Sirvi Märksõna "veekogud" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 22
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Application of close range remote sensing for monitoring aquatic environment(2017-02-27) Ligi, Martin; Kutser, Tiit, juhendaja; Reinart, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.Veekogude kvaliteedi hindamine on inimkonnale oluline olnud juba tuhandeid aastaid ja viimastel aastakümnetel on rohkem tähelepanu hakatud pöörama ka veekogude ökoloogilisele seisundile. Euroopas on veekogude kvaliteedi hindamise aluseks kaks dokumenti: Euroopa Liidu Vee Raamdirektiiv ja Euroopa Liidu Merestrateegia Raamdirektiiv. Mõlemad dokumendid sätestavad, et aastaks 2020 tuleb Euroopa Liidu veekogudes saavutada „hea“ seisund. Nende eesmärkide täitmiseks tuleb regulaarselt veekogude seisundit seirata. Kuivõrd kõikidelt veekogudelt veeproovide võtmine ja laboris analüüsimine ei ole võimalik (liigne raha ja tööjõukulu) ning lisaks ei anna sellised proovid ülevaadet veekogu seisundi parameetrite ruumilise jaotuse kohta tuleb appi võtta optilised instrumendid. Lisaks välitöödel kasutatavale optikale on Copernicus programmi raames järgnevatel aastakümnetel kättesaadav ka mitu erinevat satelliiditulemit. Nende tulemite kasutamiseks peab aga pidevalt nende täpsust hindama ja leidma täpsemaid arvutusmeetmeid, mis sobiksid konkreetsete parameetrite hindamiseks. Töö käigus tõestati, et vee optilised omadused, nagu neeldumine ja hajumine, varieeruvad Läänemere rannikuosas rohkem, kui on variatsioon ranniku ja mere keskosa vahel. Lisaks absoluutväärtuste erinevusele tuvastati ka spektraalse kuju muutusi eri piirkondade vahel. Tõestati, et elektromagnetkiirguse lähisinfrapuna piirkonda saab rakendada veekogude seires (tavaliselt eeldatakse, et selles spektripiirkonnas on veest tulev signaal null) ja eriti on see kasulik ohtralt lahustunud orgaanikat sisaldavate järvede seires. Testiti ja pakuti välja sobivaid kaugseire algoritme Läänemere vee kvaliteedi parameetrite hindamiseks. Analüüsiti erinevate spektromeetrite tulemuste varieeruvust ja leiti, et mõõtmisprotokolli korrektsel jälgimisel on erinevate sensorite tulemused küll erinevad, ent seire teostamiseks piisavalt sarnased. Lõpetuseks uuriti, millised on erinevate käsispektromeetrite potentsiaalsed rakendused.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Das Fischleben in unseren Gewässern(Dorpat : H. Laakmann, 1878) Bidder, Friedrichlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030(2007) Keskkonnaministeeriumlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat(Andreseni Projekt, 2007) Paal, Jaanuslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Looduslikud ja spetsiaalselt kahepaiksetele rajatud väikeveekogud: nende omadused ja olulisus mudakonnale (Pelobates fuscus), harivesilikule (Triturus cristatus) ning kahepaiksete liigirikkusele(Tartu Ülikool, 2017) Magnus, Riin; Rannap, Riinu, juhendaja; Soomets, Elin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Minu kodutiik(1933) Põldmaa, Kustaslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Möten med näcken och sjörået. En studie av trosföreställningar kring vattenboende väsen i sägner från sydvästra Sverige(Tartu Ülikool, 2015-06-10) Mändoja, Sander; Sävborg, Daniel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakondDet övergripande syftet med denna magisteruppsats är att undersöka vilka olika sjö- och havsboende varelser som förekommer i folksägner insamlade från sydvästra Sverige och hur de skiljer sig från varandra. Uppsatsen strävar efter att komma fram till ett grundligt resultat som bygger på noggranna analyser av folksägner samlade i fem landskap: Bohuslän, Västergötland, Värmland, Dalsland och Halland. Det finns en hel del benämningar som förekommer i sägner där övernaturliga väsen som förknippas med vattnet uppträder: näcken, sjörået, havsfrun, strömkarlen, strömgubben, sjöjungfrun m.m (af Klintberg 2010: 111-112). Flera av de namnen som nämndes tycks vara synonymer till varandra och i tidigare forskning har man kommit fram till att man kan räkna bara två förstnämnda som självständiga väsen, nämligen näcken (strömkarlen, strömgubben) och sjörået (sjöjungfrun). Det finns förstås en ganska stor variation mellan olika delar av Sverige vad gäller namnen på övernaturliga väsen, men i samlingar av sägner från de fem landskapen som nämndes ovan, är alla historier om samma varelse redan grupperade under en rubrik, även om det i själva uppteckningarna används en hel del olika benämningar. Det finns redan en hel del skrivet om vattenboende varelser i svenska folksägner, bland annat har Bengt af Klintberg och John Lindow gjort detta. Det som vanligtvis påpekas när man tar upp sjö- eller havsväsen är att det i stort sett finns två typer av sådana: sjörået som är en kvinnlig varelse och näcken som är en manlig varelse. När det gäller mer djupgående verk om specifika vattenboende väsen, kan man nämna Jochum Stattins doktorsavhandling ”Näcken” (1984), men det saknas liknande verk om sjörået. Med hänsyn till det är ingående syftet med denna uppsats att gå djupare in i ämnet och försöka hitta även andra faktorer utom könet som är gemensamma respektive olika hos de två typer av varelser. Det som jag ska ägna mig åt är en ingående analys av sägner som berättar om sjörået och näcken samt en jämförelse som är baserad på analysen och som tar hänsyn till de aspekter jag påpekade i början av detta kapitel. Det skall alltså inte vara bara en lista av känntecknande egenskaper till ett väsen utan ett försök att kartlägga vattenboende folktroväsens fundamentala inställning till människor.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Õppematerjal veekogudega seotud organismide tundma õppimiseks koolieelses eas(Tartu Ülikool, 2025) Kolga, Keit; Jõgi, Kaire, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Suspended particles dynamics and characteristics in optically complex waterbodies(2023-04-18) Uusõue, Mirjam; Ligi, Martin, juhendaja; Kutser, Tiit, juhendaja; Bourrin, François, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondPuhas vesi on eluks vajalik kõikidele elusolenditele, kuid inimtegevuse ja kliimamuutuste mõjul on paljudes piirkondades veekvaliteet halvenenud. Veekogude seisundi hindamiseks ja vajalike meetmete kasutusele võtmiseks, on tarvis neid seirata. Aastakümneid on tehtud kontaktmõõtmisi, kuid need on ajakulukad ja kallid ning nendega on keeruline jälgida kiireid muutusi suurtel aladel. Viimastel aastakümnetel on kasutusele võetud kaugseire meetodid, mis võimaldavad neid puudujääke täita. Selleks, et mõista mida kaugseire instrument mõõdab on vaja teada parameetreid, mis kaugseire signaali ja selle interpreteerimist mõjutavad. Üheks selliseks aineks on heljum. Heljum koosneb veemassis hõljuvatest mineraalsetest (setted) ja orgaanilistest osakestest ja see jõuab veemassi looduslike protsesside (lainetus, erosioon, jõgede transport) ja inimtegevuse (traalimine, süvendamine, ehitamine) tagajärjel. Kõrge heljumi sisaldus veemassis muudab vee häguseks, mõjutades valguse jõudmist sügavamatesse veekihtidesse, mis omakorda halvendab vee, kui elukeskkonna seisundit. Heljum võib sisaldada kahjulikke aineid, nagu orgaanilised saasteained ja raskemetallid. Seetõttu uurisime Portmani lahes (Vahemere üks reostatumaid alasid), Lõuna-Hispaanias põhjasetteid, milles on kõrge raskemetallide sisaldus, ning kuidas need setted jõuavad veesambasse traalimise mõjul. Suured osakesed settisid kiiresti. Väikesed osakesed, millega liitusid raskemetallid, jäid veemassi pikemaks ajaks. Seetõttu raskemetallide sisaldus vees tõusis. Eesti rannikualadel uuriti heljumi optilisi omadusi (valguse neeldumist, hajumist, tagasihajumise/hajumise suhet). Leiti, et tagasihajumise/hajumise suhe, mida kasutatakse bio-optilistes kaugseire algoritmides konstandina on tegelikult väga muutlik ning sõltub hetke tingimustest (vetikaõitseng, torm). Sellist varieeruvust täheldati ka muude optiliste omadustega seoses. Leiti, et väga väikese soolsuse ja vähese orgaanika sisaldusega Pärnu lahes agregeerisid väikesed tormi mõjul veemassi keerutatud osakesed suuremateks osakesteks (> 30 μm) mõjutades vee optilisi omadusi ning seega ka kaugseire signaali.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Tervisekaitse 2004(Tallinn, 2005) Sotsiaalministeerium; Tervisekaitseinspektsioonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Tervisekaitse 2005(Tallinn, 2006) Tervisekaitseinspektsioonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , The impact of forest drainage on macroinvertebrates and amphibians in small waterbodies and opportunities for cost-e ffective mitigation(2020-10-02) Vaikre, Maarja; Remm, Liina, juhendaja; Rannap, Riinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondVäikesed ja/või ajuti kuivavad veekogud on erilised elupaigad: olles omadustelt väga heterogeensed, tõstavad need kohalikku liigirikkust ning pakuvad elupaika mitmetele unikaalsetele liikidele. Kuna väikeveekogude arv ja levik maastikus on seotud veehulga muutustega, on need inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Oluline väikeveekogude elustiku vaesumist põhjustav tegur on metsakuivendus. Vahetult pärast kraavide rajamist alaneb põhjaveetase, väheneb üleujutuste kestus ning suureneb äravool, kuna liigne vesi juhitakse kraavidega alalt välja. Tulemuseks on ulatuslikud kuivenduskraavide võrgustikud, mida perioodiliselt rekonstrueeritakse, st puhastatakse põhjasetetest ja taimestikust. Käesolevas töös uurisin kuivenduse ja kraavide rekonstrueerimise mõju väikeveekogude elustikule majandusmetsades ja kuivendatud kaitsealadel, keskendudes muuhulgas elustikumõju leevendusvõimalustele tiikide ja kraavilaiendite rajamise näol. Kuivenduse mõju väikeveekogude elustikule ilmneb nii elupaikade kao (lompide kuivamine), kui sellega kaasneva koosluste teisenemise ja üheülbastumise kaudu – väheneb veeselgrootute liigirikkus ning arvukus lompides ning teisenevad kraavide kooslused. Kaitsealadel ei ole kraavide looduslikule suktsessioonile jätmine jätkusuutlik, kuna varjulised kraavid kahepaiksetele väärtuslikke sigimispaiku ei paku, välja arvatud juhul kui kraavidel tegutsevad koprad. Ka majandusmetsades on kahepaiksete elujõuliste populatsioonide säilitamiseks vajalik leevendusmeetmete rakendamine, kuna nende eelistatud veekogud – kraavid ja raiesmikulombid – kipuvad rekonstrueerimisjärgselt suurema tõenäosusega kuivama. Veeselgrootutele ei ole leevendusveekogud n-ö “no net loss” meede, kuna kooslused erinevad loodulike lompide omadest, kuid sellegipoolest soodustavad leevendusveekogud kuivendatud maastikes neis harvemini esinevate liikide esinemist. Kokkuvõttes on leevendusveekogude rajamine üsna tõhus meede väikeveekogudega seotud liikide toetamiseks majandatavates metsadeslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Twinning Project Final Report: Reducing the Health Risks from algal toxins in drinking and bathing waters(2009) Schmidt W; Ruut J; European Commissionlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Veesamblad -uuritus ja kaitse all olevad liigid Eestis(Tartu Ülikool, 2007) Muuga, Ann; Ingerpuu, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Water deposits and wetlands require conservation(Tartu : H. Heidemanni nim. trükikoda, 1962)listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Актуальные проблемы гигиены питания и воды : материалы конференции(Tartu Ülikool, 1976) Уйбо, М., toimetajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,