Kogukonna kultuuriosaluse ja kultuurikorraldusse kaasamise dünaamika Märjamaa valla kolme piirkonna rahvamaja näitel

Abstract

Magistritöö „Kogukonna kultuuriosaluse ja kultuurikorralduse kaasamise dünaamika Märjamaa valla kolme piirkonna rahvamaja näitel“ eesmärk on uurida kogukonna kaasamise ja kultuuriosaluse dünaamikat Valgu, Kivi-Vigala ja Märjamaa rahvamaja näitel ning analüüsida, kuidas kohalikud tingimused, kogukonna eripärad ja kultuurikorralduslikud praktikad mõjutavad inimeste osalemist kultuuritegevustes ja kogukonna kaasamist rahvamajade tegevusse. Uurimus on kvalitatiivne ning tugineb poolstruktureeritud intervjuudele kolme rahvamaja kultuurikorraldajatega ja kogukonnaliikmetega.

Tulemused näitavad, et rahvamajadel on Märjamaa valla kogukondades oluline roll kultuurilise ja sotsiaalse keskusena, pakkudes võimalusi kultuurisündmustel osalemiseks, huvitegevuseks ning kogukonnaliikmete omavaheliseks suhtluseks. Eriti oluline on rahvamajade roll väiksemates piirkondades, kus need toimivad ühe peamise kogukondliku kohtumispaigana. Uurimusest selgus, et kultuuriosalust mõjutavad nii inimeste huvid, elurütm ja ajakasutus kui ka transpordivõimalused, tervislikud piirangud, digitaalse meelelahutuse levik ning kogukonna üldine aktiivsus. Kogukonnaliikmed on valmis rahvamajade tegevustesse panustama eelkõige juhul, kui neid kaasatakse isiklikult ning nende roll ja panustamise võimalused on selgelt sõnastatud. Samuti ilmnes vajadus süsteemsema kogukonna kaasamise, tõhusama kommunikatsiooni ning paindlikumate osalusvõimaluste järele.

Magistritöö tulemused pakuvad praktilist sisendit Märjamaa valla kultuurikorralduse arendamiseks ning aitavad paremini mõista tegureid, mis mõjutavad rahvamajade rolli ja kogukonna kultuuriosalust muutuvates ühiskondlikes tingimustes.