Eesti põhjavee analüüs tundmatute ja kahtlusaluste ühendite meetodil

Abstract

85% Eesti joogiveest saadakse põhjaveest, seetõttu on äärmiselt oluline, et põhjavee kvaliteet oleks teada. Kuna potentsiaalseid saasteained on palju, siis on üldise olukorra iseloomustamiseks vajalik uurida kõiki võimalikke saasteaineid. Üheks võimaluseks on kasutada tundmatute ja kahtlusaluste ühendite analüüsi meetodeid, mis põhinevad kõrge massilahutusega massispektromeetri kasutamisel. Antud töö üheks eesmärgiks oli välja töötada optimaalseim proovi eeltöötlusmeetod, mis võimaldaks määrata korraga palju erinevate omadustega saasteaineid. Parimad tulemused saavutati SPE Strata-X meetodiga. Eesti põhjavee analüüsimiseks valiti välja 16 seirekaevu. Pärast eeltöötlemist analüüsiti proove kõrge massitäpsuse ja kõrglahutusega massispektromeetril (ESI FT-ICR MS). Saadud massispektrile viidi läbi kahtlusaluste ühendite analüüs kasutades autori koostatud saasteainete andmebaasi, mis sisaldas üle 1700 pestitsiidi, 1100 ravimi toimeaine ja üle 200 tööstusliku saasteaine. Selle tulemusena leiti ühest Ida-Viru proovist tööstuslik saasteaine dibutüülftalaat kontsentratsiooniga 3,9 ng/l. Dibutüülftalaadi esinemine proovis kinnitati standardainega. Tundmatute ühendite analüüsil avastati Saku vallast võetud põhjavee proovist tümool, mis on looduslikult esinev fenool. Selle esinemine proovis kinnitati standardaine analüüsiga. Lisaks kinnitatud ühenditele leiti üks võimalik ühend, karvakrool, mille esinemist ei olnud käesolevas töös võimalik kinnitada standardaine puudumise tõttu.