Finantskirjaoskus ja seda mõjutavad objektiivsed ning subjektiivsed tegurid Eesti 2010. ja 2015. aasta finantskirjaoskuse uuringute näitel
| dc.contributor.advisor | Murakas, Rein, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Veeret, Diana | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2016-09-26T12:03:02Z | |
| dc.date.available | 2016-09-26T12:03:02Z | |
| dc.date.issued | 2016 | |
| dc.description.abstract | Indiviidi ja majapidamise tasandil tekkivatel finantsprobleemidel võivad olla tõsised tagajärjed, mis ulatuvad tunduvalt kaugemale asjassepuutuva indiviidi või majapidamise tasemest. Hiljutine finantskriis on selle selge meeldetuletus. Arusaamine inimeste finantsraskustesse sattumise põhjustest on oluline võti sarnase olukorra vältimiseks tulevikus (McCarthy 2011:5). Käesoleva magistritöö eesmärgiks on käsitleda finantskirjaoskuse mõistet ja selle komponente ning seda, mil määral erinevad objektiivsed ja subjektiivsed tegurid mõjutavad meie teadmisi, hoiakuid ning käitumist rahaasjades. Töös on kasutatud 2010. ja 2015. a Eesti finantskirjaoskuse uuringute andmeid, mille tulemusi on omavahel võrreldud, et kaardistada toimunud muutusi. Töös püstitati kaheksa hüpoteesi ning üks uurimisküsimus. Uuringu raames moodustati OECD metoodikat kasutades finantskirjaoskuse kolme komponendi indeksid ning samuti koostati nende alusel ka finantskirjaoskuse koondindeks. Järgnevalt vaadeldi finantskirjaoskuse komponentidele ja finantskirjaoskusele kui tervikule mõju avaldavaid tegureid regressioonimudelite kaasabil. Haridus oli ainus tegur, mis mõjutas kõiki finantskirjaoskuse komponente, kuid sedagi mitte kõikide haridusgruppide lõikes. Kõrghridusega võrreldes prognoosis põhi- ja keskharidus madalamat teadmiste ja käitumise taset, kuid hoiakute tasandil kesk- ja kõrgharidusega indiviididel olulist vahet pole. Sugu ja sissetulek avaldasid mõju teadmiste ja käitumise tasemele, kuid mitte hoiakutele. Rahvus mõjutas teadmisi ja hoiakuid, kuid mitte käitumist. Finantskirjaoskuse üldtaset prognoosivas mudelis oli kahe uuringuaasta lõikes ühiseks mõjuteguriks rahvus ja haridus. Kokkuvõttes võib öelda, et finantsteadmiste taset mõjutasid eelkõige sugu, rahvus, haridus ja sissetulek; hoiakute taset rahvus ja haridus ning käitumise taset sugu, haridus ning sissetulek. Samad mõjurid kandusid suuresti üle ka finantskirjaoskuse koondmudelisse, kus põhiliste mõjuteguritena saab välja tuua rahvuse, hariduse ja sissetuleku. Selgus ka, et inimesed hindavad oma finantskirjaoskuse taset suhteliselt adekvaatselt, kuid samas ei ole kõrge finantskirjaoskuse tase seotud kõrge hinnanguga majanduslikule olukorrale. Käesoleva uuringu tulemustest lähtuvalt võiks Eesti finantskirjaoskuse alase tegevuse raames panna vastava programmi realiseerimisel eelkõige rõhku mitte-eestlaste, madala sissetuleku ning põhi- ja keskharidusega indiviidide rahatarkuse alaste teadmiste, hoiakute ning käitumise parandamisele. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4610100*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/53842 | |
| dc.language.iso | et | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.subject.other | finantskirjaoskus | et |
| dc.subject.other | finantskäitumine | et |
| dc.subject.other | teadmised | et |
| dc.subject.other | hoiakud | et |
| dc.subject.other | oskused | et |
| dc.title | Finantskirjaoskus ja seda mõjutavad objektiivsed ning subjektiivsed tegurid Eesti 2010. ja 2015. aasta finantskirjaoskuse uuringute näitel | et |
| dc.type | Thesis | en |