Rahulolu ajateenistusega ja seda mõjutavad tegurid Eesti Kaitseväes

Abstract

Artikli eesmärk oli välja selgitada, millised rahulolutegurid on ajateenijatele olulisemad ja kuivõrd varieeruvad rahuloluhinnangud vastavalt ajateenijate sotsiaaldemograafilisele profiilile. Analüüsis keskenduti seega nii sotsiaaldemograafilistele tunnustele kui ka kaitseväe eri aspektidele, mis võiksid avaldada mõju indiviidi üldisele eluga rahulolule. Järgnevalt vastan analüüsi põhjal lühidalt uurimisküsimustele. 1. Millised ajateenistuse tegurid mõjutavad enim üldist eluga rahulolu? Seos eluga rahulolu ja ajateenistuse aspektide vahel ilmnes mitmetel puhkudel, nagu näiteks suhetes rühmas ja ülematega, samuti oli tugevaks mõjutajaks autonoomia tajumine ja väljaõppe sisukus. Kinnitust leidis ka see, et vabatahtlikult kaitseväkke astunud ajateenijad on eluga rahulolevamad kui kutse alusel värvatud. 2. Kuidas erineb rahulolu ajateenijate seas tulenevalt sotsiaaldemograafilisest profiilist? Eesti kaitseväes teenivate ajateenijate rahuloluhinnangutele avaldavad töös käsitletud sotsiaaldemograafilistest tunnustest olulist mõju vaid haridus ja vanus. Sealjuures kõrgemalt haritud ajateenijad olid ajateenistusega enam rahul kui madalama haridustasemega ajateenijad ja nooremad ajateenijad olid ajateenistusega rohkem rahul kui vanemad. 3. Kuidas muutub ajateenijate eluga rahulolu hinnang ajateenistuse vältel? Tulemustest selgus, et ajateenijate eluga rahulolu muutus teenistusaja vältel olulisel määral, olles ajateenistuse algul suurim, kaitseväeteenistuse keskel väikseim ja lõppfaasis taas veidi suurem. Töö on oluline Eesti Kaitseväe ajateenistuse seisukohalt, sest annab tagasisidet ajateenistuse kui protsessi kohta juhib läbi ajateenijate hinnangute tähelepanu probleemsetele valdkondadele. Töö tulemused näitasid, et ajateenistuse kui keskkonna erinevatel teguritel (näiteks olme, suhted) on suur roll ajateenija rahulolu kujunemisel, ja seda terve ajateenistuse vältel. Lisaks näitasid tulemused, et ajateenistus erineb oma olemuselt ja korralduselt suurel määral argielust, mis tingib ajateenijate seas olulisi rahulolu kõikumisi, eriti ajateenistuse algfaasis ehk sõduribaaskursuse ajal. Samuti saab töö põhjal aimu, kuidas mõjutab ajateenijate erinev sotsiaaldemograafiline taust nende hinnanguid ajateenistuse aspektidele. See annab Kaitseväele võimaluse teha vastavalt sellele oma töökorralduses või otsustes muudatusi, et tagada ajateenijatele sujuvam ajateenistusse asumine ja parandada nende rahulolu erinevate ajateenistuse teguritega, tagades seeläbi ajateenijate kõrgema üldise rahulolu.