Psühholoogia instituut
Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/14985
Sirvi
Sirvi Psühholoogia instituut Kuupäev järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 1331
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , Abiellumismotiivide analüüs Eesti NSV-s 1972.a. andmetel(Tartu Riiklik Ülikool, 1973) Talve, Maila; Koemets, Enn, juhendaja; Lunge, Aino, juhendaja; Tartu Ülikoollistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , Eesti elanikkonna sotsiaalsest stressist 1993. aasta kevadel(Tartu Ülikool, 1993) Arandi, Tiina; Kutsar, Dagmar, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Tartu Ülikooli imidž üliõpilaste ja õppejõudude hulgas ning ülikoolisisesed suhted 1994. aasta kevadel(Tartu Ülikool, 1994) Randpõld, Ave; Valk, Raivo; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , Empaatia : mõõtmine ja seda kujundavad tegurid(Tartu Ülikool, 1998) Kastepõld-Tõrs, Kaia; Pulver, Aleksander, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Mälu arengu uuring: erinevat tüüpi materjali organiseerimise seos meenutustulemusega(Tartu Ülikool, 1998) Seepter, Kristina; Toomela, Aaro, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Three themes of individualism and development of the ESTIND scale : master's thesis(Tartu Ülikool, 2000) Koido, Kati; Allik, Jüri, juhendaja; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Isiksus ja mina-hoiakud - üksmeel enese ja teiste hinnangute vahel(Tartu Ülikool, 2000) Ruus, Tuuli; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Liikumiskiiruse muutuse taju tingitud potentsiaalide analüüs ja kinemaatilise energia mudel : bakalaureusetöö(Tartu Ülikool, 2004) Uusberg, Andero; Allik, Jüri, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Impulsiivsuse ja riskeeriva liikluskäitumise seosed vereliistakute monoamiinide oksüdaasiga : bakalaureusetöö(Tartu Ülikool, 2004) Kurrikoff, Triin; Paaver, Marika, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , Abielusuhe pärast esimese lapse sündi(Tartu Ülikool, 2005) Luts, Kristi; Must, Olev, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , Ethnic identity of majority and minority groups : targets of attachment and meanings. An interpretative phenomenological analysis(Tartu Ülikool, 2005) Kärsna, Kairika; Valk, Aune, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Tajutud sotsiaalse surve, sotsiaalse toetuse ja kehaga rahulolematuse vahelist seost mõjutavad tegurid(2008-05-22T10:19:50Z) Piirsalu, Tuulilistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Positiivsete ja negatiivsete automaatmõtete hindamine depressiooniga patsientidel ja tervetel inimeste(2008-05-22T10:21:23Z) Vahtra, Liislistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eelkooliealiste laste põhimõistete tundmist hindava metoodika väljatöötamine ja katsetamine(2008-05-22T10:22:59Z) Ulst, Triinlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , WAIS-III valiidsus kerge kognitiivse düsfunktsiooniga patsientide hindamisel(Tartu Ülikool, 2009) Kohtla, Evelin; Vahter, Liina, juhendaja; Kreegipuu, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Söömishäirete hindamise skaala konstrueerimine(2009-12-09T11:16:14Z) Herik, Marlen; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Aluoja, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Psühholoogia InstituutKäesoleva magistriprojekti eesmärgiks oli koostada söömishäireid hindav küsimustik, mis aitaks eristada söömishäirega patsiente tervetest ning anoreksia, buliimia ja liigsöömishäirega patsiente omavahel. Kliinilise valimi moodustasid anorexia nervosa (N=40), bulimia nervosa (N=39) ja liigsöömishäirega (N=20) patsiendid, keda võrreldi Kaalujälgijate (N=47) ning kontrollgrupiga (N=474), kellest omakorda 61 uuritavat olid kontrollitud psühhiaatriliste häirete esinemise suhtes. Uuritavad täitsid eestikeelse EDI-2 (Eating Disorder Inventory; Podar, Hannus & Allik, 1999), käesoleva uurimuse jaoks koostatud 86-väitelise Söömishäireid Hindava Skaala (esialgne SHS) koos lisaküsimustega ning ankeedi sotsiodemograafiliste andmete kohta. Skaala konstrueerimise tulemuseks oli 4-faktoriline, 29- väiteline enesekohane Söömishäireid Hindav Skaala (SHS), alaskaaladega Söömise piiramine, Liigsöömine, Toidu väljutamine ning Hõivatus välimusest ja kehakaalust. SHS-i ja alaskaalade sisereliaablused olid kõrged (α=0,90-0,93). Olulised erinevused kliinilise ja kontrollgrupi ning kliinilise grupi sees kinnitasid skaala eristavat valiidsust. Liigsöömise ja Toidu väljutamise alaskaalad ning SHS üldskoor eristasid omavahel diagnostilisi gruppe. Söömise piiramine ning Hõivatus välimusest ja kehakaalust näisid hindavat kõikidele söömishäiretele iseloomulikke latentseid tunnuseid. SHS konstruktivaliidsust kinnitasid kõrged korrelatsioonseosed EDI-2 kolme alaskaalaga – Buliimia, Kehaga Rahulolematus, Kõhnuseihalus. SHS ja alaskaaladele leiti äralõikepunktid eristamaks söömishäiretega patsiente tervetest ning erinevate söömishäiretega patsiente omavahel. Käesoleva uurimuse tulemusi on võimalik kasutada nii söömishäirete diagnostikas, ravis kui ka teadusuuringute raames.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Estonian ninth graders' personality traits and motivational variables interrelations and associations with graded performance : master's thesis(Tartu Ülikool, 2010) Aus, Kati; Kikas, Eve, juhendaja; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti laste kõne arengust 16-30 kuu vanuste laste näitel : magistritöö(Tartu Ülikool, 2010) Kaljumäe, Kai; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kognitiivsete funktsioonide häired ja ühiskonnas toimimine skisofreeniaga patsientidel: longitudinaalne uurimus(2010-05-21T06:51:43Z) Kiis, Kaidi; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Toomela, Aaro, juhendaja; Kreegipuu, Maie, juhendajaSkisofreenia patsientidel esineb kognitiivsete funktsioonide ja ühiskonnas toimimise halvenemist. Varasemad uurimused osutavad, et patsientide ravimisel tuleks mõlemale probleemile senisest rohkem tähelepanu pöörata. Magistriprojekti eeluurimuse eesmärgiks oli ühiskonnas toimimise hindamiseks vajaliku mõõtvahendi adapteerimine. Põhiuurimuse eesmärgiks oli välja selgitada milline on skisofreenia patsiendi kognitiivsete funktsioonide häire tase ja muutus ajas ning milline seisundi stabiliseerumise järgselt avalduv eksekutiivsete funktsioonide häire prognoosib patsiendi ühiskonnas toimimist aasta hiljem. Põhiuurimuses kasutati skisofreenia (n=16) ja kontrollgrupis (n=16) kognitiivsete häirete hindamiseks vaba meenutamise nelja ülesannet ja ühiskonnas toimimise hindamiseks eeluurimuses adapteeritud „Iseseisvalt elamise oskuste küsimustikku“. Esimene hindamine toimus patsiendi seisundi stabiliseerumisel ning teine üks aasta hiljem. Selgus, et skisofreenia patsiendil ilmnevad kognitiivsete funktsioonide häired on ajas stabiilsed ning võimaldavad patsiendi ühiskonnas toimimise prognoosimist aasta hiljem.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Muretsemise hindamisskaalade väljatöötamine(2010-05-21T08:03:50Z) Laipaik, Signe; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Psühholoogia instituut; Kalaus, Katri-Evelin, juhendaja; Kreegipuu, Maie, juhendajaÜldistunud ärevushäire on kõige levinum ärevushäire. Seni on puudunud eestikeelne mõõtvahend selle hindamiseks. Antud magistriprojekti eesmärgiks oli luua skaalad muretsemise ning ärevuse sümptomite hindamiseks. Andmed koguti 170 inimeselt normgrupis (M = 35.0, SD = 10.1) ja 31 üldistunud ärevushäirega patsiendilt (M = 33.7, SD = 9.6). Muretsemise küsimustiku faktoranalüüsil ilmnenud kolme faktori põhjal loodi kolm alaskaalat: skriiningväited muretsemise sageduse ja kestuse kohta, positiivsed uskumused ja negatiivsed uskumused muretsemise kohta. Ärevusega seonduvate sümptomite hindamiseks loodi Sümptomite skaala, mis koosneb kahest alaskaalast: psüühilised sümptomid ja kehalised sümptomid. Skaalade reliaablus on hea. Nii Muretsemise skaala kui Sümptomite skaala valiidsust kinnitab korrelatsioon loodud skaalade ning Emotsionaalse enesetunde küsimustiku üldistunud ärevuse alaskaala vahel. Sobitatud valimiga läbiviidud dispersioonanalüüs näitas, et üldistunud ärevushäirega inimesed erinesid kontrollgrupist muretsemise sageduse ja kestuse (skriiningväidete) ning negatiivsete uskumuste keskmise skoori osas. Positiivsete uskumuste osas patsientide grupp ja normgrupp ei erinenud. Saadud tulemus on kooskõlas üldistunud ärevushäire metakognitiivse teooria eeldustega.