Questions dans les interviews estoniennes et françaises : une étude contrastive

Abstract

Käesoleva magistritöö teema on „Küsimustest kontrastiivselt eesti ja prantsuse raadiointervjuude näitel“. Töö eesmärk oli uurida küsimuste vorme ja suhtlustegevusi suulises vestluses. Analüüsiks koostati korpus 10 eesti ja 6 prantsuse raadiointervjuu baasil. Eesti intervjuude transkribeerimisel kasutati Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi foneetika- ja kõnetehnoloogia laboris välja töötatud tehnoloogiat. Prantsuse intervjuude transkriptsioon on tehtud käsitsi. Intervjuude põhjal koguti 81 eesti ja 100 prantsuse vestluskatket, mis sisaldasid küsimust ja seda ümbritsevat konteksti. Analüüs põhineb vestlusanalüüsi ning suhtluslingvistika printsiipidel. Töö peamine eesmärk oli jälgida küsimuste vormide ning suhtlustegevuste vahelisi seoseid ning välja selgitada, mil moel need eesti ja prantsuse keeles sarnanevad või erinevad.

Comme l’objectif de ce travail était d’analyser les conversations authentiques, il se base sur un corpus oral qui a été constitué à partir des interviews radiophoniques des deux langues. En estonien, 81 questions ont été tirées d’un total de 10 interviews alors que le corpus français comprend un total de 100 questions tirées de 6 interviews. Nous voyons donc déjà une différence au niveau du nombre des questions posées lors d’une interview. Il est également important de constater que les interviews estoniennes nous offre une variation à propos du rôle de l’interviewé – il s’agit soit d’une personne dites responsable, soit d’un commentateur. En français, par contre, toutes les interviews analysées sont de genre politique où l’interviewé peut être considéré comme responsable.