Teismeliste söömisregulaarsust mõjutavad perekonna tegurid

Abstract

Käesolevas töös uuriti, millised tegurid mõjutavad 2001. ja 2007. aastal 18-aastaste teismeliste söömismustreid. Kirjanduse ülevaates toodud varasemad uuringud teismeliste söömiskäitumise kohta on välja toonud, et olulised on isiku-lähikeskkonna-ning makrokeskkonna tegurid. Ühiskondlikud muutused on uurijate seas püstitanud destruktureerimise hüpoteesi: koos naiste laieneva tööhõive, erinevate perevormide leviku ning suurema individualiseerimisega muutuvad ja katkevad traditsioonilised söömismustrid ning inimesed söövad ebaregulaarsemalt. Teismelised on potentsiaalselt muutustele kõige altim rühm. Teismeliste söömisharjumusi mõjutavad lisaks ühiskonna muutustele ja indiviidi maitse-eelistustele ka perekonna tegurid, perekond on ka söömiskäitumise olulisimaks sotsialiseerijaks, vanemlike eeskujude ja väärtuste najal kujunevad järeltuleva põlvkonna söömismustrid. Töös uuriti kahe 18-aastaste kohordi andmetel (ENSU), millised tegurid mõjutavad teismeliste söömise regulaarsust. Uurimiseks kasutati kvantitatiivseid meetodeid, sealhulgas multinominaalset logistilist regressiooni. Leiti, et perekonna majandusliku olukorra hinnang, perevorm ning vanemate haridus on olulised söömisregulaarsuse mõjutajad, kuid konkreetsed mõjud (erinevatele söömisregulaarsuse kategooriatele, näiteks ebaregulaarsele hommikusöögi söömisele või ebaregulaarse koolilõuna söömisele) varieeruvad soo lõikes. Ka söömisregulaarsus on erinev 2001. ja 2007.aastal: 2001.aastal oli enam regulaarseid hommikusöögi sööjaid ja võrdlemisi väike osa regulaarseid koolilõuna sööjaid ning 2007.aastal oli rohkem ebaregulaarseid hommikusöögi sööjaid ja märgatavalt rohkem regulaarseid koolilõuna sööjaid, kusjuures erinevused ilmnesid ka poiste ja tüdrukute 2001. ja 2007.aasta söömisregulaarsuses. Töös leiti, et teatud määral võib kinnitada söömise destruktureerimise teesi - inimeste valikute suurenemisel traditsioonilistest mustritest loobutakse, ning söömismustreid tundub enam mõjutavat individuaalne maitse-eelistus. Pere teguritest ilmnenud majandusliku olukorra mõju annab alust arvamaks, et valikute suurenemisel on kehvema majandusliku positsiooniga inimesed eriti haavataval ja ebavõrdsel positsioonil. Edaspidi vajaksid uurimist nii konkreetsemad seosed indiviidi- ja suhetetegurite ja söömisharjumuste vahel kui rahvastiku ajakasutusandmete analüüs üldise destruktureerimise uurimiseks.