Heli koloriiti muutvad mängumoodused keelpillidel

Peamiselt randme liigutamise kaudu sõrmeotsakese keelt fikseeriva koha muutuse kaudu on tekitatav heli ilmestav vibrato. Vibrato annab helile täiendava emotsionaalse värvingu. Olenevalt vajadusest võib olla vibrato väga energiline, noodis tähistuseks on siis molto vibrato. Senza vibrato tähendab nõuet mängida ilma vibratot kasutamata, sirge tooniga. Korraliku kontrollitud vibrato esitamine nõuab mängijalt suurt meisterlikust ning seetõttu tuleks pilliõpingute algfaasis selle tekitamist pigem vältida.
Vaadake vibrato mängimise õpetust viiulil [22]
ja tšellol [23]
Vaadake näidet vibrato kasutamisest tšello solo ettekandel [24]



Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigituse (täpsemalt http://et.wikipedia.org/wiki/Hornbostel-Sachsi_muusikainstrumentide_liigitus) järgi kordofonide ehk tavapärase nimetusega keelpillide üheks küllalt sagedaseks eripäraseks mänguvõtteks on flagolet /hääldus flažolett/. Selle mänguvõtte korral puudutatakse keelt õrnalt (ei vajutata vastu sõrmlauda). Tulemusena summutatakse põhiheli ning kõlavaks helikõrguseks muutub teistsuguse tämbriga siseheli, mis tavalise sõrmevajutuse korral oleks ise üheks tämbri moodustajaks. Vaadake videonäiteid.

kitarril [25]
viiulil [26]


Ilma krihvideta (astmetraatideta) keelpillidel nagu seda viiuli perekonda kuuluvad pillid saab tekitada suurepäraselt erilist kõlaefekti nimetusega glissando (it libistama) liikudes erinevate helikõrguste vahel sujuvalt.

Vaadake videoõpetust viiulil [27]
Glissandode tegemisel on võimalikud väga suured variatiivsused. Järgnevas videos on graafiliselt ilmestatud elektroonilisel instrumendil tehtud glissandod. Analoogiliselt on need kujundatavad ka näiteks viiulil. [28]