Rakvere Teatri noortelavastuse "Esimene armastus on revolutsioon" vastuvõtt noorte hulgas

Abstract

Magistritöö „Rakvere Teatri noortelavastuse „Esimene armastus on revolutsioon“ vastuvõtt noorte hulgas“ eesmärk on uurida, kuidas noored jõudsid Rakvere Teatri noortelavastuseni „Esimene armastus on revolutsioon“, kuidas nad lavastust kogesid ja tõlgendasid ning millised tegurid mõjutavad nende teatriskäimise harjumuste kujunemist Rakvere Teatri kontekstis. Töös on vaatluse all noored vaatajad, kes osalesid pärast etenduse vaatamist fookusgrupi intervjuudes. Autor uurib, kust saavad noored infot lavastuse kohta, mis motiveerib neid teatrisse tulema, kuidas nad tõlgendavad lavastuse sisu ja esteetikat ning millised tegurid mõjutavad nende valmisolekut edaspidi teatrit külastada.

Töö teoreetilises osas antakse ülevaade teatrietenduse vastuvõtu käsitlustest, ootushorisondi mõistest, teatri vastuvõtust psühholoogilise protsessina ning noorest kui teatri sihtrühmast. Samuti käsitletakse Eesti teatri ja noore teatrivaataja suhet, noorte teatriskäimist mõjutavaid barjääre ning kooli rolli noorte teatrikogemuse kujundajana.

Analüüsi tulemustest selgus, et noorte teatrisse jõudmine toimub peamiselt kooli või juhendajate vahendusel ning iseseisev teatriskäimine on pigem vähene. Lavastuse vastuvõtt sõltus noorte varasematest teatrikogemustest, ootustest ja suutlikkusest lavastuse kujundikeelt tõlgendada. Uurimusest ilmnes, et noorte teatriskäimise sagedust mõjutavad eelkõige harjumuse puudumine, teatri vähene nähtavus noorte infoväljas ning konkurents teiste vaba aja veetmise viisidega.