Keskkonnatehnoloogia õppekava bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/30346

Browse

Now showing 1 - 20 of 77

Peipsi järve vetikaõitsenguid esilekutsuvate ja pärssivate parameetrite uuring kaugseire abil
(Tartu Ülikool, 2024) Segerkrantz, Max Sebastian; Alikas, Krista, juhendaja; Rahn, Ian-Andreas, juhendaja; Jakobson, Erko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida Peipsi järve ja selle kolme alajärve: Peipsi Suurjärve, Lämmijärve ja Pihkva järve vetikaõitsenguid kaugseire abil, ja selgitada välja, kas vetikaõitsengute ja ilma- ning veeparameetrite vahel on seosed, mis aitaksid meil põhjendada vetikaõitsengute dünaamikat. Uuring teostati Lakes_cci (Climate Change Initiative – Kliima muutuste initsiatiiv) andmestiku ja ERA5 atmosfääri järelanalüüsi abiga. Uuringu tulemused näitasid, et kõigis kolmes järve osas mõjutavad klorofüll-a kontsentratsiooni nii veetaseme kõrgus kui ka veepinna temperatuur. Erinevalt Suurjärvest, olid nii Lämmi- kui ka Pihkva järves positiivsed korrelatsioonid 2 meetri kõrguselt mõõdetud õhutemperatuuri ja klorofüll-a kontsentratsiooni vahel. Tulemused ei näidanud veenvat tõendusmaterjali tuulevaikse ilma otsese positiivse mõju kohta vetikaõitsengutele ning ei leitud ka otsest seost klorofüll-a kontsentratsiooni ja sademete hulga vahel. Tuulekiirus oli mõõdetud 10 meetri kõrguselt.
Leaf inclination angle distribution in deciduous broadleaf and evergreen broadleaf Eucalyptus forests under elevated atmospheric CO2
(Tartu Ülikool, 2024) Pearson, Anni Maria; Pisek, Jan, juhendaja; Aun, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The aim of this thesis was to compare two methodologies, leveled digital photography and a new software, AngleCam, in terms of their performance in accurately measuring and predicting leaf inclination angles. Additional aims were to see if the spherical distribution of leaf angles was appropriate for the two sites and if the elevated CO2 environments affect the inclination angles of the present species. The sites are BIFoR FACE (U.K.) and EucFACE (Australia). The results found that the two methodologies agree at predicting possible vectors of change, while the absolute values and distribution types differ significantly. However, AngleCam requires some more training with specific species and distribution types. Furthermore, for this study, the assumption of a spherical distribution is overturned. Changes in leaf inclination under elevated CO2 are noticeable but generally within the limits of their natural variation.
Erinevat tüüpi reoveepuhastite võrdlus lämmastikärastuseks: süstemaatiline kirjanduse ülevaade
(Tartu Ülikool, 2024) Ojar, Eliisabet; Espenberg, Mikk, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö eesmärgiks oli uurida ja hinnata erinevate reoveepuhastusreaktorite lämmastiku (N) ärastuse efektiivsust ning selle põhjal selgitada välja sobivaimad reaktoritüübid N-ärastuseks. Töö eesmärgi täitmiseks koguti andmeid erinevat tüüpi reoveepuhastusreaktorite kohta avaldatud publikatsioonidest andmebaaside ScienceDirect, Mendeley ja Google Scholar abil. Lisaks N-ärastusefektiivsusele koguti andmeid ka reaktori teiste parameetrite kohta ning nende parameetrite ja N-ärastuse vaheliste seoste uurimiseks kasutati regressioonimudeleid ja Kendall korrelatsioonimaatrikseid. Töös on esitatud väärtuslik andmebaas erinevat tüüpi reoveepuhastite kohta ning lisaks on tehtud analüüsid andmebaasi põhjal selgitamaks paremini N ärastavaid reaktortüüpe ning nendes toimuvaid protsesse. Kuuest uuritud reaktoritüübist olid kõrgeima N-ärastusefektiivsuse mediaanväärtustega (>80%) SBR ja MBBR-tüüpi reaktorid. Reaktoritüüpide ABR, MABR ja MBR N-ärastusefektiivsuse mediaanväärtusted olid >70%. Kõige madalamat N-ärastusefektiivsust täheldati CSTR-tüüpi reaktoris (mediaan 52,75%).
Struviidi sadestamine olmereoveepuhasti setteveest
(Tartu Ülikool, 2024) Melts, Anett Lee; Velling, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida struviidi sadenemist ja struviidikristallide suuruse muutust ajas erinevates katseseadme proovivõtupunktides. Töö praktiline osa sisaldas erinevaid analüüse, katseid ja meetodikaid struviidi kristalliseerumise uurimiseks. Uuringu tulemused näitasid, et magneesiumsulfaati setteveele lisades sadestus struviit läbivoolses katseseadmes peale 2,5 tundi proovivõtupunktis D keskmise suurusega 138 μm. Katse käigus sadestus kuupmeetri settevee kohta ligikaudu 185 g struviiti. Struviidi sadestamine võimaldab reovees oleva fosfori ringlusse võtmist ja mineraalväetise asemel põllumajanduses kasutamist. Struviidi uurimine ja selle potentsiaalne kasutamine väetisena on oluline samm linnakeskkonna ja põllumajanduse integreerimisel jätkusuutlikuma tuleviku suunas.
Põllumajanduslikku hajukoormust vähendava avaveelise tehismärgala sette mõju mulla viljakusele ja teravilja kasvule
(Tartu Ülikool, 2024) Lopp, Lii; Kasak, Kuno, juhendaja; Kõiv-Vainik, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kliimamuutustest tingitud põllumajandusliku saagikuse vähenemist püütakse kompenseerida suurema mulla väetamisega, et tagada kõrge tootlikkus. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada avaveelise tehismärgala sette mõju põllumulla tervisele ja viljakusele ning vilja kvaliteedile ning võrrelda sette mõju teiste mullaviljakust parandavate meetoditega. Töö sooritamiseks püstitati kaks hüpoteesi: 1) sete parandab mulla viljakust ja orgaanika sisaldust ja 2) sete tagab samaväärse tulemuse vilja kvaliteedis võrreldes mineraalväetise ja digestaadiga. Teostatud põllukatses võrreldi paralleelselt neljal katsealal suvinisu kasvu ja saagikuse ning mullaviljakuse muutust. Peamine tulemus oli suurim saagikus sette katsealal, mis oli oluliselt kõrgem kui algse põllumullaga alal ning suurem kui mineraalväetise või digestaadi lisandiga aladel. Suurem saagikus oli tingitud peamiselt suuremast mulla niiskusest ja orgaanilise süsiniku sisaldusest sette katsealal.
Lenduvate rasvhapete määramine reoveepuhasti sissevoolust
(Tartu Ülikool, 2024) Koplus, Sandra; Velling, Siiri, juhendaja ; Tenno, Taavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Läänemere eutrofikatsiooni probleemi on seiratud aastakümneid. Toitainete sissevool Läänemerre oli kõrgeim 80ndatel ning praegusel hetkel on koormuse hulk vähenenud rangete nõuete tõttu reoveepuhasti väljavooludele toitainete suhtes. Fosfori eemaldamiseks on mitmeid protsesse – keemilised (näiteks sadestamine), füüsikalised (näiteks adsorptsioon) ja bioloogilised. Neist viimase edukaks opereerimiseks reoveepuhastis on oluline lenduvate rasvhapete juuresolek süsteemis protsessi energiaallikana fosforit akumuleerivate organismide ehk PAO-de elutegevuseks. Bakalaureusetöös uuritakse lenduvate rasvhapete sisaldust olmereovee sissevoolust mõõtmiste samapäeva proovidest ning kaks päeva anaeroobsetes tingimustest hoitud proovidest, kasutades selleks kolme metoodikat. Töö tulemusena antakse esmane hinnang erinevate analüüsimeetodite omadustele ja sobivusele lenduvate rasvhapete määramiseks heterogeensete omadustega sissevoolus.
3D fotogramm-meetria abil kuuseokste ehituslike variatsioonide uurimine
(Tartu Ülikool, 2024) Jeets, Gregor; Pisek, Jan, juhendaja; Borysenko, Oleksandr, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metsaökosüsteemide hindamise üheks kõige olulisemaks parameetriks on lehe pindalaindeks (LAI), kuid selle hindamist segab võrade ning võrsete vastastikune varjutamine. Lehtede vastastikuse varjutamise hindamiseks kasutatakse võrse kogupindala ja silueti pindala suhet (STAR). Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida 3D fotogramm-meetria baasil tehtud võrsete mudelite ehituslikke variatsioone. Mudelite põhjal leitud STAR väärtuseid võrreldi võrsete vastastikuse varjutamise hindamiseks. Uuringu tulemused näitasid, et sama oksa erinevate aastate võrsed on oma vastastikuse varjutamise poolest sarnaste väärtustega. Uuringus kasutatud sinise valguse 3D fotogramm-meetria meetod tõestas, et tegemist on täpse ning lihtsa viisiga võrsete modelleerimisel.
Lenduvate rasvhapete analüüsimetoodikate võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Kingisepp, Kärt; Tenno, Taavo, juhendaja; Velling, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöös võrreldi kolme erinevat metoodikat lenduvate rasvhapete määramiseks: Nordmanni FOS/TAC kahepunktiline tiitrimismeetod (Nordmann), Hach LCK365 Organic acid (fatty acid)/Butanoic acid kolorimeetriline metoodika (HACH) ning DiLallo ja Albertsoni tagasitiitrimismetoodikat (DiLallo&Albertson). Analüüsiti tööstusreovee anaeroobse seadme sisse- ja väljavoolu. Töö eesmärgiks oli võrrelda reoveest lenduvate rasvhapete kontsentratsiooni määramise metoodikaid. Selleks analüüsiti kahte tiitrimismeetodit ja ühte spektrofotomeetrilist määramismetoodikat ning võrreldi neid tulemuste täpsuse ning metoodika lihtsuse ja kiire rakendatavuse seisukohast. Bakalaureusetöös teostati ka kõige kiirema ja lihtsama, automaat-titreerimise seadmel AT1000 Biogas Titrator rakendatava Nordmanni FOS/TAC metoodika jaoks korrektsioonifunktsioon. Töö tulemusel töötati välja usaldusväärne, lihtne ja kiire metoodika anaeroobse reoveepuhastusprotsessi jälgimiseks lenduvate rasvhapete ja leelisuse suhtes.
Reoveest bioloogiliselt ärastatud fosfori määramise metoodika väljatöötamine
(Tartu Ülikool, 2023) Kaldvee, Elisabeth; Tenno, Taavo, juhendaja; Viirlaid, Edith, juhendaja; Velling, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Reoveepuhastis tõhustatud bioloogilise fosforiärastuse efektiivsuse hindamiseks on vaja usaldusväärset metoodikat bioloogiliselt ärastatud fosfori määramiseks. Käesolevas töös töötati välja metoodika reoveest bioloogiliselt ärastatud fosfori koguse määramiseks. Selleks uuriti erinevate koostisega katsesegude lisamisel aktiivmudale fosfaatfosfori leostumist aktiivmudast. Metoodika väljatöötamiseks kasutati kahest bioloogilise fosforiärastuse tehnoloogiaga aktiivmudapuhastist pärit aktiivmuda. Väljatöötatud metoodikat rakendati edasistel analüüsidel viie erineva reoveepuhasti bioloogilise fosforiärastuse hindamiseks. Metoodika väljatöötamisel hinnati fosfaatfosfori leostumisvõimet aktiivmudast anaeroobse töötluse käigus, kasutades kolme katsesegu – aktiivmuda, millele oli lisatud kraanivett ja atsetaati; aktiivmuda, millele oli lisatud reovett ja atsetaati ning aktiivmuda, millele oli lisatud sünteetilist reovett ja atsetaati.
Maloonhape atmosfääris ja selle mõõtmine
(Tartu Ülikool, 2023) Meldorf, Mia-Maria; Junninen, Heikki, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Maloonhape on üks peamisi dikarboksüülhappeid, mille omaduste ja atmosfääris oleva kontsentratsiooni teadmine aitab seletada erinvaid atmosfääriprotsesse ning ilmastikuolusid. Atmosfääriuuringutel on üks oluline osa uuritava aine kalibreerimine mõõtevahendis, kuid SMEAR mõõtejaamas maloonhappe mõõtmisel see puudus. Käesolevas töös uuriti maloonhapet meie atmosfääris ja kuidas seda mõõdetakse. Selle käigus seati üles tahke maloonhappe aurutamiseks vajalik auruti, millega oli võimalik proovi kontrollitud parameetritega kuumutada ja kandegaasi abil suunata CI-APi-TOF masinasse. Andmete analüüsi käigus arvutati aururõhu ja mõõdetud kontsentratsioonide kaudu kalibreerimise koefitsient koos mõõtemääramatusega. Täiendavalt analüüsiti 2022. aasta mõõdetud maloonhappe kontsentratsioone, et jälgida selle aastast käiku.
Muutused Peipsi järve jääoludes ja selle mõju veekogu temperatuurirežiimile ja fütoplanktoni dünaamikale
(Tartu Ülikool, 2022) Rammul, Aleksandra; Alikas, Krista; Ansper-Toomsalu, Ave; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kliimamuutused on üks suurimaid globaalseid probleeme, mis mõjutab kõiki geograafilisi üksusi ja põhjustab ka keemilisi ja bioloogilisi muutusi. 20. sajandi teisel poolel on õhutemperatuur tõusnud 1–1,7 0C (Nõges, 2001). Koos temperatuuriga tõuseb paljude keemiliste ja biokeemiliste protsesside kiirus, seega temperatuurimuutuste mõju veeökosüsteemidele on kõige intensiivsem kevadel, mis väljendub varasemas jääminekus, vegetatsiooniperioodi pikenemises ning veekogude produktiivsuse suurenemises; ka kõige märkimisväärsem temperatuuri juurdekasv on toimunud kevadel (Haberman jt, 2008). Kuna järve elustik on tugevas sõltuvuses jääperioodi pikkusest ja veetemperatuurist, siis võimaldab termilise režiimi modelleerimine paremini hinnata järve keskkonnaseisundit ja prognoosida selle võimalikke muutusi. (Haberman jt, 2008) Selles töös vaatame kliimamuutuste mõju just Peipsi järvele, sest Peipsi järv ja tema valgla on tugeva majandustegevuse mõju all ja selles piirkonnas toimuvad muutused mõjutavad väga paljude inimeste elukvaliteeti. Peipsi järve valgala pindala 47,800 km2 ning on elupaigaks mitmele tuhandele inimesele. Lisaks, Peipsi järve vetest saavad Eesti elanikud ligi 95% mageveekalasaagist ning Peipsit on peetud Tallinna potentsiaalseks veevarustuse allikaks. (Nõges, 2001). Seega, Peipsi järv on oluline territoorium paljude inimeste jaoks ja kliimaga seotud muutusi tuleb jälgida ja analüüsida, et vajadusel saaks varakult midagi ette võtta ja probleeme vältida. Bakalaureusetöö eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse perioodil 2002-2019 olnud muutusi Peipsi järve jääkatte esinemissageduses. Eesmärk on aga välja selgitada, kas muutuvates jääoludes on muutunud ka Peipsi järve temperatuurirežiim; teha kindlaks, kas aastatel, mil on lühem jääkatteperiood, on märgata ka muutust fütoplanktoni elutegevuses; võrrelda omavahel kontaktmõõtmiseid ja satelliitandmeid ning välja selgitada, mil määral need on teineteist toetavad. Et saavutada eesmärki analüüsitakse 20 aasta jooksul olnud muutusi Peipsi järve jääkatte esinemissageduses.
Maardu keemiakombinaadi settetiigid potentsiaalse haruldaste muldmetallide reostusallikana
(Tartu Ülikool, 2022) Uibomägi, Kaari; Paiste, Päärn; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada endise Maardu Keemiakombinaadi settetiikide setete koostis ja selles leiduvate haruldaste muldmetallide ning teiste komponentide leostuskäitumine ning võimalik keskkonnaohtlikus. Töö tulemustest selgus, et kuigi uuritud setted sisaldavad võrdlemisi suures kontsentratsioonis haruldasi muldmetalle on need seotud mittelahustuvate mineraalide struktuuri ja nende leostumine on minimaalne ning seega ei kujuta haruldased muldmetallid endast sellisel kujul keskkonnaohtu. Samas tuvastati vase, fluoriidi ja nitraadi leostumine ulatuses, mis on ületab seadusega ette nähtud piirväärtusi. Kuna settetiikide alal on kehva põhjavee kaitstusega siis võivad just need komponendid kas põhjavette või kõrval asuvasse Kroodi oija infiltreeruda ja põhjustada keskkonnareostust.
N2O lendumine ja seda mõjutavad tegurid Vända avaveelise tehismärgala näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Matejuk, Diana; Kill, Keit, juhendaja; Kasak, Kuno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida N2O lendumist ja seda mõjutavaid tegureid Vända avaveelise tehismärgala näitel. Töö teoreetilises osas on antud ülevaade põllumajanduslikust hajukoormusest, tehismärgaladest, sh avaveelistest tehismärgaladest, ning nende taustast ja olemusest. Lisaks käsitleti kasvuhoonegaaside tekkimist tehismärgala süsteemides pöörates erilist tähelepanu N2O tekkemehhanismidele ning -teguritele. Töö eksperimentaalses osas analüüsiti 2018-2020. aastal Vända avaveeliselt tehismärgalal mõõdetud tulemuste põhjal veetaseme, hapniku ning temperatuuri mõju N2O voogudele ning nende tegurite seost keemiliste tegurite, sesoonsuse ning taimestatusega. Töö tulemustest järeldus, et Vända tehismärgalasüsteemi puhul on tähtsaks teguriks lämmastikuühenditest üleküllastunud põhjavee sissekanne ning orgaanika mattumine. Taimestatuse puhul kindlat seost välja ei tulnud. Keskkonnateguritest mängis kõige tähtsamat rolli N2O tekkel veetase ning selle kõikumine – madalama veetaseme väärtuste puhul eraldus rohkem N2O. Hapniku puhul selgus, et madalate hapniku kontsentratsioonide juures eraldus rohkem N2O. Veetemperatuuri puhul oli aga seos vastupidine – kõrgete temperatuuridega tõusid ka N2O vood. Kõiki neid parameetreid sidus kokku ajaline graafik, kus oli näha nende muutuste mõju N2O emissioonidele.
Dating zircons from Francevillian Basin by laser-ablation inductively coupled plasma mass-spectrometry
(Tartu Ülikool, 2021) Kuusk, Carmel; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Paiste, Päärn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The aim of this bachelor’s thesis was to measure the U-Pb ages of the zircon samples from Francevillian Basin in Gabon using laser-ablation inductively coupled plasma mass-spectrometry (LA-ICP-MS). Three samples were from tuff-like layers from an outcrop of Francevillian FB formation, and two samples were from K-bentonites from Francevillian FD formation intersected in Doume drillcore. As a result, zircon grains from FB formation yielded U-Pb ages over 2800 Ma suggesting that these zircons are inherited from the crystalline basement of the basin. Zircon grains from FD formation did not provide very reliable data. Only one signal was considered as reliable, and this signal yielded Pb-Pb age at 2082 ± 19 Ma.
Nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni protsesside määramine reaalaja PCR-i ja isotoopanalüüsi meetoditega kuivendatud ja üleujutatud kõdusoometsades
(Tartu Ülikool, 2021) Kuusemets, Laura; Espenberg, Mikk, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O) on ohtlik kasvuhoonegaas, mille kõige olulisemad voogude allikad mullast on nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni protsess. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida kõdusoometsades kuivenduse ja üleujutuse mõju erinevatele lämmastikuringe protsessidele ja N2O emissioonile kasutades molekulaarseid ja isotoopanalüüsi meetodeid. Käesolevas töös läbiviidud kuivendamise ja üleujutamise eksperiment toimus jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi kõdusoometsas Eestis. Reaal-aja polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) kasutati mullaproovidest bakterite ja arhede 16S rRNA, nitrifikatsiooni (bakterite ja arhede amoA) ja denitrifikatsiooni (nirK, nirS, nosZ I ja nosZII) geenikoopiate arvukuse määramiseks. Lisaks mõõdeti mulla ja gaasi isotoopset koosseisu ning N2O emissiooni. Töö tulemused näitasid, et erinev hüdroloogiline režiim mõjutab nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni protsesse. Kuivendatud aladel määrab N2O vooge nitrifikatsiooni protsess ja üleujutatud aladel denitrifikatsiooni protsess. Suurimad N2O emissioonide kontsentratsioonid tulenesid kuivendatud aladelt nitrifitseerijate denitrifikatsioonil ammoniaaki oksüdeerivate bakterite vahendusel.
Tõhustatud fosforiärastuse inhibitsiooni tuvastamine aktiivmudaprotsessis
(Tartu Ülikool, 2020) Lilleoja, Hegne; Klein, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Fosforiärastus on puhastites bioloogilise etapi esimene protsess, kus toimub aktiivmuda abil fosfaatide eemaldamine reoveest. Kui reovesi sisaldab suures koguses toksilisi aineid, võib see aktiivmudaprotsessi inhibeerida, mis tekitaks fosfaatide kontsentratsioon suurenemist reovees ning põhjustaks veekogude eutrofeerumist. Antud töö eesmärgiks oli tõhustatud fosforiärastuse metoodika välja töötamine ja selle usaldusväärsuse kontrollimine, millega on võimalik hinnata inhibitsiooni reoveepuhastite bioloogilise fosforiärastus protsessile. Töös kasutati mudelainena 3,5-diklorofenooli, mida on ka ISO 9509 ja ISO 8192 metoodikate valideerimisel kasutatud. Katsed sooritati Tartu Ülikooli Chemicumi kolloid- ja keskkonnakeemia laboris. Katsete tegemisel tuli kasutada olmereoveepuhasti sissevoolu, sest sünteetilise reoveega ei esinenud ei ortofosfaatide sisalduse suurenemist anaeroobses ega sidumist aeroobses faasis. 3,5-diklorofenooli erinevates kogustes lisamine katsepudelitesse näitas, et mida suurem on toksilise ühendi kontsentratsioon, seda tugevamini inhibeeriti fosforiärastusprotsessi. Anaeroobse ja aeroobse keskkondade joonistelt on täpsemini välja toodud fosfaatide vabastamise ja sidumise tulemused erinevatel aegadel ja mudelaine kontsentratsioonidel. Samuti analüüsiti katsete inhibitsiooni kiiruseid erinevate fenooli kogustega, kus selgus, et aeroobses keskkonnas 90 minuti möödumisel oli IC50 väärtuseks 1,6 mg/l ja 360 minuti möödumisel 3,9 mg/l. Järeldusena võib öelda, lühema katsega võib üle hinnata toksikandi inhibeerivat mõju. Fosforiärastus on kõige tundlikum protsess reovees sisalduvatele toksilistele ühenditele (sest see on esimene protsess bioloogilises etapis). Inhibitsiooni koondtulemuste jooniselt oli näha, et võrreldes teiste ärastusprotsessidega oli kõige vähem mõjutatud anaeroobse ortofosfaatide vabanemine rakus ning alates 4,8 mg/l 3,5-diklorofenool sisaldusega oli kõige rohkem mõjutatud aeroobse polüfosfaatide sidumine. Sellest võib järeldada, et aeroobse keskkonna tundlikkus on antud katses saavutatud ning oluline tulemus. Samuti võrreldi metoodika usaldusväärsust välja arvutatud parameetritega teiste inhibitsiooni (ISO 8192, ISO 9509) määramise parameetritega, kus tõhustatud fosforiärastuse IC50 tulemus oli 3,9 ± 1 mg/l ja laiendmääramatus 2 kuni 5,9 mg/l. Nende tulemuste põhjal võib järeldada, et välja töötatud metoodika on vastavuses teiste väärtustega, on rakendatav ning bakalaureusetöö eesmärk saavutati.
Metaani tootmise ja tarbimise mikrobioloogiline potentsiaal erinevat tüüpi haljaskatustel
(Tartu Ülikool, 2020) Kuusk, Kadri; Espenberg, Mikk, juhendaja; Teemusk, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Linnade erinevaid keskkonnaprobleeme on väga edukalt võimalik lahendada kuluefektiivselt mitmesuguste ökotehnoloogiliste lahendustega nagu näiteks haljaskatused, mis muuhulgas aitavad kaasa ka linnaõhu puhastamisele. Metaaniringe protsesse haljaskatuste pinnases viivad läbi erinevad mikroorganismid. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida bakterite ja arhede ning metanogeenide ja metanotroofide arvukusi ja proportsiooni mõjutavaid füüsikalis-keemilisi faktoreid ning hinnata geeniparameetrite seoseid CH4 emissiooniga erinevat tüüpi haljaskatustel. Viieteistkümnest kogutud pinnaseproovist eraldati DNA ja määrati reaalaja PCR meetodil arhede ja bakterite spetsiifiliste 16S rRNA ja metanogeenide (mcrA) ja metanotroofide (pmoA) markergeenide arvukused. Töö tulemustest selgus, et erinev haljaskatuse tüüp ei mõjutanud statistiliselt oluliselt geenikoopiate arvukusi, kuigi mõnevõrra oli metanotroofe enam mullapõhistel katustel ning oli näha tendentsi, et metanotroofide osakaalu suurenedes seoti ka enam CH4. Samuti on mullapõhistel katustel kõrgem niiskusesisaldus, mis võib suurendada mikrobioloogilist aktiivsust ja tõsta CH4 sidumise võimekust. Samuti võib mullapõhiste katuste CH4 sidumisvõimet seostada madala mulla pH-ga, mis tõi kaasa väiksema arhede hulga kasvusubstraadis ning kõrge mulla magneesiumisisaldusega, mis on vajalik element bakterite, sh metanotroofide, jagunemisel. Ka mulla orgaanilise aine sisaldus ja süsiniku-, lämmastiku- ja fosforisisaldus mõjutasid positiivselt metanotroofide arvukust haljaskatustel. Kergkruusapõhiste katuste kõrgem väävlisisaldus tingis kõrgema arhede geenikoopiate arvukuse. Kuigi metanogeene oli haljaskatuste muldades liiga vähe, et neid reaalaja PCR-i abil tuvastada, võib eeldada, et neid seal siiski leidub ning sobivatel tingimustel võivad nad ka aktiivsed olla.
Erinevate reoveesette käitlustehnoloogiate mõju ravimijääkide sisaldusele reoveesettes
(Tartu Ülikool, 2020) Kull, Laura Maria; Raudkivi, Markus, juhendaja; Velling, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ravimijääkide sisaldus keskkonnas on viimaste aastakümnettega esilekerkinud probleem ja seetõttu on oluline hinnata erinevate allikate mõju keskkonnale. Töödeldud reoveesette potentsiaalne kasutus väetisena on üks võimalikest viisidest, kuidas ravimijäägid jõuavad keskkonda, tekitades sellega resistentsete bakteritüvede ohtu ja muid võimalikke keskkonnaprobleeme. Käesoleva bakalaureusetöö käigus analüüsiti SPE ja ASE meetodil ettevalmistatud erinevate käitlustehnoloogiatega reoveepuhastite setteproove HPLC-MS meetodiga ja määrati neis ravimijääkide hulka. Analüüsiti järgnevate ravimite jääke proovides: SMX, SDM, NOR, CIP, OFL, MFM, DIC ja CBZ.
Satelliitidelt ja maapealsetest vaatlusjaamadest saadud summaarse kiirguse võrdlus Eesti alal
(Tartu Ülikool, 2020) Kivimägi, Markus; Post, Piia, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Summaarsel kiirgusel on oluline osa kliima kujundamises ja taimestikus, sisendfüüsikalistes mudelites ja päikeseelektrijaamades. Selle ruumiliselt kvaliteetseks määramiseks on loodud satelliitandmestike, mille täpsust Eesti ala puhul on väheuuritud. Antud töös võrreldi SARAH 2.1 andmestiku Eesti alal oleva viie vaatlusjaamaga summaarse kiirguse päeva ja kuu keskmiste väärtuste osas ajavahemikul 2005 kuni 2017. Töö tulemusena leiti, et üldine erinevus on väike, aga esineb märkimisväärseid kõrvalekaldeid lühemal ajaskaalal. Kõige suuremad lahknevused esinesid märtsis ja aprillis. Lisaks anti ülevaade pilvede ja lumikatte olemasolu häiringust satelliitmõõtmistele.
Päideroo kasvatamine Keressaare jääkturbaalal - veetaseme tõstmise mõju taimede kasvule ning süsiniku sidumisele
(Tartu Ülikool, 2020) Jürgenson, Madli; Ostonen-Märtin, Ivika, juhendaja; Maddison, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Päideroogu (Phalaris arundinaceae) kasutatakse energiakultuurina ning freesturbaväljade taimestamiseks. Päideroo edukaks kasvuks on oluline teada, millistes niiskustingimuses kasvab taim kõige efektiivsemalt. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida päideroo kasvu väetatud aladel kõrge ja madala veetaseme tingimustes. Teiseks eesmärgiks oli analüüsida, kuidas veetaseme tõstmine mõjutab päideroo maapealse ja maa-aluse biomassi dünaamikat ja süsiniku sisaldust. Antud töös on analüüsitud päideroo kõrguskasve, maapealsete ja maa-aluste biomasside väärtuseid, aastast produktsiooni, juur/võsu suhteid ja biomasside C kontsentratsioone kõrge ja madala veetaseme tingimustes. Analüüsi tulemusel leiti, et päideroo kasv ja produktsioon olid suurimad kõrge veetasemetega aladel.

Browse

Recent Submissions