Development of Supplementary Learning Materials on Engaging Games

Abstract

Bakalaureusetöö eesmärk on luua täiendav õppematerjal Tartu Ülikooli kursusele “Arvutimängude loomine ja disain”, mis avardab tudengite arusaama mängude kaasahaaravusest, selle mõõtmisest ning kaasahaaravuse neuroteaduslikust tagapõhjast. Analüüsis selgus, et olemasolev kursus puudutab mängija kaasatust ja profiile vaid põgusalt, keskendudes peamiselt praktilistele disainivõtetele. Õppematerjalide koostamisel järgiti ADDIE mudelit. Esimene etapp hõlmas olemasolevate õppematerjalide analüüsi, ning ideede kogumist, kuidas uut temaatikat siduda. Loodi küsimustik kursuse läbinud üliõpilastele selgitamaks välja kursuse läbinud üliõpilaste teadmised mängijate kaasatuse temaatikast. Teine ja kolmas etapp olid omavahel tihedalt seotud. Uuriti erinevatest allikatest ja teadustöödest millised teoreetilised mudelid – käitumuslikud mõõdikud, mängijaprofiilid ja dopamiinisüsteemi toimemehhanismid – selgitavad kaasatust kõige paremini. Struktureeriti need teadmised kursust toetavaks lisalugemiseks, loodi joonised ja tabelid. Neljandat ja viiendat etappi ADDIE mudelist polnud võimalik rakendada, sest kursus on sügisel - see jääb tulevikku. Koostati 30‑leheküljeline lugemismaterjal “Engaging Games”, mis käsitleb mängija kaasatuse mõõdikuid, mängijate taksonoomiat Bartle’i ja Quantic Foundry baasil ning neurokognitiivseid motivaatorite ahelaid nagu dopamiinisõlmed ja vooseisund.

This bachelor’s thesis set out to create supplementary learning material for the University of Tartu course “Computer Game Development and Design” with the aim of broadening students’ understanding of game engagement, the methods used to measure it and its neuroscientific background. An initial review revealed that the current course touches only briefly on player engagement and player profiles, focusing mainly on practical design techniques, so the new material was developed according to the ADDIE instructional‑design model. During the analysis phase the existing resources were examined and ideas gathered for integrating the new topic; a questionnaire was then distributed to former students to gauge their knowledge of player engagement. In the closely linked design and development phases, research was surveyed to identify theoretical models - behavioural metrics, player taxonomies and dopaminergic mechanisms that best explain engagement. These findings were organised into supporting reading. The implementation and evaluation stages of ADDIE cannot be carried out until the course runs in the autumn and therefore belong to future work. The project produced a 30‑page material entitled “Engaging Games,” which covers user‑engagement metrics, player taxonomies based on Bartle and Quantic Foundry, and neuro‑cognitive motivation loops such as dopaminergic pathways and the flow state.