Kultuuritöötajate läbipõlemise dimensioonid, põhjused ja tagajärjed ühe kultuuriorganisatsiooni näitel

Abstract

Magistritöö eesmärk on välja selgitada ühe kultuuriorganisatsiooni kultuuritöötajate läbipõlemise avaldumine kolme klassikalise dimensiooni (kurnatuse, emotsionaalse eemaldumise tööst ja tööalase saavutustunde languse) kaudu ning sellega seotud läbipõlemise peamised põhjused ja tagajärjed individuaalsel, rühma- ja töösuhete, organisatsioonilisel ning ühiskonna- ja valdkonnaspetsiifilisel tasandil. Töö põhineb kümne kultuuritöötajaga läbi viidud poolstruktureeritud intervjuudel. Tulemused näitavad, et läbipõlemine ei avaldu selge „on/ei ole“ seisundina, vaid kujuneb ajas süveneva protsessina, milles sümptomid on omavahel seotud ja sageli järjestikused. Põhjused ja tagajärjed võimendavad teineteist ning moodustavad töötajale endale ja organisatsioonile sageli raskesti märgatava “nõiaringi”, mis süvendab läbipõlemist ajas. Töö pakub uusi vaatenurki läbipõlemise varajaseks mõistmiseks ja ennetamiseks kultuuriasutustes.