Religiooni roll sõltuvusravis Lootuse Küla näitel

Abstract

Magistritöö „Religiooni roll sõltuvusravis Lootuse Küla näitel” eesmärk on analüüsida, milline roll on religioossetel – antud kontekstis kristlikel – tõekspidamistel ja neile tuginevatel praktikatel Lootuse Külas pakutavas sõltuvusravis, et paremini mõista, kuidas religioon kujundab inimese mõtlemist ja käitumist eluraskustega toimetulekul. Tegemist on antropoloogilise-etnoloogilise uurimusega, mis toetub Lootuse Küla töötajate ja programmis edasijõudnutega tehtud etnograafiliste intervjuude ning veebisisu temaatilise analüüsi tulemustele. Võttes arvesse Lootuse Küla veebiplatvormidel tehtud postitusi ning intervjueeritud töötajate ja programmis viibijate tausta ja öeldut, väidan, et kristlikel tõekspidamistel on Lootuse Küla sõltuvusravis keskne roll. Programmis osalejad püüavad kristlikele – nelipühilusega seotud – tõekspidamistele ja praktikatele tuginedes vabaneda sõltuvusharjumustest iseendaga tegelemise ning ümbritsevate inimeste ja Jumalaga suhte loomise ja arendamise kaudu. Analüüsi käigus jõudsin järeldusele, et religioonil ja selle praktiseerimisel on neli peamist rolli sõltuvusravis: religioon (1) pakub eneseanalüüsi ja -arengut soosivat õpetus- ja distsipliinisüsteemi, (2) suunab vaate minevikust olevikku ja tulevikku, (3) juurutab uued arusaamad ja harjumused ning (4) tagab sotsiaalse tugistruktuuri ja selle kaudu kuuluvustunde.