Kuhu teie lähete, kuhu lähete teie kõik?!... Juhan Luiga 150
| dc.contributor.author | Tiik, Marianne Marlene | |
| dc.contributor.other | Mengel, Lilian, kujundaja | |
| dc.date.accessioned | 2024-05-24T06:19:46Z | |
| dc.date.available | 2024-05-24T06:19:46Z | |
| dc.date.issued | 31.03.2023 – 31.05.2023 | |
| dc.description | 31. märtsil 2023, kui möödus 150 aastat psühhiaatri, publitsisti ja kultuuritegelase Juhan Luiga sünnist, avati Tartu Ülikooli raamatukogu 3. korrusel selle tähistamiseks näitus, mille avasõnad ütles raamatukogu direktor Krista Aru. Juhan Luigast rääkisid kokkutulnutele kirjandusteadlane Sirje Olesk ja Eesti Arstide Liidu järgmine president Neeme Tõnisson. Väljapanekut tutvustas näituse koostaja ja selle idee autor raamatukoguhoidja Marianne Marlene Tiik, kellele Juhan Luiga on emapoolne vanaonu. Juhan Luiga oli esimene eesti rahvusest psühhiaatriadoktor. Tema 1904. aastal kaitstud doktoritöö pealkirjaks oli „Vaimuhaigete hooldamine Baltimaadel“. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Luiga Tartu närvikliinikus kuni ta 1908 kolis Tallinna, kus edaspidi töötas nii linna-, era- kui kooliarstina. Esimese maailmasõja ajal tegutses Luiga sõjaväearstina Soomes, hiljem vabatahtlikuna Vabadussõjas. Aastatel 1921-1927 oli Juhan Luiga Eesti Arstideseltside Liidu esimeseks juhiks. Ta oli üks ajakirja Eesti Arst ning Eesti Tervishoiumuuseumi rajajaid ja asutas kooli vaimupuuetega lastele (tänane Tallinna Tondi Kool). Tunnustatud psühhiaatrina avaldas ta mitmeid arstiteaduslikke uurimusi ning artikleid. Kirjutama hakkas Luiga juba üliõpilasena. Tartus ülikooli astudes liitus ta koheselt Eesti Üliõpilaste Seltsiga, kus sõlmusid paljud olulised tutvused teiste omaaegsete kultuuriinimestega nagu näiteks Jaan Tõnisson ja Villem Reiman. Nii ülikoolis kui omal käel täiendavalt juurde õppides omandas Juhan Luiga laiapõhjalise ja mitmekülgse harituse, mis võimaldas tal igapäevaselt kirjutada pea kõigest, mis tema pilku ja vaimu köitis. Olid need siis inimeste hinge- ja vaimuhädad, ühiskonnas toimuv, ajaloolised sündmused, looduse ilu, jalutuskäigul nähtu, raamatutest loetu, kontserdil kuulatu, teatris vaadatu, seltskonnas kuuldu. Määravaks Juhan Luiga puhul ongi see, millest ta kirjutas, ikka enda vaimsetest huvidest ja tõekspidamistest lähtudes. Tema kirjatööd ilmusid aastate vältel paljudes Eesti ajalehtedes ja ajakirjades. Olulisem osa Luiga esseedest ja artiklitest koondati pärast tema surma (1927) kogumikesse „Päevamured I – II“ (1934) ja „Poliitilised päevamured I - II“ (1935). Enesestmõistetavalt tundusid Luiga sirgeselgsed seisukohad, aga veelgi enam tema mõttejulgus ning uhke eneseväärikus Teise maailmasõja järel Eesti annekteerinud Nõukogude okupatsioonivõimudele sedavõrd ohtlikud ja ketserlikud olevat, et kõik tema teosed otsemaid keelatud kirjanduse nimekirja lülitati, kuhu need impeeriumi lagunemiseni ka jäid. 1995. aastal, kui alustas ilmumist tänase seisuga juba monumentaalseks kujunenud „Eesti mõtteloo“ sari (üle 170 köite), mis kirjastuse Ilmamaa sihiseadel koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade, otsustati selle avaköide pühendada ei kellegi teise kui Juhan Luiga pärandile („Mäss ja meelehaigus“ 1995). Näitus sai mahutatud kolmele plakatile, viide madalasse ja kolme kõrgesse vitriini ning lauale. Raamatukogus on olemas nii 20. sajandi alguse ajalehed ja ajakirjad, kus suur osa Luiga kirjutistest esmalt ilmunud on, kui tema doktoritöö ja hiljem raamatutena väljaantu. Ohtralt kogunes fotomaterjali. Oma ajastul oli Juhan Luiga vägagi silmapaistvaks isiksuseks. Temast kirjutati palju juba tema eluajal, aga ta on huvi pakkunud hilisematelegi põlvkondadele. Vitriinis oli samuti näiteid Luiga ohtrast kirjavahtusest Eesti Kirjanduse Seltsiga, Oskar Kallasega, Heinrich Koppeliga, tulevase abikaasa Erna Villmeriga jpt. Tema erakirju on ohtralt tsiteeritud ka Katri Aaslav-Tepandi monograafias „Eesti näitlejanna Erna Villmer“ (2007). Tänu koostaja sugulusele Juhan Luigaga oli näitusel võimalik eksponeerida ka mitmeid talle kuulunud isiklikke esemeid nagu kirjutuslaua garnituur, laualamp, öökulli kuju, praeguseks sajand tagasi tindist tühjaks kirjutatud tindipott jm. Oli väljas ka valik omal ajal Juhan Luigale kuulunud raamatutest ja fotodest. Silmapaistvamana võiks nimetada Nikolai Triigi söejoonistust Juhan Luigast. Ajalehes Tartu Postimees ilmus Juhan Luiga 150. sünniaastapäeval (31.03.2023) Tartu Ülikooli raamatukogu direktori Krista Aru artikkel „Universaalne vaim Juhan Luiga“. https://tartu.postimees.ee/7743885/ajalugu-universaalne-vaim-juhan-luiga | |
| dc.description.statementofresponsibility | Tartu ülikooli raamatukogu | et |
| dc.identifier.uri | https://hdl.handle.net/10062/98805 | |
| dc.language.iso | et | |
| dc.publisher | Tartu Ülikooli raamatukogu | |
| dc.subject | näitused | et |
| dc.subject | plakatid | et |
| dc.subject | exhibitions | en |
| dc.subject | posters | en |
| dc.title | Kuhu teie lähete, kuhu lähete teie kõik?!... Juhan Luiga 150 |
Files
Original bundle
1 - 5 of 5
Loading...
- Name:
- Juhan-Luiga-150-naitus.jpg
- Size:
- 1.84 MB
- Format:
- Joint Photographic Experts Group/JPEG File Interchange Format (JFIF)
Loading...
- Name:
- Juhan-Luiga-150-naitus-yldplakat.pdf
- Size:
- 17.42 MB
- Format:
- Adobe Portable Document Format
Loading...
- Name:
- Juhan-Luiga-150-naitus-seinaplakatid-02.pdf
- Size:
- 30.1 MB
- Format:
- Adobe Portable Document Format
Loading...
- Name:
- Juhan-Luiga-150-naitus-seinaplakatid-01.pdf
- Size:
- 34.21 MB
- Format:
- Adobe Portable Document Format
Loading...
- Name:
- Juhan-Luiga-150-naitus-jarjehoidja.pdf
- Size:
- 3.17 MB
- Format:
- Adobe Portable Document Format