Reaktsioonivõime vesi-orgaanilistes solventsegudes käsitletuna molekulaarsel tasandil

Abstract

Vesi-orgaanilised solventsegud on olnud pikka aega igapäevases kasutuses nii tööstuslikes kui ka laboratoorsetes rakendustes. Siiski pole nende segude mõju üheselt mõistetav. Tänapäeval pole kahtlustki, et solventsegudes on reaktsioonivõime oluliselt seotud substraatide solvatatsiooniga. Seetõttu on ka solvatatsiooni mõistmine vesi-orgaanilistes solventsegudes oluline. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida reaktsioonivõime seost solvatatsiooniga vesi-orgaanilistes solventsegudes, rakendades selleks molekulaardünaamilisi simulatsioone ning mõõtes mudelestri kineetikat. Üllataval kombel leiti, et kuigi reaktsioonivõime ning solvendikoostise vahel ei eksisteerinud lineaarset sõltuvust, oli statistiliselt hea regressioon reaktsioonivõime ning molekulaardünaamilistest simulatsioonidest saadud solvaatkatte vee fraktsiooni vahel.