2006) Kask, Inga; Tammaru, Tiit, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestlaste uus elu 1940. aastatel Läänes
(Tartu Ülikool, 2016) Räli, Liisi; Medijainen, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eestlaste väljaränne Ameerika Ühendriikidesse 1922-1939
(Tartu Ülikool, 2010) Paling, Silver; Lokk, Reigo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestluse käsitlemine ajalehe „Vaba Eesti Sõna“ juhtkirjades: eestlus on looming (W. Rand)
(Tartu Ülikool, 2015) Remmel, Epp; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolevas töös uuriti eestluse käsitlemist läbi aja ajalehe „Vaba Eesti Sõna“ juhtkirjade vahendusel aastatel 1949–2009. Eesmärgiks oli läbi meediakajastuste välja selgitada, kui palju kirjutati eestlusest, kuidas käsitleti eestluse tulevikku, kui palju ammutati ainest eestluse ja Eestimaa ajaloost ning miks ja millal teemade fookus juhtkirjades Eestilt mujale kandus. Samuti vaadeldi juhtkirjade emotsionaalsust, millises toonis olid need kirjutatud. Tööd alustades oli autoril ähmane ettekujutus pagulaste (siinkohal räägime kogu aeg pagulastest, kes asusid elama Ameerika Ühendriikidesse pärast Teist maailmasõda) poliitilisest aktiivsusest Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidmisel ja selle taastamise nimel. Uuringu läbiviimiseks kasutati kvalitatiivset tekstianalüüsi. Empiirilised tulemused baseeruvad ajalehes „Vaba Eesti Sõna“ aastail 1949-2009 ilmunud valimis olnud 71 juhtkirja analüüsil. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ajaleht „Vaba Eesti Sõna“ käsitles enamikes valimis olnud juhtkirjades eestluse teemat läbi erinevate aastakümnete pidevalt, juhtkirjade fookus kandus eestluse käsitlemiselt muudele teemadele pärast Eesti Vabariigi taaskehtestamist ja poliitilise olukorra stabiliseerumisega kodumaal. Ilmnes, et paguluses elavad eestlased käsitlesid oma kodumaa ja rahvuse tulevikku jätkusuutlikuna ka sel ajal, kui Eesti oli okupeeritud Nõukogude Liidu poolt ja kogu maailmas käis külm sõda. Samuti oli märgata väsimatut rahvustundele rõhumist, järjepidevuse hoidmist ja poliitilise järelkasvu eest hoolitsemist. Ilmnes, et Eesti Vabariigi tulevikuga kodu-Eestis pagulased end ei sidunud, pigem nägid enda poliitilise ja rahvusliku tegutsemise jätkamist ainult Ameerika Ühendriikides, Eesti Vabariigi tulevikuga sidusid USA pagulased endid distantsilt, nõuandvas rollis. Töös ilmnes, et kirjutiste fookus kandub Eesti ja eestlusega seotud teemadelt mujale kas teravama välispoliitilise sündmuse esile tõusmisega või pärast 2000. aastaid vabadusvõitluse täieliku lõppemisega. Ilmnes, et siis polnud Eesti teema enam oluline, üks suur etapp oli lõppenud, kuid tasub arvestada, et uuriti ainult juhtkirju, ajalehe üldine tonaalsus võib olla hoopis teistsugune. Autori arvamus on, et peamiselt leidis juhtkirjades kajastamist eestluse teema - vabadusvõitlus, pagulaste aastakümnete pikkune töö eestluse alalhoidmisel. USA valitsusel ja tipp-poliitikutel ei lastud unustada, et Eesti Vabariik on vägivaldselt annekteeritud Nõukogude Liidu koosseisu, et Eestis peab saama taastatud omariiklus. Pagulaste poliitiline ja ühiskondlik tegevus oli intensiivne - seati suuri eesmärke, ind ja soov Eesti vabaduse järele ei näidanud mingeid vähenemise märke. Sellepärast oligi üllatav avastada 1989. aasta juhtkirjades kerget kibestumist, võib-olla isegi väsimust. Suur eesmärk on saavutatud, Eesti on vaba. Uue orientatsiooni leidmine võttis pikalt aega, samal ajal on kasvanud igapäeva eluolu tähtsustamine, samuti maailma käsitlemine taas laiemalt ja üldisemalt. Juhtkirjade analüüsist kerkis esile kolm huvitavat teemat. Esimeseks, et oldi absoluutselt leppimatud n.ö teise järgu pagulaste vastu - venelased Eestist välja! Juhtkirjades peeti silmas tsiviilelanikke, mitte sõjaväelasi. Olles ise juba amerikaniseerunud, loonud võõrsile kodud, töökohad jne, ei suutnud väliseestlased mõista, et sama olid teinud 50 aasta jooksul Nõukogude Liidust Eestisse elama tulnud venelased. Kumma rahvusgrupi pagulus oli „õilsam“? Eestlased lahkusid kodumaalt hirmust Nõukogude võimu eest, venelased asusid Eestisse sunniviisiliselt, sageli põgenedes nälja eest, nõustudes töötama tehastes jne. Majanduslikult parem elu meeldis nii Ameerikasse läinud eestlastele kui Eestisse tulnud venelastele – ajaloolisele kodumaale tagasi on pöördunud neist vaid üksikud. Teise teemana identiteedimuutus 1980.-90 aastatel, kui väliseestlased hakkasid endid positsioneerima ameeriklastena. See võiks olla uue uurimustöö teema, miks see juhtus. Võibolla endi distantseerumiseks, endid potsioneeriti paremaks, kuna n.ö kodu-eestlased olid saanud vabaks ja USA pagulased arvasid, et nemad on n.ö sammu edasi astunud? Kolmas teema, juhtkirja fookuse muutumine, näitas, et eestluse tulevik, eestlusest kirjutamine oli juhtkirja autoritele ülioluline ajal, kui Eesti oli okupeeritud ning pärast poliitilise olukorra stabiliseerumist ja Eesti Vabariigi taaskehtestamist ei olnud poliitilisi ja patriootlikke juhtkirju enam vaja, keskenduti teistsugustele teemadele. Juhtkirju analüüsides leiti, et eestlus ei kao, vaid on väga jätkusuutlik, tänu tugevatele inimestele ja organisatsioonidele, kes seda elus hoida suudavad, kes on eestlust hoidnud elus omakeelse ja -meelsena. Eestlus on looming, teda luuakse läbi ühiste tegevuste, väärtushinnangute, mõttemaailmade ja päritolu. Ajaleht „Vaba Eesti Sõna“ ilmub järjepidevalt 1949. aastast tänapäevani, eestikeelsena. Autor leidis, et valikutes – kas Eestil läheb edaspidi hästi või on karta halvemaid arenguid, on mõlemad variandid esindatud. Kahtlused ja arutlused on ajakirjanduse loomulik osa. Domineerib optimistlik, elujaatav suhtumine, sest hoidis ju vabadusvõitlus läbi aastakümnete pagulaste kogukonnad ärksate ning tegusatena.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonian displaced persons in post-war Germany
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Tõnismäe, Signe; Piirimäe, Kaarel, juhendaja; Blobaum, Robert, juhendaja
The immediate aftermath of the Second World War brought about a lot of uncertainty and a great number of displaces persons (DPs) in post-war Germany. During that time around 40 000 Estonians immigrated to Germany. The aim of this thesis is to provide an in-depth understanding of lives of Estonian DPs in post-war Germany under the U.S. occupation zone and to understand how people contextualized their experience in the broader post-war environment. For these purposes two research questions were set: (1) How honestly did Estonian DPs look at their own past history? and (2) How did Estonian DPs represent themselves (to the world)? This is a discourse analysis that is based on the discussions in Estonian DP press and British press. The analysis showed that Estonian DPs press did present Estonian DPs from a perspective, which at times was a bit too idealistic and ignored the true past of Estonia. British press was more on a neutral position and the narratives presented in Estonian DP press were not evident here.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
IV välis-Eesti kongress : 29.-30. juunil 1999. a. Tallinnas : ettekannete kokkuvõtted
(Tallinn : Välis-Eesti Ühing, 1999) Utno, Leili, koostaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Jakob Lukats väljarände tegelane ja uurija
(Tartu Ülikool, 1994) Kand, Mart; Võime, Lembit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut