Tartumaa rehabilitatsioonimeeskondade spetsialistide koostöö kogukonna erinevate partneritega
| dc.contributor.advisor | Narusson, Dagmar, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Maisväli, Elerin | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2015-08-26T11:15:11Z | |
| dc.date.available | 2015-08-26T11:15:11Z | |
| dc.date.issued | 2015 | |
| dc.description.abstract | Minu magistritöö teemaks oli uurida, kuidas teevad Tartumaa rehabilitatsioonimeeskondade spetsialistid koostööd kogukonna erinevate partneritega. Lähemalt uurisin, kellega teevad rehabilitatsioonimeeskondade spetsialistid koostööd ja kuidas toimub koostöö kliendi kogukonna erinevate partneritega. Uurimuse käigus viisin läbi 7 intervjuud 8 rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistiga. Andmete analüüsi käigus selgus, et kuigi kogukonna kaasamine on rehabilitatsioonis väga oluline, siis tegelikkuses ei ole see väga levinud. Kogukonnatööd ja keskkonna mõjutamist ei peeta praegusel ajal rehabilitatsiooni osaks, pigem leitakse, et see on lisakohustus, mis ei ole tasustatud. Kuigi kogukonna arendamist ei peeta rehabilitatsiooni osaks, siis koostööd kliendi lähedastega ja erinevate asutustega peetakse siiski oluliseks ja koostöö tegemist nähakse ressursina rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Asutustest kaasatakse kõige enam selle piirkonna kohalikku omavalitsust, kust klient pärit on. Koostööd tehakse ka sagedamini haridus- ja meditsiiniasutustega. Kuigi puudega inimesed on tööturul nõrgemas positsioonis, tehakse tööandjatega väga vähesel määral koostööd. Levinud on praktika, kus klient suunatakse tööle saamist või tööl püsimist puudutavate teemadega teise teenuseosutaja juurde, kuid seejuures edaspidine koostöö teise teenuseosutajaga on puudulik. Antud teema vajab suuremat tähelepanu ning loodan, et ka pärast töövõimereformi käsitletakse puuetega inimeste tööle saamise ja tööl püsimise teemasid oluliselt enam. Analüüsi käigus selgus mitmeid kitsaskohti rehabilitatsiooniteenuse korraldamises. Praegune teenuse korraldus, kus inimene võib rehabilitatsiooniteenusele sõita ühest Eesti servast teise, ei soodusta koostöö tegemist kogukonnaga, mis rehabilitatsioonis on üks võtmekohti. Kui klient tuleb teenusele kaugemalt, nõuab see rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistilt lisaressurssi, et end kliendi kohalike oludega kurssi viia. Teiselt poolt ei ole otstarbekas, et iga meeskond teeks kogukonnatööd väljaspool enda kogukonda. Rehabilitatsiooniteenuse arendamine kogukonnatöö valdkonnas on väga oluline ning see peab toimuma üle Eesti samadel põhimõtetel. 67 Pean oluliseks uurida ja arendada rehabilitatsioonivaldkonda ning arvan, et käesolev magistritöö saab olla üheks võimaluseks sellele kaasa aitamisel. Magistritöö käigus uurisin lähemalt Tartumaa rehabilitatsioonimeeskondade spetsialistide koostööd kogukonna erinevate partneritega, kuid kuna rehabilitatsiooniteenus on üle Eesti korraldatud samadel kriteeriumitel ja põhimõtetel, siis võib uurimustulemusi kaudselt laiendada ka teistele maakondadele. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4498551*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/48028 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.subject.other | kvalitatiivsed uurimismeetodid | et |
| dc.subject.other | puuetega inimesed | et |
| dc.subject.other | rehabilitatsiooniasutused | et |
| dc.subject.other | Eesti | et |
| dc.subject.other | Tartumaa | et |
| dc.title | Tartumaa rehabilitatsioonimeeskondade spetsialistide koostöö kogukonna erinevate partneritega | et |
| dc.type | Thesis | en |