Keskkonnatehnoloogia õppekava bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30346

Sirvi

Sirvi Keskkonnatehnoloogia õppekava bakalaureusetööd – Bachelor's theses Autor "aktiivmudaprotsess" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Reovee süvaanalüüs ja parameetrite määramine modelleerimiseks
    (Tartu Ülikool, 2018) Õunmaa, Liisa; Tenno, Taavo, juhendaja; Kivirüüt, Aimar, juhendaja; reovesi; reoveepuhastus; modelleerimine; SUMO; sissevoolu fraktsioneerimine; süsinikuühendid; lämmastikuühendid; aktiivmudaprotsess; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesoleva töö eesmärgiks oli fraktsioneerida ehk jagada osadesse kolme erineva päritoluga reovees leiduvad ühendid läbi otseste mõõtmiste sooviga rõhutada nende omavahelisi erinevusi ja võrrelda tulemusi standartseid parameetreid kasutades. Analüüsiti nii olme, piimatööstuse kui ka olmetööstusega segunenud rasketööstuse reovett, et saada teada sissevoolus sisalduva materjali alluvus reoveepuhastusele. KHT alusel fraktsioneeritud süsinikuühendid jagunesid orgaanilise aine biolagundatavuse ja osakeste suuruse põhjal nelja põhirühma: SS (kergesti lagunev), SBKHT (aeglaselt lagunev) SI (biolagunematu, lahustunud kujul) ja XI (biolagunematu, heljumina). Lämmastikuühendite jaotus toimus TN alusel nelja põhirühma: vaba, lahuses olev ammoniaak, nitrit ja nitraat, orgaaniline biolagunev ja orgaaniline biolagunematu lämmastik (lahustunud kujul ja heljumina). Leitud tulemused sisestati modelleerimistarkvarasse SUMO, kus dimensioneeritud reoveepuhasti abil saadi ülevaade vajalikest puhastustingimustest erinevate reovete puhul. Lisaks oli soov võrrelda mõõtmise teel fraktsioneeritud olmereovett SUMO ja Saksamaa standardi ATV-DVWK-A 131E standartse olmereoveega. Töö tulemusena selgusid kolme erineva päritoluga reovee KHT ja TN fraktsioonid, mille kaudu on iseloomustatav antud reovete biolagundatavus ja efektiivseks puhastusprotsessiks vajalikud tingimused. Modelleerimine tõestas reovee põhjaliku analüüsimise olulisust. Kolme erineva päritoluga reovee fraktsioonide jaotus erines suurtes piirides, mida tuleks arvestada nii puhastusjaama dimensioneerimisel kui ka opereerimisel. Lisaks selgus Saksamaa standardi ja SUMO standartse olmereovee parameetrite ebasobivus Eesti olmereovee modelleerimiseks, sest saadud tulemused erinesid analüüsitud reovee tulemusest oluliselt. Saadud fraktsioone kasutati SUMO mudeli täiendamiseks, mis jätab tuleviku ülesandeks kalibreerida mudelit reaalse reoveepuhasti opereerimistulemustega.