Pärmitüvede ristamine ja sporuleerimine
Pärmitüvede ristamist ja sporuleerimist kasutatakse:
- uute pärmitüvede tegemisel (näteks kaksikmutandid, kolmikmutandid jne)
- tüvede geneetilisel analüüsil (näiteks mutantide komplementatsioonigruppide määramisel)
Ristamisel segatakse kokku erineva paardumistüübiga haploidsed rakud. Tekkinud diploide saab sporuleerida või kasutada mutatsioonide analüüsil.
Diploidide uurimisel saab otsustada:
1. kas mutatsioon on retsessiivne või dominantne
Näide: Mutantne haploidne tüvi on temperatuuritundlik. Selle tüve ristamisel metsiktüüpi tüvega tekib diploid kus mutante alleel on komplementeeritud metsktüüpi alleeliga. Juhul kui mutatsioon on retsessiivne, siis tekkinud diploid on metsiktüüpi fenotüübiga st. ei ole temperatuuritundlik. Juhul kui mutatsioon on dominantne, siis ka moodustunud diploid omab haploidse mutandiga samasugust fenotüüpi st. on temperatuuritundlik.
2. kas ühesugust fenotüüpi põhjustavad mutatsioonid paiknevad samas geenis või erinevates geenides
Näide: Mutageneesi käigus eraldati kaks haploidset tüve, mõlemad on temperatuuritundliku fenotüübiga. Nende tüvede omavaheline ristamine võimaldab aru saada kas need mutatsioonid paiknevad ühes ja samas geenis või ei. Kui tekkinud diploid on metsiktüüpi fenotüübiga , st. ei ole temperatuuritundlik, siis need mutatsioonid paiknevad erinevates geenides. Kui diploid omab sarnast fenotüüpi mutantidega (st. on temperatuuritundlik), siis mutatsioonid paiknevad samas geenis.
Tüvede ristamisel saadud järglaskonda saab
analüüsida kasutades juhulike spooride analüüsi või tetraadide analüüsi.