The Representation of Teachers in the Headlines of Postimees and the Times, 2008–2012
| dc.contributor.advisor | Marling, Raili, juhendaja | et |
| dc.contributor.author | Moltsaar, Annabel | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond | et |
| dc.date.accessioned | 2015-06-12T10:37:31Z | |
| dc.date.available | 2015-06-12T10:37:31Z | |
| dc.date.issued | 2015-06-12 | |
| dc.description.abstract | Käesoleva magistritöö eesmärk on analüüsida õpetajate aktiivset ja passiivset representatsiooni ajakirjanduses Postimehe ja Timesi pealkirjade näitel. Õpetajate kui sotsiaalse grupi kuvandit on vähe uuritud, eriti Eestis. Töö sissejuhatuses antakse ülevaade õpetaja rollist ja sotsiaalsest positsioonist. Õpetajat peetakse küll oluliseks järgmise põlvkonna kujundajaks, kuid ühiskond ei varusta õpetajaskonda rahuldaval määral ei materiaalse ega sümboolse kapitaliga, et rõhutada ta töö vajalikkust ja väärtust. Olukorras, kus õpetaja pole veendunud selles, et üldsus teda toetab, kahaneb õpetaja enesekindlus ja ta ametile hädavajalik autoriteetsus. Töö esimene peatükk tutvustab viimase kümne aasta jooksul tehtud uuringuid, mis käsitlevad õpetajate kuvandit ajakirjanduses. Nii Eestis kui mujal tekitab muret õpetajate vähene esindatus ajakirjanduses. Leitakse, et nende endi häält pole kuulda, kuid need, kes sõna võtavad, on esmajoones kriitilised või kujutavad õpetajaid pigem negatiivselt. Samas peatükis on toodud välja ka pealkirja kui žanri tüüpilised jooned ja olulisus meediatekstis. Pealkiri informeerib lugejat ja äratab ta tähelepanu. Võrguväljaannete puhul on pealkirjad eriti olulised, kuna neist sõltub, kas lugeja otsustab liikuda edasi artikli juurde. Teises peatükis kirjeldatakse analüüsimeetodit, milleks on kriitiline diskursusanalüüs. Diskursusanalüüs uurib keelt, kui sotsiaalset nähtust, mis mõjutab meie arusaama ühiskonnas toimuvast. Roger Fowleri (1991) tekstianalüüsi meetoditest keskendutakse magistritöös esiteks transitiivsusele, mis kirjeldab lause osapoolte omavahelisi suhteid: kes mida teeb. Teiseks analüüsitakse leksikaalsed valikud, mis annavad infot selle kohta, missuguseid assotsiatsioone konkreetne sõnavalik lugejates äratab. Nende kahe aspekti uurimine võimaldab teha järeldusi õpetajate aktiivse ja passiivse representatsiooni kohta pealkirjades. Samuti tuuakse töös välja peamised teemad, millega seoses õpetajatest kirjutatakse. Järgneb Postimehe ja Timesi viie aasta (2008–2012) pealkirjakorpuste analüüs ja arutelu tulemuste üle. Selgub, et Postimehes kujutatakse õpetajaid “sotsiaalsel väljal” pigem passiivse grupina, kes sõltub suuresti institutsioonide ja teiste sotsiaalsete gruppide tegevusest. Kogu analüüsitud perioodi jooksul kirjutatakse õpetajatest enim seoses nende palgaküsimustega. Timesi pealkirjadest nähtub, et õpetajate representatsioon on tasakaalustatum, kaldudes isegi enam aktiivse kuvandi poole. Peamine teema on õpetajate vastasseis teiste ühiskonnagruppidega. | en |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/46994 | |
| dc.language.iso | en | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject | üliõpilastööd | en |
| dc.subject | magistritööd | en |
| dc.subject | õpetajad | en |
| dc.subject | representatsioon ajakirjanduses | en |
| dc.subject | kriitiline diskursusanalüüs | en |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.title | The Representation of Teachers in the Headlines of Postimees and the Times, 2008–2012 | en |
| dc.type | Thesis | en |