Kultuurikorraldus MA

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/110889

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

Eesti ja Läti kohalike omavalitsuste kultuurikorraldusliku koostöö perspektiiv Valga ja Valka linnade näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Villemson, Piret; Leete, Art, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Eesti ja Läti kohalike omavalitsuste kultuurikorraldusliku koostöö perspektiiv Valga ja Valka linnade näitel“ keskendub kaksiklinna kultuurikoostöö uurimisele kohalike omavalitsuste tasandil. Töö eesmärk on uurida, kuidas on korraldatud kultuurialane koostöö Valga ja Valka vahel, millised tegurid seda mõjutavad ning millised on võimalused selle tugevdamiseks. Töö sisaldab teoreetilist raamistikku ja empiirilist uuringut, mille käigus on läbi viidud intervjuud ja küsitlused. Teooriaosas tutvustatakse kaksiklinnade piiriülese koostööga seotud olulisi mõisteid ning antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse arengueesmärkidest kultuurivaldkonnas eesmärgiga edendada piiriülest kultuurivahetust Valga ja Valka vahel. Uurimistulemuste analüüs pakub lahendusi koostöö tõhustamiseks ja jätkusuutliku kultuurikoostöö arendamiseks.
Harrastussümfooniaorkestrid laulupeo protsessis : dirigentide vaade
(Tartu Ülikool, 2025) Kroon, Kaisa; Lõhmus, Marko, juhendaja; Seljamaa, Elo-Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Laulupeo protsessi olulisus harrastussümfooniaorkestrite liigi säilimises“ uurib Eesti harrastussümfooniaorkestrite nähtavust ja kestlikkust laulupeoliikumises. Töö uurib, kuidas dirigentide tegevus ja juhtimisviisid mõjutavad orkestrantide, eriti noorte, motiveeritust ja kestvat osalust kollektiivides; millist tähendust omab noorte jaoks laulupeol osalemine ning kuidas selline kogemus võib suurendada nende pühendumust ja jätkamistahet sümfooniaorkestris. Uurimus tugineb kvalitatiivsele metoodikale, mille käigus viidi läbi intervjuud viie dirigendi ja ühe koordinaatoriga. Töö on suunatud kultuurikorraldajatele, muusikahariduse edendajatele, dirigentidele ja poliitikakujundajatele. Sellest võivad kasu saada kõik, kes tegelevad muusikakollektiivide juhtimise, hariduslike protsesside kujundamise või laulupeoliikumise arendamisega, pakkudes konkreetseid ettepanekuid sümfooniaorkestrite jätkusuutlikkuse, nähtavuse ja sisulise rolli tugevdamiseks Eesti kultuuris.
Kodulooline tegevus Põhja-Sakala vallas ja raamatukogudes
(Tartu Ülikool, 2025) Leppik, Hiie; Leete, Art, juhendaja; Reidla, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Kodulooline tegevus Põhja-Sakala vallas ja raamatukogudes“ eesmärk on dokumenteerida Põhja-Sakala valla raamatukogude juures asuvad kodulookogud ning võimaluse piires ka kogud, mis ei asu raamatukogude juures. Töös on vaatluse all üheksa Põhja-Sakala valla raamatukogu ja kaks iseseisvalt kodulugu koguvat kodu-uurijat. Autor uurib, millise sisuga ja millise staatusega kodulookogud asuvad Põhja-Sakala vallas nii iseseisvalt kui raamatukogude juures. Mis asjaoludel on kodulookogud tekkinud ja mida nendega tänapäeval tehakse? Teooriaosas annab autor ülevaate kodu-uurimisest, väikemuuseumidest ja muuseumitubadest ning raamatukogudest Eestis fookusega Põhja-Sakala vallal. Kõigi Põhja-Sakala Raamatukogu harukogude juures on kodulookogu ja vallas leidub iseseisvate kodu-uurijate kogusid. Nii erakogude kui raamatukogude juures asuvate kodulookogude tekkimise ja toimimise aluseks on üksikisikute kodu-uurimuslik huvi. Kogude kasutamise aktiivsus on erinev.
Kogukonna kaasamine Viljandi valla rahvamajade tegevustes
(Tartu Ülikool, 2025) Viiask, Gertu; Bardone, Ester, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Kogukonna kaasamine Viljandi valla rahvamajade tegevustes” eesmärk on analüüsida Viljandi valla rahvamajade rolli kohalikus kultuurielus, uurida kogukonnaliikmete osalemise ja mitteosalemise põhjuseid rahvamajade tegevustes ning anda hinnang kultuurikorralduse hetkeolukorrale, selleks et töötada välja praktilised ettepanekud rahvamajade tegevuste ja kultuurikorralduse arendamiseks Viljandi vallas. Uurimus on kvalitatiivne, tuginedes intervjuudele Viljandi valla kultuuriosakonna juhataja ja kultuuritöötajatega ning fookusgrupiintervjuudele kogukonna elanikega. Tulemused näitavad, et rahvamajadel on kogukondade elus mitmekülgne roll, olles piirkondades olulised kogunemiskohad, traditsioonide kandjad, huvitegevuste pakkujad ning sotsiaalse sidususe ja kogukonnatunde tugevdajad. Samas ilmnes vajadus tegevuste paremaks kohandamiseks kogukonna ootustega, kommunikatsiooni tõhustamiseks ja piirkondlike eripäradega senisest enam arvestamiseks. Uurimus tõi esile mitmeid osalemist ja mitteosalemist mõjutavaid tegureid ning osutas kultuurivaldkonna senisest suurema strateegilise väärtustamise vajadusele Viljandi vallas. Edasised arendustegevused peaksid tuginema avatud ja pidevale dialoogile kultuuritöötajate, kogukonnaliikmete ja vallajuhtide vahel, et kindlustada rahvamajade jätkusuutlikkus ja nende tegevuse maksimaalne asjakohasus muutuvas ühiskonnas ning konkreetses kohalikas kontekstis.
Kultuuriinfo kajastamine Lääne-Virumaa kultuuri- ja rahvamajade veebikeskkondades
(Tartu Ülikool, 2025) Jõgi, Helena; Reidla, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Kultuuriinfo kajastamine Lääne-Virumaa kultuuri- ja rahvamajade veebikeskkondades“ eesmärk on uurida, kuidas Lääne-Virumaa kultuuriasutused digikanalites kultuuriinfot edastavad. Töö keskendub kultuuri- ja rahvamajade veebilehtede ja Facebooki lehtede sisuanalüüsile, samuti intervjueeriti kultuuritöötajaid nende kanalite kasutamise teemal. Teoreetilises raamistikus käsitletakse veebilehtede ja Facebooki lehtede funktsioone, kasutatavust ja infoarhitektuuri Tulemuste peatükkides analüüsitakse Lääne-Virumaa kultuuri- ja rahvamajade veebilehti ja Facebooki lehti vastavalt kindlatele kriteeriumitele, ning kultuuriasutuste töötajatega tehtud poolstruktureeritud intervjuusid. Uuringu tulemused näitavad, et veebilehed ja Facebooki lehed täidavad erinevaid rolle. Veebilehed keskenduvad peamiselt püsiva ja ametliku info edastamisele, samas kui Facebooki lehed toimivad dünaamilise suhtluskanalina. Selgus, et kultuuriasutused seisavad silmitsi mitmete väljakutsetega, millest peamine on ajapuudus.
Kultuurisündmuste korraldamine Eesti luterlikes kirikutes
(Tartu Ülikool, 2025) Kanarik, Kai; Remmel, Atko, juhendaja; Sepp, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Kultuurisündmuste korraldamine Eesti luterlikes kirikutes“ eesmärgiks on uurida kirikutes kultuurisündmuste korraldamist mõjutavaid asjaolusid ning täpsustada praktikaid, mis aitavad sündmuste planeerimisel ja korraldamisel nii kultuurikorraldajat kui ka kogudust. Töös on selgitatud ajaloolist konteksti ja ühiskondlikke protsesse, mis mõjutavad kirikute kasutamist kultuurisündmuste paigana.
Nõukogudeaegse Haljala kultuurielu kajastamine ajalehtedes
(Tartu Ülikool, 2025) Parksepp, Maiga; Reidla, Jana, juhendaja; Kannike, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Nõukogudeaegse Haljala kultuurielu kajastamine ajalehtedes“ käsitleb Haljala kultuurielu kajastusi nõukogude perioodi ajalehtedes. Autor periodiseerib ülevaate kohalikest kultuurisündmustest järgmiselt: omariikluse kaotamise aastad 1940–1944; Stalini aeg 1944–1953; sula ja lootuste aeg 1953–1969; stagnatsioon 1969–1987; režiimi lagunemise algus 1987–1989. Uurimuse peamiseks allikaks on vaadeldava perioodi ajaleheartiklid, mille põhjal selgitatakse välja kajastatud sündmused ja kultuurielu võtmeisikud. Uurimusest ilmneb, et Haljala kultuurielu ei määranud mitte ruumid kultuuri viljelemiseks, vaid inimeste pühendumus ja soov kultuuris osaleda. Ka keerulistes tingimustes kandsid kultuurielu edasi tegusad inimesed, kelle algatus ja koostöö andsid sisulise tähenduse kogu kogukonna kultuurilisele elule. Kuigi kultuurielu kajastus järgib ajalehtedes selgelt nõukogulikku ideoloogilist joont ning artiklite sisu ja tonaalsus peegeldavad ajastu eri perioode ja nende poliitilist konteksti, on kõigil vaadeldavatel perioodidel võimalik leida ideoloogiliste sõnumite vahelt ka väärtuslikku teavet tegeliku kohaliku kultuurielu kohta.
Rahvakunstiansambli Leigarid muuseumikava : järjepidevus ja muutused ajas
(Tartu Ülikool, 2025) Tamme, Marit-Brit; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Rahvakunstiansambli Leigarid muuseumikava: järjepidevus ja muutused ajas“ keskendub Leigarite muuseumikava kui kultuurietenduse uurimisele. Töö eesmärk on mõtestada, millisel viisil muuseumikava on aja jooksul arenenud, millised väärtused ja põhimõtted on püsinud muutumatuna ning kuidas kogukondlik ja osaluslik dimensioon mõjutab etenduse vormi ja sisu. Samuti uuritakse etendajate motivatsiooni ehk mis ajendab inimesi panustama vabatahtlikult ajamahukasse esinemistegevusse. Töö teoreetiline osa toetub etendusuuringutele ning käsitleb muuseumikava kultuurietendusena, mille kaudu avalduvad esteetilised, sotsiaalsed ja isiklikud väärtused. Empiiriline osa põhineb intervjuudel Leigarite praeguste ja endiste kunstiliste juhtide ning juhendajatega, samuti küsitlusel ansambli etendajate seas. Analüüsis võrreldakse kahte erinevat korralist muuseumiesinemist aastatest 1987 ja 2024, et mõista, kuidas on muutunud lavastuslikud valikud ja esituspraktikad. Töö toob esile, et muuseumikava ei ole pelgalt rahvakultuuri esitamine, vaid pidevalt arenev kultuuriline praktika, mille kaudu kinnistatakse identiteeti, hoitakse elus traditsioone ja kujundatakse kogukonda.
Tippsportlaste mõju Eesti spordikultuurile
(Tartu Ülikool, 2025) Aavik, Andra; Leete, Art, juhendaja; Kais, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Tippsportlaste mõju Eesti spordikultuurile“ eesmärk on uurida, kuidas Eesti tippsportlased mõjutavad riigi spordikultuuri spordialaliitude vaatenurkadest. Uurimistöö keskendub tippsportlaste rollile spordi populariseerimisel, noorte motiveerimisel ning spordiorganisatsioonide ja sponsorite kaasamisel. Töö põhineb nii teoreetilisel raamistikul kui ka empiirilisel analüüsil, kus valimi koostamisel toetutakse Spordikoolituse- ja Teabe SA andmetele. Uurimisküsimusele „Milline on Eesti tippsportlaste mõju spordikultuuri kujundamisel?“ vastamiseks on töö jagatud kahte ossa. Esimeses osas käsitletakse teoreetilist tausta, sh tippsportlaste rolli ja mõju ühiskonnas ning nende seost meedia ja avalikkusega. Teises osas analüüsitakse konkreetseid alaliite ning nende sportlaste mõju avalikkusele. Empiiriline osa põhineb intervjuudel ning olemasolevate andmete analüüsil, et mõista, kuidas tippsportlased mõjutavad spordikultuuri arengut ja väärtushinnanguid Eestis.

Sirvi

Sirvi Kultuurikorraldus MA Autor "Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond" järgi