Klassikalise filoloogia osakond
Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/47828
Sirvi
Sirvi Klassikalise filoloogia osakond Autor "Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 7 7
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Achilleuse viha analüüs "Iliases" Euagriose kaheksa logismos’e põhjal(Tartu Ülikool, 2022) Oiso, Annika; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Toomet, Elo-Mall, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžKirje Ateena akropoli kirjelduse kommenteeritud tõlge Pausaniase teosest "Hellase kirjeldus"(Tartu Ülikool, 2023) Tomson, Avely; Novikov, Kadri, juhendaja; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituutKirje Info leidmise strateegiad Antiik-Rooma komöödiates Plautuse ja Terentiuse näitel(Tartu Ülikool, 2018) Luuk, Merili; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Viiding, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondPartneri või auditooriumiga tähendusrikka suhte loomiseks tuleb teist inimest mõista võimalikult paljudel tasanditel. Esmalt kasutame sõnu, mingisugust keelt, millega oma mõtteid ja tundeid edasi anda. Kuid sõnade mõistmine ja tõlgendamine võib olla äärmiselt keerukas, sest kõigepealt on vaja aduda teise inimese öeldud sõnade otsest, leksikaalgrammatilist tähendust (Erelt jt 1997: 548) ning seejärel juba teist, sõnadele omistatud aktuaalset tähendust ja sellega kaasnevaid emotsioone ja suhtumist. Põhiküsimused on ajast aega olnud samad: „Kuidas inimest täielikult mõista? Kuidas informatsiooni välja selgitada?“. Käesolev magistritöö keskendubki eeltoodud küsimustele vastuse otsimisega antiikaja kontekstis ning magistritöö käsitleb Rooma komöödiakirjanike Titus Maccius Plautuse (255/254/250 eKr – 184 eKr) ja Publius Terentius Aferi (195/4 v 185/4 – 159 eKr) komöödiates esinevaid info leidmise strateegiaid ja –tehnikaid.Kirje Kreeka elemendi vahendamine Plautuse komöödia „Pseudoluse“ tõlgetes(Tartu Ülikool, 2020) Shkuratova, Anna; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžOma komöödiates rakendas Plautus oma kaasaja ladina keele rikkalikke võimalusi, hilisemal loomeperioodil aga pöördus tema tähelepanu kreeka leksikale, mida ta hakkas aina enam oma näidenditekstides kunstipärasuse nimel kasutama. Ühe sellise aspektiga on seotud antud magistritöö. Nimelt analüüsitakse selles töös kreekapärast keelekasutust „Pseudoluses“ ning sellise leksika edasiandmist inglise-, eesti- ja venekeelsetes tõlgetes. Töö eesmärgiks on analüüsida inglise, eesti ja vene Plautuse „Pseudoluse“ tõlkeid ning pöörata tähelepanu sellele, kuidas erinevatesse sihtkeeltesse tõlkinud autorid käsitlesid kreekapäraseid elemente edasiandmisega hakkama. Siinjuures toetutakse Andrejs Veisbergi tõlkestrateegiate eristusele [Veisbergs 1997].Kirje Kreeklaste teispoolsus arhailiste ja klassikaliste tekstide näitel: kontseptsioon ja strukturaalne analüüs(Tartu Ülikool, 2022) Sumre, Kertu; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Toomet, Elo-Mall, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžKirje Põhisõna kordus relatiivlauses Caesari kommentaaride näitel(Tartu Ülikool, 2020) Klaus, Kristin; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžAntud magistritöö eesmärgiks on võimalikult põhjalikult kirjeldada ja analüüsida põhisõna kordust relatiivlauses ning relatiivfraasiga algavas lauses. Uuritavaks materjaliks on Caesari teosed „Commentarii de bello Gallico“ („Kommentaarid Gallia sõjast“; Aulus Hirtiuse lisatud VIII raamat välja arvatud) ja „Commentarii de bello civili“ („Kommentaarid kodusõjast“) täies mahus. Uurimise alt on välja jäänud ka Caesari korpusse kuuluvad, kuid tema enda poolt mitte kirja pandud „De bello Alexandrino“ („Aleksandria sõjast“), „De bello Africo“ („Aafrika sõjast“) ja „De bello Hispaniensi“ („Hispaania sõjast“).Kirje Sappho sapfilise stroofi ja kuusteistsilbiku meetriline ja semantiline struktuur(Tartu Ülikool, 2017) Arukask, Anni; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond