Kultuurikorraldus MA

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/110889

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 25

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kultuurisündmuste korraldamine Eesti luterlikes kirikutes
(Tartu Ülikool, 2025) Kanarik, Kai; Remmel, Atko, juhendaja; Sepp, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Kultuurisündmuste korraldamine Eesti luterlikes kirikutes“ eesmärgiks on uurida kirikutes kultuurisündmuste korraldamist mõjutavaid asjaolusid ning täpsustada praktikaid, mis aitavad sündmuste planeerimisel ja korraldamisel nii kultuurikorraldajat kui ka kogudust. Töös on selgitatud ajaloolist konteksti ja ühiskondlikke protsesse, mis mõjutavad kirikute kasutamist kultuurisündmuste paigana.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ja Läti kohalike omavalitsuste kultuurikorraldusliku koostöö perspektiiv Valga ja Valka linnade näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Villemson, Piret; Leete, Art, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Eesti ja Läti kohalike omavalitsuste kultuurikorraldusliku koostöö perspektiiv Valga ja Valka linnade näitel“ keskendub kaksiklinna kultuurikoostöö uurimisele kohalike omavalitsuste tasandil. Töö eesmärk on uurida, kuidas on korraldatud kultuurialane koostöö Valga ja Valka vahel, millised tegurid seda mõjutavad ning millised on võimalused selle tugevdamiseks. Töö sisaldab teoreetilist raamistikku ja empiirilist uuringut, mille käigus on läbi viidud intervjuud ja küsitlused. Teooriaosas tutvustatakse kaksiklinnade piiriülese koostööga seotud olulisi mõisteid ning antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse arengueesmärkidest kultuurivaldkonnas eesmärgiga edendada piiriülest kultuurivahetust Valga ja Valka vahel. Uurimistulemuste analüüs pakub lahendusi koostöö tõhustamiseks ja jätkusuutliku kultuurikoostöö arendamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kodulooline tegevus Põhja-Sakala vallas ja raamatukogudes
(Tartu Ülikool, 2025) Leppik, Hiie; Leete, Art, juhendaja; Reidla, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Kodulooline tegevus Põhja-Sakala vallas ja raamatukogudes“ eesmärk on dokumenteerida Põhja-Sakala valla raamatukogude juures asuvad kodulookogud ning võimaluse piires ka kogud, mis ei asu raamatukogude juures. Töös on vaatluse all üheksa Põhja-Sakala valla raamatukogu ja kaks iseseisvalt kodulugu koguvat kodu-uurijat. Autor uurib, millise sisuga ja millise staatusega kodulookogud asuvad Põhja-Sakala vallas nii iseseisvalt kui raamatukogude juures. Mis asjaoludel on kodulookogud tekkinud ja mida nendega tänapäeval tehakse? Teooriaosas annab autor ülevaate kodu-uurimisest, väikemuuseumidest ja muuseumitubadest ning raamatukogudest Eestis fookusega Põhja-Sakala vallal. Kõigi Põhja-Sakala Raamatukogu harukogude juures on kodulookogu ja vallas leidub iseseisvate kodu-uurijate kogusid. Nii erakogude kui raamatukogude juures asuvate kodulookogude tekkimise ja toimimise aluseks on üksikisikute kodu-uurimuslik huvi. Kogude kasutamise aktiivsus on erinev.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahvakunstiansambli Leigarid muuseumikava : järjepidevus ja muutused ajas
(Tartu Ülikool, 2025) Tamme, Marit-Brit; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Rahvakunstiansambli Leigarid muuseumikava: järjepidevus ja muutused ajas“ keskendub Leigarite muuseumikava kui kultuurietenduse uurimisele. Töö eesmärk on mõtestada, millisel viisil muuseumikava on aja jooksul arenenud, millised väärtused ja põhimõtted on püsinud muutumatuna ning kuidas kogukondlik ja osaluslik dimensioon mõjutab etenduse vormi ja sisu. Samuti uuritakse etendajate motivatsiooni ehk mis ajendab inimesi panustama vabatahtlikult ajamahukasse esinemistegevusse. Töö teoreetiline osa toetub etendusuuringutele ning käsitleb muuseumikava kultuurietendusena, mille kaudu avalduvad esteetilised, sotsiaalsed ja isiklikud väärtused. Empiiriline osa põhineb intervjuudel Leigarite praeguste ja endiste kunstiliste juhtide ning juhendajatega, samuti küsitlusel ansambli etendajate seas. Analüüsis võrreldakse kahte erinevat korralist muuseumiesinemist aastatest 1987 ja 2024, et mõista, kuidas on muutunud lavastuslikud valikud ja esituspraktikad. Töö toob esile, et muuseumikava ei ole pelgalt rahvakultuuri esitamine, vaid pidevalt arenev kultuuriline praktika, mille kaudu kinnistatakse identiteeti, hoitakse elus traditsioone ja kujundatakse kogukonda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tippsportlaste mõju Eesti spordikultuurile
(Tartu Ülikool, 2025) Aavik, Andra; Leete, Art, juhendaja; Kais, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Tippsportlaste mõju Eesti spordikultuurile“ eesmärk on uurida, kuidas Eesti tippsportlased mõjutavad riigi spordikultuuri spordialaliitude vaatenurkadest. Uurimistöö keskendub tippsportlaste rollile spordi populariseerimisel, noorte motiveerimisel ning spordiorganisatsioonide ja sponsorite kaasamisel. Töö põhineb nii teoreetilisel raamistikul kui ka empiirilisel analüüsil, kus valimi koostamisel toetutakse Spordikoolituse- ja Teabe SA andmetele. Uurimisküsimusele „Milline on Eesti tippsportlaste mõju spordikultuuri kujundamisel?“ vastamiseks on töö jagatud kahte ossa. Esimeses osas käsitletakse teoreetilist tausta, sh tippsportlaste rolli ja mõju ühiskonnas ning nende seost meedia ja avalikkusega. Teises osas analüüsitakse konkreetseid alaliite ning nende sportlaste mõju avalikkusele. Empiiriline osa põhineb intervjuudel ning olemasolevate andmete analüüsil, et mõista, kuidas tippsportlased mõjutavad spordikultuuri arengut ja väärtushinnanguid Eestis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Harrastussümfooniaorkestrid laulupeo protsessis : dirigentide vaade
(Tartu Ülikool, 2025) Kroon, Kaisa; Lõhmus, Marko, juhendaja; Seljamaa, Elo-Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Laulupeo protsessi olulisus harrastussümfooniaorkestrite liigi säilimises“ uurib Eesti harrastussümfooniaorkestrite nähtavust ja kestlikkust laulupeoliikumises. Töö uurib, kuidas dirigentide tegevus ja juhtimisviisid mõjutavad orkestrantide, eriti noorte, motiveeritust ja kestvat osalust kollektiivides; millist tähendust omab noorte jaoks laulupeol osalemine ning kuidas selline kogemus võib suurendada nende pühendumust ja jätkamistahet sümfooniaorkestris. Uurimus tugineb kvalitatiivsele metoodikale, mille käigus viidi läbi intervjuud viie dirigendi ja ühe koordinaatoriga. Töö on suunatud kultuurikorraldajatele, muusikahariduse edendajatele, dirigentidele ja poliitikakujundajatele. Sellest võivad kasu saada kõik, kes tegelevad muusikakollektiivide juhtimise, hariduslike protsesside kujundamise või laulupeoliikumise arendamisega, pakkudes konkreetseid ettepanekuid sümfooniaorkestrite jätkusuutlikkuse, nähtavuse ja sisulise rolli tugevdamiseks Eesti kultuuris.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kogukonna kaasamine Viljandi valla rahvamajade tegevustes
(Tartu Ülikool, 2025) Viiask, Gertu; Bardone, Ester, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Kogukonna kaasamine Viljandi valla rahvamajade tegevustes” eesmärk on analüüsida Viljandi valla rahvamajade rolli kohalikus kultuurielus, uurida kogukonnaliikmete osalemise ja mitteosalemise põhjuseid rahvamajade tegevustes ning anda hinnang kultuurikorralduse hetkeolukorrale, selleks et töötada välja praktilised ettepanekud rahvamajade tegevuste ja kultuurikorralduse arendamiseks Viljandi vallas. Uurimus on kvalitatiivne, tuginedes intervjuudele Viljandi valla kultuuriosakonna juhataja ja kultuuritöötajatega ning fookusgrupiintervjuudele kogukonna elanikega. Tulemused näitavad, et rahvamajadel on kogukondade elus mitmekülgne roll, olles piirkondades olulised kogunemiskohad, traditsioonide kandjad, huvitegevuste pakkujad ning sotsiaalse sidususe ja kogukonnatunde tugevdajad. Samas ilmnes vajadus tegevuste paremaks kohandamiseks kogukonna ootustega, kommunikatsiooni tõhustamiseks ja piirkondlike eripäradega senisest enam arvestamiseks. Uurimus tõi esile mitmeid osalemist ja mitteosalemist mõjutavaid tegureid ning osutas kultuurivaldkonna senisest suurema strateegilise väärtustamise vajadusele Viljandi vallas. Edasised arendustegevused peaksid tuginema avatud ja pidevale dialoogile kultuuritöötajate, kogukonnaliikmete ja vallajuhtide vahel, et kindlustada rahvamajade jätkusuutlikkus ja nende tegevuse maksimaalne asjakohasus muutuvas ühiskonnas ning konkreetses kohalikas kontekstis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nõukogudeaegse Haljala kultuurielu kajastamine ajalehtedes
(Tartu Ülikool, 2025) Parksepp, Maiga; Reidla, Jana, juhendaja; Kannike, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Nõukogudeaegse Haljala kultuurielu kajastamine ajalehtedes“ käsitleb Haljala kultuurielu kajastusi nõukogude perioodi ajalehtedes. Autor periodiseerib ülevaate kohalikest kultuurisündmustest järgmiselt: omariikluse kaotamise aastad 1940–1944; Stalini aeg 1944–1953; sula ja lootuste aeg 1953–1969; stagnatsioon 1969–1987; režiimi lagunemise algus 1987–1989. Uurimuse peamiseks allikaks on vaadeldava perioodi ajaleheartiklid, mille põhjal selgitatakse välja kajastatud sündmused ja kultuurielu võtmeisikud. Uurimusest ilmneb, et Haljala kultuurielu ei määranud mitte ruumid kultuuri viljelemiseks, vaid inimeste pühendumus ja soov kultuuris osaleda. Ka keerulistes tingimustes kandsid kultuurielu edasi tegusad inimesed, kelle algatus ja koostöö andsid sisulise tähenduse kogu kogukonna kultuurilisele elule. Kuigi kultuurielu kajastus järgib ajalehtedes selgelt nõukogulikku ideoloogilist joont ning artiklite sisu ja tonaalsus peegeldavad ajastu eri perioode ja nende poliitilist konteksti, on kõigil vaadeldavatel perioodidel võimalik leida ideoloogiliste sõnumite vahelt ka väärtuslikku teavet tegeliku kohaliku kultuurielu kohta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kultuuriinfo kajastamine Lääne-Virumaa kultuuri- ja rahvamajade veebikeskkondades
(Tartu Ülikool, 2025) Jõgi, Helena; Reidla, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Kultuuriinfo kajastamine Lääne-Virumaa kultuuri- ja rahvamajade veebikeskkondades“ eesmärk on uurida, kuidas Lääne-Virumaa kultuuriasutused digikanalites kultuuriinfot edastavad. Töö keskendub kultuuri- ja rahvamajade veebilehtede ja Facebooki lehtede sisuanalüüsile, samuti intervjueeriti kultuuritöötajaid nende kanalite kasutamise teemal. Teoreetilises raamistikus käsitletakse veebilehtede ja Facebooki lehtede funktsioone, kasutatavust ja infoarhitektuuri Tulemuste peatükkides analüüsitakse Lääne-Virumaa kultuuri- ja rahvamajade veebilehti ja Facebooki lehti vastavalt kindlatele kriteeriumitele, ning kultuuriasutuste töötajatega tehtud poolstruktureeritud intervjuusid. Uuringu tulemused näitavad, et veebilehed ja Facebooki lehed täidavad erinevaid rolle. Veebilehed keskenduvad peamiselt püsiva ja ametliku info edastamisele, samas kui Facebooki lehed toimivad dünaamilise suhtluskanalina. Selgus, et kultuuriasutused seisavad silmitsi mitmete väljakutsetega, millest peamine on ajapuudus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kultuurimaastikul aktiivselt tegutsevate kultuurikorraldajate helitehnilise teadlikkuse kaardistamine
(Tartu Ülikool, 2026) Silk, Egert; Reidla, Jana, juhendaja; Leete, Art, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Käesoleva magistritöö eesmärk on kaardistada kultuurimaastikul aktiivselt tegutsevate kultuurikorraldajate helitehnilist teadlikkust ning analüüsida selle seoseid tööpraktikate ja koostööga tehnilise personaliga. Uurimuses kasutati kombineeritud lähenemist, ühendades veebiküsitluse ja poolstruktureeritud intervjuud. Tulemused näitavad, et kultuurikorraldajate helitehniline teadlikkus on üldiselt piisav igapäevaste tööülesannete täitmiseks, kuid sellel on selged puudujäägid, mis ilmnevad keerukamates tööolukordades. Eriti avaldub see koostöös tehnilise personaliga, kus teadmiste rakendamine mõjutab kommunikatsiooni ja otsustusprotsesse. Uurimus toob esile, et helitehniline teadlikkus ei avaldu üksnes teadmiste olemasolus, vaid eelkõige nende praktilises rakendamises tööprotsessis. Tulemused viitavad, et tegemist on olulise, kuid sageli teadvustamata kompetentsiga, millel on mõju koostöö kvaliteedile ja kultuurisündmuste õnnestumisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kirjanduse ja teatri vastuvõtt ning tähendusloome põhikooli õpilaste näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Virks, Aive; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Kirjanduse ja teatri vastuvõtt ning tähendusloome põhikooli õpilaste näitel” eesmärk on uurida, kuidas põhikooli õpilased kogevad ja võtavad vastu sama teost erinevate meediumide vahendusel. Uurimus keskendub 6. ja 7. klassi õpilastele ning käsitleb, kuidas kujuneb õpilaste vastuvõtt Patrick Nessi romaani „Kui koletis kutsub” lugemise ja Tartu Vanemuise lavastuse „Koletis kutsub” vaatamise käigus, millised erinevused ilmnevad kahe klassiastme ja meediumi võrdluses ning millised tegurid mõjutavad õpilaste tõlgendusprotsessi. Uurimus lähtub vastuvõtuteooriast ning toetub Louise Rosenblatti, John Dewey ja Roland Barthes’i käsitlustele lugemiskogemusest ning Willmar Sauteri teatrivastuvõtu teooriale, keskendudes õpilaste individuaalsele tähendusloomele erinevate meediumide kogemisel. Töö ühendab teoreetilise käsitluse ja empiirilise uuringu. Empiiriline osa põhineb õpilaste küsitlustel ja vastuste analüüsil, et selgitada lugemise ja teatrivastuvõtu eripärasid põhikooliastmes. Uuring aitab paremini mõista, kuidas erinevad meediumid mõjutavad õpilaste tähendusloomet ja teose tõlgendamist. Tulemused loovad võimalusi noorte lugemis- ja teatrikogemuse teadlikumaks toetamiseks ning kirjanduse ja teatri lõimitumaks käsitlemiseks kultuurivaldkonnas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rakvere Teatri noortelavastuse "Esimene armastus on revolutsioon" vastuvõtt noorte hulgas
(Tartu Ülikool, 2026) Kalvik, Getter Marii; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Rakvere Teatri noortelavastuse „Esimene armastus on revolutsioon“ vastuvõtt noorte hulgas“ eesmärk on uurida, kuidas noored jõudsid Rakvere Teatri noortelavastuseni „Esimene armastus on revolutsioon“, kuidas nad lavastust kogesid ja tõlgendasid ning millised tegurid mõjutavad nende teatriskäimise harjumuste kujunemist Rakvere Teatri kontekstis. Töös on vaatluse all noored vaatajad, kes osalesid pärast etenduse vaatamist fookusgrupi intervjuudes. Autor uurib, kust saavad noored infot lavastuse kohta, mis motiveerib neid teatrisse tulema, kuidas nad tõlgendavad lavastuse sisu ja esteetikat ning millised tegurid mõjutavad nende valmisolekut edaspidi teatrit külastada. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade teatrietenduse vastuvõtu käsitlustest, ootushorisondi mõistest, teatri vastuvõtust psühholoogilise protsessina ning noorest kui teatri sihtrühmast. Samuti käsitletakse Eesti teatri ja noore teatrivaataja suhet, noorte teatriskäimist mõjutavaid barjääre ning kooli rolli noorte teatrikogemuse kujundajana. Analüüsi tulemustest selgus, et noorte teatrisse jõudmine toimub peamiselt kooli või juhendajate vahendusel ning iseseisev teatriskäimine on pigem vähene. Lavastuse vastuvõtt sõltus noorte varasematest teatrikogemustest, ootustest ja suutlikkusest lavastuse kujundikeelt tõlgendada. Uurimusest ilmnes, et noorte teatriskäimise sagedust mõjutavad eelkõige harjumuse puudumine, teatri vähene nähtavus noorte infoväljas ning konkurents teiste vaba aja veetmise viisidega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kultuuritöötajate läbipõlemise dimensioonid, põhjused ja tagajärjed ühe kultuuriorganisatsiooni näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Väli-Kurnikov, Diana; Aidla, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö eesmärk on välja selgitada ühe kultuuriorganisatsiooni kultuuritöötajate läbipõlemise avaldumine kolme klassikalise dimensiooni (kurnatuse, emotsionaalse eemaldumise tööst ja tööalase saavutustunde languse) kaudu ning sellega seotud läbipõlemise peamised põhjused ja tagajärjed individuaalsel, rühma- ja töösuhete, organisatsioonilisel ning ühiskonna- ja valdkonnaspetsiifilisel tasandil. Töö põhineb kümne kultuuritöötajaga läbi viidud poolstruktureeritud intervjuudel. Tulemused näitavad, et läbipõlemine ei avaldu selge „on/ei ole“ seisundina, vaid kujuneb ajas süveneva protsessina, milles sümptomid on omavahel seotud ja sageli järjestikused. Põhjused ja tagajärjed võimendavad teineteist ning moodustavad töötajale endale ja organisatsioonile sageli raskesti märgatava “nõiaringi”, mis süvendab läbipõlemist ajas. Töö pakub uusi vaatenurki läbipõlemise varajaseks mõistmiseks ja ennetamiseks kultuuriasutustes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti filmikunsti valdkonna kitsaskohad ja vajadused tootmises ja loomingulises protsessis
(Tartu Ülikool, 2026) Männik, Lennart Mathias; Reidla, Jana, juhendaja; Lõhmus, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Käesolev magistritöö analüüsib Eesti filmikunsti valdkonna kitsaskohti tootmise ja loomingulise protsessi kontekstis, keskendudes kultuuripoliitika ja majanduslike mehhanismide mõjule filmitegijate tööle ja loomingule. Uurimus tugineb kvalitatiivsele sisuanalüüsile, kasutades kümmet poolstruktureeritud ekspertintervjuud. Tulemused toovad esile süsteemse alarahastuse, väikese tootmismahu ning loomeprotsessi sisemised pinged, mis piiravad loomingulist riskivalmidust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Töö pakub välja poliitilisi ja institutsionaalseid lahendusi valdkonna jätkusuutlikuks arenguks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kultuurisündmuste roll kohaliku kultuurielu ja kultuuriosaluse kujundamisel Peipsiääre valla näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Kallavus, Kristjan; Raudsaar, Mervi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Käesoleva magistritöö eesmärk on analüüsida Peipsiääre valla 2025. aasta kultuurisündmusi ning hinnata nende rolli kohaliku kultuurielu ja kultuuriosaluse kujundamisel. Uurimus põhineb kvantitatiivsel andmeanalüüsil, mille aluseks on 203 kultuurisündmust hõlmav andmestik. Analüüsis käsitletakse sündmuste ajalist jaotust, piirkondlikke erinevusi, korraldajate rolli, sündmuste kategooriaid ning nende seoseid külastatavusega. Tulemused näitavad, et kultuuriosalus on tugevalt koondunud üksikutesse perioodidesse ja sündmustesse ning sõltub oluliselt sündmuste ajastusest, tüübist ja korraldusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eragaleriide kujunemine Eestis 1990. aastatel
(Tartu Ülikool, 2026) Lubi, Laura Kristiin; Asmer, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Eragaleriide kujunemine Eestis 1990. aastatel“ eesmärk on selgitada välja, kuidas kujunesid 1990. aastatel Eestis eragaleriid kolme galerii näitel ning kuidas hakkasid toimuma esimesed kunstioksjonid, mille baasilt on ülesehitatud tänane Eesti kunstiturg. Töö põhineb Vaal galerii, Haus galerii ja E-Kunstisalongi asutajate ja esindajatega tehtud poolstruktureeritud intervjuudel ning 1990. aastate meediakajastustel. Uurimus näitab, et turumajandus lõi eragaleriide tekkeks eeldused, kuid nendega kaasnesid rahastuse, usalduse ja publiku kaasamisega seotud väljakutsed. Eragaleriid ja nende korraldatud kunstioksjonid aitasid kujundada Eesti kunstiturgu, vahendada suhteid kunstnike ja publiku vahel ning väärtustada Eesti kunsti.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kooliolümpiamängud Eestis : ajalugu, väärtused ja mõju koolikultuurile
(Tartu Ülikool, 2026) Rauk, Marit; Vanamölder, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Käesolevas magistritöös käsitlesin kooliolümpiamängude kujunemist ja arengut Eestis ning nende tähendust olümpiahariduse, väärtuskasvatuse ja koolikultuuri kontekstis. Töö eesmärk oli analüüsida kooliolümpiamängude kujunemist, Eesti Olümpiaakadeemia rolli selle liikumise toetamisel ning olümpismi väärtuste avaldumist tänapäevases koolikeskkonnas. Uurimus põhines kvalitatiivsel uurimiskäsitlusel, mille raames viisin läbi intervjuud kooliolümpiamängude korraldajate, koolijuhtide ja olümpiahariduse edendajatega. Analüüs näitas, et kooliolümpiamängud toetavad ühtekuuluvustunnet, koostööoskusi ja väärtuskasvatust ning on kujunenud Eestis jätkusuutlikuks hariduslikuks praktikaks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Valga valla kultuurialaste mittetulundusühingute eestvedajate motivatsioon ja kaasatus kohaliku kultuurielu arendamisse
(Tartu Ülikool, 2026) Kerge, Kaisa; Reidla, Jana, juhendaja; Lõhmus, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Valga valla kultuurialaste mittetulundusühingute eestvedajate motivatsioon ja kaasatus kohaliku kultuurielu arendamisse“ keskendub kultuuri-MTÜde eestvedajate tegevuse, motivatsiooni ja osaluse uurimisele Valga vallas. Töö eesmärk on selgitada, millised tegurid mõjutavad eestvedajate tegutsemisvalmidust, kuidas nad tajuvad oma rolli kohaliku kultuurielu kujundamisel ning millised on nende ootused koostööle kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga. Empiiriline uurimus põhineb intervjuudel kultuurivaldkonna eestvedajatega. Uurimistulemused toovad esile eestvedajate olulise rolli kogukondliku ühtekuuluvuse ja kultuurielu püsivuse hoidmisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kultuuritöö roll Rakvere valla eakate sotsiaalsel kaasamisel
(Tartu Ülikool, 2026) Kirsipuu, Reelika; Reidla, Jana, juhendaja; Tammela, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö eesmärk on mõista, kuidas kujuneb Rakvere valla eakate osalemine kultuuri- ja kogukonnaelus ning millised on nende vajadused, ootused ja osalemist mõjutavad tegurid. Magistritöö põhineb kvalitatiivsel lähenemisel, mille raames viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud eakatega. Tulemused näitavad, et osalus kujuneb mitmetegurilise protsessina, mida mõjutavad tervis, ligipääsetavus, sotsiaalsed suhted ja tegevuste tähenduslikkus. Uuring toob esile, et kultuuritööl on oluline roll eakate heaolu ja kogukonnatunnetuse toetamisel ning annab praktilisi soovitusi osalusvõimaluste arendamiseks kohalikul tasandil.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kogukonna kultuuriosaluse ja kultuurikorraldusse kaasamise dünaamika Märjamaa valla kolme piirkonna rahvamaja näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Oss, Kristina; Bardone, Ester, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Kogukonna kultuuriosaluse ja kultuurikorralduse kaasamise dünaamika Märjamaa valla kolme piirkonna rahvamaja näitel“ eesmärk on uurida kogukonna kaasamise ja kultuuriosaluse dünaamikat Valgu, Kivi-Vigala ja Märjamaa rahvamaja näitel ning analüüsida, kuidas kohalikud tingimused, kogukonna eripärad ja kultuurikorralduslikud praktikad mõjutavad inimeste osalemist kultuuritegevustes ja kogukonna kaasamist rahvamajade tegevusse. Uurimus on kvalitatiivne ning tugineb poolstruktureeritud intervjuudele kolme rahvamaja kultuurikorraldajatega ja kogukonnaliikmetega. Tulemused näitavad, et rahvamajadel on Märjamaa valla kogukondades oluline roll kultuurilise ja sotsiaalse keskusena, pakkudes võimalusi kultuurisündmustel osalemiseks, huvitegevuseks ning kogukonnaliikmete omavaheliseks suhtluseks. Eriti oluline on rahvamajade roll väiksemates piirkondades, kus need toimivad ühe peamise kogukondliku kohtumispaigana. Uurimusest selgus, et kultuuriosalust mõjutavad nii inimeste huvid, elurütm ja ajakasutus kui ka transpordivõimalused, tervislikud piirangud, digitaalse meelelahutuse levik ning kogukonna üldine aktiivsus. Kogukonnaliikmed on valmis rahvamajade tegevustesse panustama eelkõige juhul, kui neid kaasatakse isiklikult ning nende roll ja panustamise võimalused on selgelt sõnastatud. Samuti ilmnes vajadus süsteemsema kogukonna kaasamise, tõhusama kommunikatsiooni ning paindlikumate osalusvõimaluste järele. Magistritöö tulemused pakuvad praktilist sisendit Märjamaa valla kultuurikorralduse arendamiseks ning aitavad paremini mõista tegureid, mis mõjutavad rahvamajade rolli ja kogukonna kultuuriosalust muutuvates ühiskondlikes tingimustes.

Sirvi

Sirvi Kultuurikorraldus MA Kuupäev järgi