Autonoomselt replitseeruvad plasmiidid (YEp, YRp)
Autonoomselt replitseeruvad plasmiidid jagatakse kahte rühma sõltuvalt sellest millist replikatsiooni alguspunkti nad sisaldavad - episomaalsed plasmiidid (YEp) ja replitseeruvad plasmiidid (YRp).
Episomaalsed plasmiidid (YEp) sisaldavad järgmisi geene ja DNA elemente (Joonis 3):
- bakteri replikatsiooni alguspunkt - ori
- bakteri selektsioonimarker - AmpR
- pärmi selektsioonimarker (URA3, LEU2, TRP1 jne.)
- polülinker - MCS
- replikatsiooni alguspunkt 2
plasmiidist
-laktamaasi geen; ori, E. coli replikatsiooni alguspunkt; LEU2, pärmi selektsioonimarker; MCS, polülinker; 2 ori, replikatsiooni alguspunkt 2 plasmiidist.
Pärmi episomaalsed plasmiidid replitseeruvad iseseisvalt kuna sisaldavad pärmirakus töötavat 2 plasmiidi replikatsiooni alguspunkti. Episomaalsed plasmiidid on kõrge koopiaarvuga plasmiidid (50-100 molekuli raku kohta).
plasmiidi replikatsiooni alguspunkti. Episomaalsed plasmiidid on kõrge koopiaarvuga plasmiidid (50-100 molekuli raku kohta).
Replitseeruvad plasmiidid (YRp) sisaldavad järgmisi geene ja DNA elemente (Joonis 4):
- bakteri replikatsiooni alguspunkt - ori
- bakteri selektsioonimarker - AmpR
- pärmi selektsioonimarker (URA3, LEU2, TRP1 jne.)
- polülinker - MCS
- autonoomselt replitseeruv järjestus pärmi kromosoomist - ARS element
-laktamaasi geen; ori, E. coli replikatsiooni alguspunkt; LEU2, pärmi selektsioonimarker; MCS, polülinker; ARS, pärmi autonoomselt replitseeruv järjestus.
Ka replitseeruvad plasmiidid replitseeruvad iseseisvalt kuna sisaldavad pärmirakus töötavat ARS elementi. Need on kõrge koopiaarvuga plasmiidid (20-50 molekuli raku kohta). Replitseeruvate plasmiidide puuduseks on nende halb pärandumine. Plasmiidid ei jagune emaraku ja tütarraku vahel võrdselt. See põhjustab koopianumbri erinevusi ühe populatsiooni piires ning plasmiidi kadu osades rakkudes.