Põllumajanduslikku hajukoormust vähendava avaveelise tehismärgala metaani lendumine ja seda mõjutavad tegurid

Abstract

Metaan (CH4) ja süsinikdioksiid (CO2) on ühed levinumad kasvuhoonegaasid atmosfääris. Teadlased on aastakümneid uurinud võimalusi vee põllumajanduslikust äravoolust puhastamiseks ning üheks lahenduseks on rajatud märgalad, mis on keskkonnasõbralikud ja tõestatud toimima nii fosfori (P), lämmastiku (N) kui süsiniku (C) eemaldamisel (Kasak et al., 2018; Noorvee et al., 2007). Nimetatud toitainete eemaldamine võib omakorda vähendada keskkonnale kahjulikke CH4 ja CO2 emissioone (Nahlik ja Mitch, 2011). Käesolevas magistritöös uuritakse avaveelisi märgalasid. Uurimuseks koguti andmeid Lõuna-Eestis Uhti külas asuvast Vända tehismärgalast, mis koosneb kahest eraldi märgalast (2219m2 ja 2140m2). Andmeid koguti 2018. aasta aprillist kuni 2021. aasta augustini ujuvate kambrite meetodil 12-st erinevast mõõtepunktist. Gaasiproovid koguti eelevakueeritud 50ml klaaspudelitega kohe pärast kambri asetamist veepinnale, seejärel 20 minuti pärast, 40 minuti pärast ja 60 minuti pärast. Igast mõõtepunktist mõõdeti ka veeparameetreid. Käesoleva töö eesmärk on analüüsida metaani ja süsinikdioksiidi seoseid erinevate veeparameetrite vahel ning analüüsida metaani ja süsinikdioksiidi seoseid. Kuigi Spearmani korrelatsioon ei näidanud selgeid seoseid ühegi mõõdetud veeparameetri ja CH4, CO2 vahel, näitasid analüüsitud tulemused siiski selget seost mainitud kasvuhoonegaaside ja veesügavuse vahel. Näiteks registreeriti nimetatud kasvuhoonegaaside suurim heide suvel, kui temperatuur oli kõrgem ja veesügavus 20-30 cm või üle 30 cm.