Lehelõikaja-sipelgate kasutatavate taimede eelistus fragmenteeritud atlantilises vihmametsas

Abstract

Atlantiline vihmamets on üks ohustatumaid ja fragmenteeritumaid ökosüsteeme maailmas ning seda tänu inimmõjule. Samas lõikavad sellisest majandamisest kasu lehelõikaja-sipelgad, kelle pesade tihedus kasvab just metsa fragmentides ja metsa servaaladel. Seda ilmselt sellepärast, et nendes elupaikades kasvab arvukalt sipelgatele sobivaid taimi. Käesolevas töös uurin liigi Atta cephalotes näitel, (i) kas lehelõikaja-sipelgate poolt kasutavad taimed on omavahel lähemalt suguluses kui juhuslikult, (ii) kas lehe sitkus määrab taimede kasutatavuse ja (iii) kas sipelgad kasutavad taimi, mida kasvab nende elupaigas ohtralt. Töös selgus, et lehelõikaja-sipelgate poolt kasutatavad taimed on tõesti lähisugulased. Samuti kasutavad sipelgad vähem sitkete lehtedega taimeliike. Taimeliikide arvukus mõjutas kasutamist ainult metsa servaalal, kuid mitte tuumalal. Need ongi ilmselt põhjused, miks lehelõikaja-sipelgad on nii edukad häritud metsades. Kui aga eelistatavad taimeliigid peaksid mingil põhjusel hävinema, läheb lehelõikaja-sipelgatel ellujäämine väga raskeks.