Enamikule keelpillidele omane glissando on puhkpillidest (aerofonidest) omane vaid ühele neist, selleks on tromboon. Oma ehitusest tulenevalt ei ole glissando tegemine sellel instrumendil liikuva krooni ehk kulissi abil, mingiks probleemiks. Vaadake videonäidet [29]



Viimases videonäites on lisaks demonstreeritud veel hulk muid puhkpillidel kasutatavaid erivõtteid. Nendeks olid huulikusse „laulmine“, frullato ehk põristamine, kus tavapärane heli tekitamine ühendatakse mängija poolt keele põristamisega justkui r-häälikut hääldades. Vaadake videonäidet.

Frullato flöödil [30]



Tagasi tulles glissando juurde, siis seda kasutatakse piiratumate võimalustega ka teistel puhkpillidel. Kunstmuusikas üheks ilmekaks näiteks on George Gershwin (sünninimega Jacob Gershowitz) „Raphsodi in Blue“ avataktides kasutatud glissandod. Muusika ajaloos oli see esimene kord kui midagi sellist partituuris üles täheldati. Vaadake videonäiteid.

George Gershwin - „Raphsodi in Blue“ [31]	ja klarneti partii [32]

Klarnetil ja saksofonidel analoogiliselt on erinevate puhumisvõtete abil võimalik imiteerida naermist või hobuse hirnumist. Teostuse tehniliste üksikasjade kirjeldamine oleks omaette mahukam teema, kuid huvilistel on soovitav järgmist videot natuke pikemalt vaadata.