Psühholoogia instituut

Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/14985

Sirvi

Sirvi Psühholoogia instituut Autor "Adov, Liina" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Koolikeskkonna mõju õpilase enesekohastele hoiakutele. Teadus-, eliit- ja tavakooli õpilaste enesetõhususe ja enesehinnangu võrdlus
    (Tartu Ülikool, 2012-03-06) Adov, Liina; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    The main aim of this study was to find out if it is possible to discover big-fish-little-pond (BFLP) effect about the students’ general and academic self-esteem and self-efficacy beliefs without comparing students on their academic performance. I compared students who study in academically selective highschools, non-selective highschools and who attend Tartu University’s Scienceschool (Tartu Ülikooli Teaduskool). Also I paid attention to gender differences in self-cognitions and in BFLP. The questionnaire was presented to students in an electronic form through the TÜPH. Self-cognitions where measured with the Estonian version of Rosenberg Self-esteem Scale (Pullmann & Allik, 2000), academic self-efficacy (Üpraus, 2009) and perceived self-efficacy scale (Rimm & Jerusalem, 1988). The results showed that the scienceschool students had on average the highest self-image and academically selective school students the lowest. In the case of selective and non-selective schools the BFLP effect was evident for general self-efficacy and self-esteem. Possible reasons for the results are discussed and also the possibilities for further research.
  • Pisipilt
    Kirje
    Üliõpilaste enesekohaste hoiakute muutus esimese õppeaasta jooksul: tiigi efekt eesti kõrgkoolide näitel
    (Tartu Ülikool, 2015) Adov, Liina; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Minu eesmärgiks käesoleva tööga oli selgusele jõuda, kas kõrgkooli keskkond on seotud üliõpilaste enesekohaste hoiakutega ehk kas tiigi efekt esineb kõrgkoolide näitel. Tiigi efekti kohaselt on sama võimekate õpilaste akadeemilised enesekohased hoiakud madalamad nõudlikumas koolikeskkonnas võrrelduna tavakeskonnas õppivate kaaslastega (Marsh, 1987). Varasemad samateemalised tööd on näidanud üliõpilaste enesekohaste hoiakute erinevust ka kõrgkooliti (Täht, Adov, Mägi, & Must, 2013). Käesolevas töös võrdlesin erinevusi üliõpilaste enesekohastes hoiakutes nii läbilõikelisel kui ka longituudsel põhimõttel. Lisaks varasemale akadeemilisele edukusele arvestasin osalejate isiksuseomaduste võimalikku mõju tiigi efekti avaldumisele. Käesoleva töö tulemused kinnitavad tiigi efekti esinemist Eesti kõrgkoolide üliõpilaste näitel. Tiigi efekti esinemine isiksuseomadusi (suurt viisikut) kontrolli all hoides annab alust arvata, et tegemist on kõrgkooli keskkonnast tuleneva mõjutusega. Oluline on arvestada, et vaadates tiigi efektile omaseid erinevusi enesekohastes hoiakutes vaid läbilõikeliselt, võivad jääda olulised muutused tähelepanuta. Välja on toodud tulemuste võimalikud põhjused ja uurimuse edasiarendused.