Mihhail Bulgakovi romaan „Meister ja Margarita“: tekst sotsiaalses ja sotsiaalne tekstis
| dc.contributor.advisor | Käärik, Henn, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Paali, Margot | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2016-09-26T12:45:59Z | |
| dc.date.available | 2016-09-26T12:45:59Z | |
| dc.date.issued | 2016 | |
| dc.description.abstract | Käesoleva magistritöö eesmärgiks on esitada ülevaade maailmakuulsa romaani sotsiaalsetest implikatsioonidest: anda teksti sotsiaalne kontekst ning sotsiaalselt oluline tekstis. Antud teksti puhul on, tulenevalt stalinliku perioodi iseärasustest, sotsiaalsel kontekstil erakordselt kaalukas tähendus. Seetõttu on palju tähelepanu pööratud Bulgakovi vahekorrale Nõukogude võimuga üleüldse ning iseäranis sotsiaalse konteksti kõige olulisema elemendi, diktaator Jossif Staliniga (I peatükk). Bulgakovi ja Stalini suhted olid dramaatilised ja ühtaegu mõistatuslikud, mille sügavamaid tagamaid pole enam kunagi võimalik selgitada. On mõeldav, et neid ühendas muu hulgas ühine põlgus nõukogude tegelikkuse suhtes. II peatükk on pühendatud tollase Moskva olulistele sotsiaalsetele ja poliitilistele probleemidele. Kõigepealt käsitatakse eliidi probleeme: seda, miks poliitilist eliiti ei käsitatud: see oli poliitiliselt riskantne; miks majanduslikku eliiti ei saanud käsitada: sest iseseisva sotsiaalse kategooriana seda ei eksisteerinud; miks loomingulist eliiti sai küll käsitada, ent ainult negatiivses tähenduses: tegemist oli loomingulise eliidiga ilma loominguta. Olulisteks teemadeks on romaanis stalinlik tõerežiim, pseudokollektivism ja korteriküsimus. Romaan kinnitab hüpoteesi: armetud elamistingimused ja pealesurutud kollektivism soodustasid kodanike tihedat koostööd julgeolekuga ning olid oluliseks teguriks totaalse kontrolli kehtestamisel ühiskonna üle. Jeršalaimi peatükid romaanis võimendavad julgeoleku ja salateenistuste temaatikat. Saatuse iroonia: Moskvas on julgeolek kõikjal, ent väheefektiivne, Jeršalaimis salateenistust praktiliselt pole, ent jõuab kõikjale. Kogu romaani tarvis on võtmeprobleemiks Wolandi kui Saatana personaalküsimus. Selgub, et positiivne Saatan on täiesti võimalik, tegemaks seda, mis peaks õigupoolest kuuluma Jumala ametkonnale. Woland tuli Moskvasse, et kehtestada sotsiaalset õiglust, sest taevastele jõududele polnud see jõukohane. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4610093*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/53843 | |
| dc.language.iso | et | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.subject.other | nõukogude aeg | et |
| dc.subject.other | romaanid | et |
| dc.subject.other | ilukirjandus | et |
| dc.subject.other | eliit | et |
| dc.subject.other | Bulgakov, Mihhail | |
| dc.subject.other | Stalin, Jossif | |
| dc.title | Mihhail Bulgakovi romaan „Meister ja Margarita“: tekst sotsiaalses ja sotsiaalne tekstis | et |
| dc.type | Thesis | en |