Show simple item record

dc.contributor.advisorMarkina, Anna, juhendaja
dc.contributor.advisorStrömpl, Judit, juhendaja
dc.contributor.authorLoide, Kristi
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2019-06-11T07:52:30Z
dc.date.available2019-06-11T07:52:30Z
dc.date.issued2019
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/64155
dc.description.abstractÜhiskonna turvalisuse tagamine on riigi jaoks oluline prioriteet ning kuriteoennetus mängib siin keskset rolli. Kuriteoennetus on laiahaardeline tegevus ning see peab olema ühelt poolt universaalne (st looma optimaalsed elamistingimused kõigile ühiskonnaliikmetele), kui ka spetsiifiline (mis raskendaks nii kuritegude toimepanemist kui ka tegeleks nendega, kes on juba süüteo toime pannud). Tähtis on, et karistusõiguses kasutatakse ennekõike selliseid meetmeid, mis vähendavad korduvkuritegevust (Justiitsministeerium, i.a.). Magistritöö eesmärk oli saada esmane ülevaade noorte katseaja nõuete rikkumistest, neile antud põhjendustest ning kriminaalhooldusametnike reageerimisviisidest erakorraliste ettekannete kaudu. Tööga sooviti leida, millised tegurid suurendavad riski, et ametnikud teevad erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata tingimisi vangistus täitmisele. Uurimus viidi läbi kvantitatiivsete (kirjeldav statistika, binaarne logistiline regressioon, elukestuse analüüs) ja kvalitatiivse (temaatiline sisuanalüüs) uurimismeetodite kombineerimisel. Analüüsimiseks võeti need Viru Vangla noorteüksuse juhtumid, mille kohta 2018. aastal esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande. Analüüsimisel kasutati süüdimõistvat kohtuotsust ja kohtumäärust, mis oli koostatud vastusena erakorralisele ettekandele. Selgus, et 2018. aastal esitati noorteüksuses 217 erakorralist ettekannet, analüüsist jäi välja 39 ettekannet. Vaid viie ettekande esitamise põhjuseks ei olnud katseajanõuete rikkumine. Esimese erakorralise ettekande esitamise ajaks olid 43% (n=50) läbimas esimest kolmandiku neile määratud katseajast. Kõige rohkem oli ühele isikule esitatud 6 erakorralist ettekannet. Kõige sagedamini (82%) rikkusid noored registreerimiskohustust ning tihti oli registreerimiskohustuse rikkumisel rikutud ka mõnda muud kohustust. Lisakohustuste rikkumistest domineerisid uimastitega seotud rikkumised. Kõige sagedamini (36%) esitasid ametnikud kohtule ettepanekuks pöörata karistus täitmisele. Regressioonianalüüs näitas, et ametniku ettepanekut pöörata karistust täitmisele aitab ennustada toimiku tüüp (risk on suurem ÜKT toimiku puhul), varasem kriminaalkorras karistatud ning seda, kas isik on täisealine või alaealine. Noorte rikkumistele antud põhjendustest selgub, et neil esineb prosotsiaalne mõtteviis, kuid raskusi valmistab vastutuse võtmine, lisaks esineb alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud probleeme. Analüüsist ilmneb, et kriminaalhoolduses ei pöörata noorte kognitiivsetele võimetele piisavalt tähelepanu ning üldkasulik töö on noortele raske. Analüüsist ilmneb ka, et kriminaalhoolduse edukaks õnnestumiseks vajab tuge ka ametnik, et ta tuleks noorega töötamisel edukalt toime sotsiaaltöötaja ja järelevalveametniku kombineeritud rollis.et
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5251127*est
dc.language.isoesten
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subject.othermagistritöödet
dc.subject.othernooredet
dc.subject.otherkriminaalhooldusalusedet
dc.subject.otherennetähtaegne vabastamineet
dc.subject.otherkriminaalpreventsioonet
dc.subject.otherkriminaalhoolduset
dc.titleNoorte kriminaalhooldusaluste katseaja nõuete rikkumised ja neile antud seletused 2018. aastalet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess