Ravi sihtmärgi saavutamise tõenäosus vankomütsiini korduval manustamisel enneaegsetel vastsündinutel

Abstract

Ravimiga organismis toimuvaid protsesse uurib farmakokineetika. Ravimi mõju uurimisega organismi funktsioonidele tegeleb aga farmakodünaamika. Arvutusintensiivsete meetodite abil saab farmakokineetika ja farmakodünaamika tulemusi kombineerides ravi mõju ning kasutatavaid doose efektiivsemalt ja personaalsemalt hinnata. Vankomütsiin on antibiootikum, mis töötati välja üle 50 aasta tagasi, kuid seoses resistentsuse kasvuga tavapärastele ravimitele on selle kasutusvaldkond tugevatoimelise antibiootikumina viimasel ajal laienenud. Käesolev bakalaureusetöö annab ülevaate farmakokineetilisest taustsüsteemist ning seni teostatud selle alastest uuringutest vankomütsiiniga. Monte-Carlo simulatsioonidel Andersoni mudelist (Anderson et al., 2006) genereeritud farmakokineetilisi parameetrite väärtuseid kasutatakse enneaegsete vastsündinute ravi 90% sihtmärgi saavutamise tõenäosuste jaoks vaja minevate dooside hindamisel. Töö eesmärgiks on TÜ mikrobioloogia instituudis kogutud minimaalsete inhibeerivate kontsentratsioonide põhjal hinnata 90% ravi sihtmärgi saavutamiseks vajaminevaid doose erinevate farmakokineetilis-farmakodünaamiliste parameetrite piirväärtuste korral. Leitud dooside põhjal hinnatakse saavutatavate terapeutiliste kontsentratsioonide sobivust. Töös sisalduvad mitmed lisad. Erinevate lühendite loend on toodud lisas 1. Ravi sihtmärgi saavutamise tõenäosuse hindamise graafikud ning leitud dooside juures esinevad kontsentratsioonide muutused konkreetsetel valitud juhtudel on toodud vastavalt lisades 2 ja 3. Töös esitatud jooniste ning simulatsioonide teostamiseks tarkvarale R (R Core Team, 2013) kirjutatud kood on lisas 4.