Õpetusest võrsub iva. Eestikeelsest loengukonspektist kõrgkooliõpikuni
Laen...
Kuupäev
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Kirjeldus
Raamatukogu näituste töögrupis said arutelud eesti trükisõna 500. aastat tähistava raamatunäituse üle alguse juba 2023. aastal. Lõpuks, 2024. aasta märtsis, otsustati eestikeelse hariva kirjanduse kasuks, rõhuga originaalsel kõrgkooliõpikul, sest „oma liistudele“ truuks jäämine leiti olevat kõige loomulikum ja kindlam valik. Emakeelsed õpikud üldse ning kõrgkooliõpikud eriti on andnud hindamatu panuse eesti kirjakeele sõnavara rikastamisse nii kitsamas mõttes teadusterminitega kui paljude üldkasutusse läinud uusi mõisteid märkivate sõnadega laiemalt. Tähistab ju emakeelse trükisõna 500. aasta ühtlasi ka eesti kirjakeele poole tuhandendat aastapäeva.
Juubelinäituse eestvedajaiks määrati Lilian Mengel projektijuhi ja Marianne Marlene Tiik kuraatorina.
Eesti raamatu 500. aasta tähistamise avapäeval, 30. jaanuaril 2025, avati näitus „Õpetusest võrsub iva. Eestikeelsest loengukonspektist kõrgkooliõpikuni“. Eri teadusvaldkondi koondav näitus kajastas eestikeelse õppevara kujunemist alates varastest käsikirjalistest konspektidest ja esimestest kõrgkooliõpikutest kuni kaasaegse akadeemilise õppekirjanduseni. Keskenduti originaalsetele eesti keeles kirja pandud üllitistele, mille põhjal või toel ülikoolis õpetust on jagatud. Pika ja keeruka arengutee markeerimiseks sai ajas nii kaugele tagasi vaadatud, kui see ühe või teise eriala puhul vähegi võimalik oli. Näitus kujunes vägagi mahukaks: Kai Samarüütel digiteeris umbes 1000 raamatut ja paberraamatuid oli väljas ligi 1200. Samas oli ruum nii digiteeritud kui füüsiliselt eksponeeritud raamatute jaoks, mis kohati kattusid, siiski piiratud. Ruumipuudus kimbutas kõiki koostajaid, sest enamasti oli vägagi keeruline igast arenguetapist kõige olulisem ning iseloomulikum välja valida. Hoolimata suurest mahust saab paljusid erialasid hõlmav näitus olla eeskätt ülevaatlik ja mitte asjatundjat rahuldavalt põhjalik.
Kuna ülikoolimaastik on teadmisvaldkondade jätkuva hargnemise ning üha uute üliõpilastele loetavate kursuste lisandumise tõttu pidevas muutumises, osutus otstarbekaks kaasata raamatuaasta näituse koostamisse ka ülikooli õppejõude. Näitusest kujunes koostööprojekt, milles peale raamatukogu töötajate osales kümneid õppejõude. Lisaks avaldati näitusel eksponeeritud raamatutest terve rida artikleid ajakirjas Horisont. Näitusemeeskond pälvis Tartu Ülikooli 2025. aasta keeleteo auhinna. Kuna näitus oli osa Eesti Raamatu Aasta programmist, mida toetasid kultuuriministeerium, haridus- ja teadusministeerium, välisministeerium ja Eesti Kultuurkapital, saadi ekspositsiooni kujundamise tarvis ka rahalist toetust.
Raamatukogu poolt panid koostajatena õla alla Signe Bachmann, Pille Naggel, Ivika Pall, Vilve Seiler, Tiiu Tarkpea, Eda-Riin Tuuling ja Elo Tõnisoo erialainfo osakonnast, Kristhel Haak ja Marika Liivamägi kogude arenduse osakonnast, Moonika Teemus käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnast, Kaarina Rein teadusosakonnast, Katri Armolik, Jelena Ivanova, Agnes Kivi ja Marianne Marlene Tiik teenindusosakonnast. Muusikaosakond osales täies koosseisus – Avo Kartul, Kaire Maimets ja Svea Pärsimägi.
Ekspositsiooni kui terviku kujunduskontseptsiooni autor oli Lilian Mengel ja graafilise disaini tegi Eliise Selisaar. Näitus oli avatud 30. jaanuarist 2025 kuni aasta lõpuni.
Märksõnad
näitused, plakatid, exhibitions, posters, Eesti raamat ja kirjasõna 500, Raamatuaasta