Keskkonnatehnoloogia õppekava bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/30346

Browse

Now showing 1 - 20 of 86

listelement.badge.access-status Open Access ,
Mükoremediatsiooni kasutamine saasteainete eemaldamiseks reoveekäitluse liigmudast ja kompostist
(Tartu Ülikool, 2026) Merivee, Annette; Rikmann, Ergo, juhendaja Zekker, Ivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva töö eesmärk oli analüüsida, kui efektiivselt saab kasutada mükoremediatsiooni raskmetallide ja püsivate orgaaniliste ühendite nagu PFASide eemaldamiseks reoveekäitluses tekkinud anaeroobsest mudast ning kompostist. Töö praktilises osas viidi erineva koostisega substraatidel läbi neljakuuline seenkäitlus, milleks kasutati austerservikuid (Pleurotus ostreatus). Enne ning peale seenkäitlust analüüsiti substraadis PFASide, raskmetallide, lämmastiku, fosfori ja orgaanilise aine sisaldust. Analüüsidest selgus, et PFASide tase oli kõrgem komposti substraadil ning seenkäitlusega lagundati või sorbeeriti hüüfide pinnale pika süsinikuahelaga PFASe. Metallide sisaldus jäi kõigis proovides alla Euroopa Liidu kehtestatud piirnormide ning enam sidusid seened niklit ning pliid.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Kanada kuldvitsa (Solidago canadensis) elupaiga eelistuse ning ruumilise leviku hindamine Eestis avalike vaatlus- ja keskkonnaandmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2026) Morozova, Eliza; Ots, Minna, juhendaja Koorem, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö eesmärk oli hinnata Kanada kuldvitsa (Solidago canadensis) levikut Eestis ja selle seoseid keskkonnateguritega. Analüüs põhines 547 vaatluspunktil ning ruumiandmetel (topograafia, muld, maakasutus, kaugused). Andmeid analüüsiti QGIS-is ja RStudio’s. Tulemused näitavad, et liik esineb sagedamini asulate, teede ja avatud alade läheduses ning harvem metsastunud piirkondades. Enamik leiukohti paiknes madalatel ja tasastel aladel ning sagedamini liivakamates muldades. Saadud tulemused viitavad sellele, et levikut võivad enim mõjutada inimtekkelised tegurid, samas kui looduslikud tingimused võivad määrata lokaalset varieeruvust. Tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada vaatluste ebaühtlase ruumilise jaotusega.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Mahajäetud ja äsja taastatud freesturbaväljade õhukvaliteedi võrdlus peenosakeste näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Lõhmus, Merilin; Kasak, Kuno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mahajäetud freesturbaväljad võivad olla olulised peenosakeste emissiooni allikad. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on võrrelda mahajäetud ja äsja taastatud freesturbaväljade õhukvaliteeti peenosakeste kontsentratsioonide põhjal. Töö sooritamiseks püstitati kaks hüpoteesi: 1) mahajäetud freesturbaväljadel on peenosakeste kontsentratsioon kõrgem kui äsja taastatud freesturbaväljal; 2) peenosakeste kontsentratsiooni ammendunud freesturbaväljadel mõjutavad ilmastikuolud ja ala taimestatuse osakaal ning niiskustase. Uurimisaladeks olid Lavassaare mahajäetud freesturbaväli ning Ess-soo äsja taastatud freesturbaväli. Töös analüüsiti peenosakeste mõõtmistulemusi ning nende seoseid ilmastiku- ja keskkonnatingimustega. Tulemused näitasid, et suurimad peenosakeste kontsentratsioonid õhus esinevad kevadel ja suvel. Samuti ilmnes, et peenosakesed levivad enam kuivema ja hõredama taimestikuga alade suunas.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ehitusmaterjali vabastamine kiirgusohutuse nõuetest
(Tartu Ülikool, 2026) Lumisalu, Liis; Salupere, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimiseks on tehtud varasemaid uuringuid ning mõõdetud ehitusmaterjalis esinevate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone. Selle töö eesmärk on uurida Tammiku betoonmaterjali saastatust varasemate mõõtetulemuste põhjal ja võrrelda saadud tulemusi kiirgusohutuse nõuetest vabastamise tingimustega. Varasemate uuringute põhjal tuuakse välja enimesinevad radionukliidid, milleks Tammiku betoonmaterjalis on C-14, Cs-137, Ra-226 ja Sr-90. Töös analüüsitakse statistilistel meetoditel radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone. Võrdlusesse võetakse erinevad hoidla osad: põranda-, seina- ja katteplokid. Võrreldakse pinnaproove, mis on võetud kuni 0,2 cm sügavuselt ja ruumiproove, mis on võetud 2-4 cm sügavuselt. Analüüsi tulemusena selgub, et pinnakihilt mõõdetud aktiivsuskontsentratsioonid on suuremas osas kõrgemad ruumiproovide tulemustest. Põrandast mõõdetud Cs-137, Ra-226 ja Sr-90 tulemused ületavad vabastamistasemeid pinnal ja sügavamas kihis. Seintel on puhastatud pindadelt ning sügavamast kihist tuvastatud vabastamistaseme ületamist vaid Ra-226 puhul. Katteplokid on praeguste mõõtmistulemuste järgi vabastamise nõuetele vastavad. Töö tulemusena ilmneb vajadus täiendavate proovide võtmiseks, eriti Sr-90 ja C-14 aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmiseks, mille kohta on olemasolevate proovide arv ebapiisav.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Hüdroloogilise režiimi taastamise mõju metaaniringe mikroobikooslustele Kuresoo rabas
(Tartu Ülikool, 2026) Suve, Kreete; Espenberg, Mikk, juhendaja Kuusemets, Laura, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada, milliseid muutusi on kaasa toonud Kuresoo raba kuivendamine ja sellele järgnenud taastamistegevus metaaniringe protsessides ning mullamikrobioomi taksonoomilises koosseisus. Selleks, et leida viie märklaudgeeni (bakterite ja arhede 16S rRNA, mcrA, pmoA ja n-DAMO) arvukused ja määrata mikroobide taksonoomilist kuuluvust kasutati qPCR meetodit ja amplikonipõhist sekveneerimist. Leiti, et metanogeenide (mcrA) arvukus oli ühtlustunud kõigis mullakihtides (0–50 cm) taastatud alal võrreldes kuivendatud alaga. Lisaks oli 2024. aastal mõlemal katsealal suurenenud Methanosarcina perekonna suhteline arvukus võrdluses 2010. aastaga. Metanotroofide (pmoA) arvukused vähenesid kõigil katsealadel ja mullakihtides (0–50 cm) sügavuse suurenedes. Märklaudgeeni n-DAMO proportsioonid olid +(0–10) ja –(0–20) cm kihtides olid 2024. aastal kõrgemad kui 2010. aastal. Need tulemused viitavad, et hüdroloogiline taastamine aitas kuivendatud ala mikroobikooslustel muutuda sarnasemaks looduslikega.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti soometsade lehtede lämmastiku aineringe mikrobioom
(Tartu Ülikool, 2026) Touart, Matilda; Espenberg, Mikk, juhendaja ; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Soometsi kuivendatakse suurema puidutootlikkuse eesmärgil ja samuti metsastatakse vanu freesturbaalasid, et neid korrastada. Mõlemad mõjutavad soometsade aineringeid ning nende tulemusel muutub ka kasvuhoonegaaside emiteerumine atmosfääri. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida Eesti soometsade lehestiku rolli lämmastiku aineringes. Töös eraldati lehtedest DNA ning uuriti lehestikus esinevate bakterite ja arhede rolli lämmastiku aineringes qPCR meetodil. Tulemustest selgus, et Eesti soometsade lehestikus ei pruugi denitrifikatsioon sageli lõpuni kulgeda ning selle käigus võib emiteeruda N2O. Lepaliigid on tõenäoliselt freesturbaalade korrastamiseks lämmastikuringe seisukohalt kasulikumad, sest nende lehestikul esineb rohkem lämmastikuringe funktsionaalseid geene kui näiteks kaskedel.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Laevajälgede tuvastamine ja analüüs satelliitandmetel: erinevate sensorite potentsiaal ja rakendused
(Tartu Ülikool, 2026) Erm, Ingel Elisabet; Aun, Margit, juhendaja ; Toll, Velle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö eesmärk oli hinnata erinevate satelliitsensorite potentsiaali laevajälgede tuvastamisel ja analüüsimisel, keskendudes peamiselt MODIS-ele ja sellega sarnastele satelliitsensoritele. Laevajäljed on joonjad pilvestruktuurid, mis võimaldavad uurida aerosoolide mõju pilvede mikrofüüsikale ja kliima jahutamise võimele. Töös võrreldakse sensorite ajalist, ruumilist ja spektraalset lahutust ning pilve- ja aerosooliproduktide olemasolu. Satelliitandmetest on kaasatud MODIS, VIIRS, EarthCARE (ATLID, CPR, MSI), 3MI, FCI ja SEVIRI-l põhinev CM SAF CLAAS-3 andmed. Tulemused näitlikustavad, kuidas polaarorbiidi sensorid pakuvad detailset ruumilist infot, geostatsionaarsed võimaldavad jälgida laevajälgede kiiret arengut ning EarthCARE lisab vertikaalse mõõtmise. Sensorite kombineerimine annab kõige terviklikuma ülevaate laevajälgedest ja inimtekkeliste aerosoolide kliimamõjust.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Peipsi järve vetikaõitsenguid esilekutsuvate ja pärssivate parameetrite uuring kaugseire abil
(Tartu Ülikool, 2024) Segerkrantz, Max Sebastian; Alikas, Krista, juhendaja; Rahn, Ian-Andreas, juhendaja; Jakobson, Erko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida Peipsi järve ja selle kolme alajärve: Peipsi Suurjärve, Lämmijärve ja Pihkva järve vetikaõitsenguid kaugseire abil, ja selgitada välja, kas vetikaõitsengute ja ilma- ning veeparameetrite vahel on seosed, mis aitaksid meil põhjendada vetikaõitsengute dünaamikat. Uuring teostati Lakes_cci (Climate Change Initiative – Kliima muutuste initsiatiiv) andmestiku ja ERA5 atmosfääri järelanalüüsi abiga. Uuringu tulemused näitasid, et kõigis kolmes järve osas mõjutavad klorofüll-a kontsentratsiooni nii veetaseme kõrgus kui ka veepinna temperatuur. Erinevalt Suurjärvest, olid nii Lämmi- kui ka Pihkva järves positiivsed korrelatsioonid 2 meetri kõrguselt mõõdetud õhutemperatuuri ja klorofüll-a kontsentratsiooni vahel. Tulemused ei näidanud veenvat tõendusmaterjali tuulevaikse ilma otsese positiivse mõju kohta vetikaõitsengutele ning ei leitud ka otsest seost klorofüll-a kontsentratsiooni ja sademete hulga vahel. Tuulekiirus oli mõõdetud 10 meetri kõrguselt.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Leaf inclination angle distribution in deciduous broadleaf and evergreen broadleaf Eucalyptus forests under elevated atmospheric CO2
(Tartu Ülikool, 2024) Pearson, Anni Maria; Pisek, Jan, juhendaja; Aun, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The aim of this thesis was to compare two methodologies, leveled digital photography and a new software, AngleCam, in terms of their performance in accurately measuring and predicting leaf inclination angles. Additional aims were to see if the spherical distribution of leaf angles was appropriate for the two sites and if the elevated CO2 environments affect the inclination angles of the present species. The sites are BIFoR FACE (U.K.) and EucFACE (Australia). The results found that the two methodologies agree at predicting possible vectors of change, while the absolute values and distribution types differ significantly. However, AngleCam requires some more training with specific species and distribution types. Furthermore, for this study, the assumption of a spherical distribution is overturned. Changes in leaf inclination under elevated CO2 are noticeable but generally within the limits of their natural variation.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Erinevat tüüpi reoveepuhastite võrdlus lämmastikärastuseks: süstemaatiline kirjanduse ülevaade
(Tartu Ülikool, 2024) Ojar, Eliisabet; Espenberg, Mikk, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö eesmärgiks oli uurida ja hinnata erinevate reoveepuhastusreaktorite lämmastiku (N) ärastuse efektiivsust ning selle põhjal selgitada välja sobivaimad reaktoritüübid N-ärastuseks. Töö eesmärgi täitmiseks koguti andmeid erinevat tüüpi reoveepuhastusreaktorite kohta avaldatud publikatsioonidest andmebaaside ScienceDirect, Mendeley ja Google Scholar abil. Lisaks N-ärastusefektiivsusele koguti andmeid ka reaktori teiste parameetrite kohta ning nende parameetrite ja N-ärastuse vaheliste seoste uurimiseks kasutati regressioonimudeleid ja Kendall korrelatsioonimaatrikseid. Töös on esitatud väärtuslik andmebaas erinevat tüüpi reoveepuhastite kohta ning lisaks on tehtud analüüsid andmebaasi põhjal selgitamaks paremini N ärastavaid reaktortüüpe ning nendes toimuvaid protsesse. Kuuest uuritud reaktoritüübist olid kõrgeima N-ärastusefektiivsuse mediaanväärtustega (>80%) SBR ja MBBR-tüüpi reaktorid. Reaktoritüüpide ABR, MABR ja MBR N-ärastusefektiivsuse mediaanväärtusted olid >70%. Kõige madalamat N-ärastusefektiivsust täheldati CSTR-tüüpi reaktoris (mediaan 52,75%).
listelement.badge.access-status Open Access ,
Struviidi sadestamine olmereoveepuhasti setteveest
(Tartu Ülikool, 2024) Melts, Anett Lee; Velling, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida struviidi sadenemist ja struviidikristallide suuruse muutust ajas erinevates katseseadme proovivõtupunktides. Töö praktiline osa sisaldas erinevaid analüüse, katseid ja meetodikaid struviidi kristalliseerumise uurimiseks. Uuringu tulemused näitasid, et magneesiumsulfaati setteveele lisades sadestus struviit läbivoolses katseseadmes peale 2,5 tundi proovivõtupunktis D keskmise suurusega 138 μm. Katse käigus sadestus kuupmeetri settevee kohta ligikaudu 185 g struviiti. Struviidi sadestamine võimaldab reovees oleva fosfori ringlusse võtmist ja mineraalväetise asemel põllumajanduses kasutamist. Struviidi uurimine ja selle potentsiaalne kasutamine väetisena on oluline samm linnakeskkonna ja põllumajanduse integreerimisel jätkusuutlikuma tuleviku suunas.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Põllumajanduslikku hajukoormust vähendava avaveelise tehismärgala sette mõju mulla viljakusele ja teravilja kasvule
(Tartu Ülikool, 2024) Lopp, Lii; Kasak, Kuno, juhendaja; Kõiv-Vainik, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kliimamuutustest tingitud põllumajandusliku saagikuse vähenemist püütakse kompenseerida suurema mulla väetamisega, et tagada kõrge tootlikkus. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada avaveelise tehismärgala sette mõju põllumulla tervisele ja viljakusele ning vilja kvaliteedile ning võrrelda sette mõju teiste mullaviljakust parandavate meetoditega. Töö sooritamiseks püstitati kaks hüpoteesi: 1) sete parandab mulla viljakust ja orgaanika sisaldust ja 2) sete tagab samaväärse tulemuse vilja kvaliteedis võrreldes mineraalväetise ja digestaadiga. Teostatud põllukatses võrreldi paralleelselt neljal katsealal suvinisu kasvu ja saagikuse ning mullaviljakuse muutust. Peamine tulemus oli suurim saagikus sette katsealal, mis oli oluliselt kõrgem kui algse põllumullaga alal ning suurem kui mineraalväetise või digestaadi lisandiga aladel. Suurem saagikus oli tingitud peamiselt suuremast mulla niiskusest ja orgaanilise süsiniku sisaldusest sette katsealal.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Lenduvate rasvhapete määramine reoveepuhasti sissevoolust
(Tartu Ülikool, 2024) Koplus, Sandra; Velling, Siiri, juhendaja ; Tenno, Taavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Läänemere eutrofikatsiooni probleemi on seiratud aastakümneid. Toitainete sissevool Läänemerre oli kõrgeim 80ndatel ning praegusel hetkel on koormuse hulk vähenenud rangete nõuete tõttu reoveepuhasti väljavooludele toitainete suhtes. Fosfori eemaldamiseks on mitmeid protsesse – keemilised (näiteks sadestamine), füüsikalised (näiteks adsorptsioon) ja bioloogilised. Neist viimase edukaks opereerimiseks reoveepuhastis on oluline lenduvate rasvhapete juuresolek süsteemis protsessi energiaallikana fosforit akumuleerivate organismide ehk PAO-de elutegevuseks. Bakalaureusetöös uuritakse lenduvate rasvhapete sisaldust olmereovee sissevoolust mõõtmiste samapäeva proovidest ning kaks päeva anaeroobsetes tingimustest hoitud proovidest, kasutades selleks kolme metoodikat. Töö tulemusena antakse esmane hinnang erinevate analüüsimeetodite omadustele ja sobivusele lenduvate rasvhapete määramiseks heterogeensete omadustega sissevoolus.
listelement.badge.access-status Open Access ,
3D fotogramm-meetria abil kuuseokste ehituslike variatsioonide uurimine
(Tartu Ülikool, 2024) Jeets, Gregor; Pisek, Jan, juhendaja; Borysenko, Oleksandr, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metsaökosüsteemide hindamise üheks kõige olulisemaks parameetriks on lehe pindalaindeks (LAI), kuid selle hindamist segab võrade ning võrsete vastastikune varjutamine. Lehtede vastastikuse varjutamise hindamiseks kasutatakse võrse kogupindala ja silueti pindala suhet (STAR). Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida 3D fotogramm-meetria baasil tehtud võrsete mudelite ehituslikke variatsioone. Mudelite põhjal leitud STAR väärtuseid võrreldi võrsete vastastikuse varjutamise hindamiseks. Uuringu tulemused näitasid, et sama oksa erinevate aastate võrsed on oma vastastikuse varjutamise poolest sarnaste väärtustega. Uuringus kasutatud sinise valguse 3D fotogramm-meetria meetod tõestas, et tegemist on täpse ning lihtsa viisiga võrsete modelleerimisel.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Lenduvate rasvhapete analüüsimetoodikate võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Kingisepp, Kärt; Tenno, Taavo, juhendaja; Velling, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöös võrreldi kolme erinevat metoodikat lenduvate rasvhapete määramiseks: Nordmanni FOS/TAC kahepunktiline tiitrimismeetod (Nordmann), Hach LCK365 Organic acid (fatty acid)/Butanoic acid kolorimeetriline metoodika (HACH) ning DiLallo ja Albertsoni tagasitiitrimismetoodikat (DiLallo&Albertson). Analüüsiti tööstusreovee anaeroobse seadme sisse- ja väljavoolu. Töö eesmärgiks oli võrrelda reoveest lenduvate rasvhapete kontsentratsiooni määramise metoodikaid. Selleks analüüsiti kahte tiitrimismeetodit ja ühte spektrofotomeetrilist määramismetoodikat ning võrreldi neid tulemuste täpsuse ning metoodika lihtsuse ja kiire rakendatavuse seisukohast. Bakalaureusetöös teostati ka kõige kiirema ja lihtsama, automaat-titreerimise seadmel AT1000 Biogas Titrator rakendatava Nordmanni FOS/TAC metoodika jaoks korrektsioonifunktsioon. Töö tulemusel töötati välja usaldusväärne, lihtne ja kiire metoodika anaeroobse reoveepuhastusprotsessi jälgimiseks lenduvate rasvhapete ja leelisuse suhtes.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Reoveest bioloogiliselt ärastatud fosfori määramise metoodika väljatöötamine
(Tartu Ülikool, 2023) Kaldvee, Elisabeth; Tenno, Taavo, juhendaja; Viirlaid, Edith, juhendaja; Velling, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Reoveepuhastis tõhustatud bioloogilise fosforiärastuse efektiivsuse hindamiseks on vaja usaldusväärset metoodikat bioloogiliselt ärastatud fosfori määramiseks. Käesolevas töös töötati välja metoodika reoveest bioloogiliselt ärastatud fosfori koguse määramiseks. Selleks uuriti erinevate koostisega katsesegude lisamisel aktiivmudale fosfaatfosfori leostumist aktiivmudast. Metoodika väljatöötamiseks kasutati kahest bioloogilise fosforiärastuse tehnoloogiaga aktiivmudapuhastist pärit aktiivmuda. Väljatöötatud metoodikat rakendati edasistel analüüsidel viie erineva reoveepuhasti bioloogilise fosforiärastuse hindamiseks. Metoodika väljatöötamisel hinnati fosfaatfosfori leostumisvõimet aktiivmudast anaeroobse töötluse käigus, kasutades kolme katsesegu – aktiivmuda, millele oli lisatud kraanivett ja atsetaati; aktiivmuda, millele oli lisatud reovett ja atsetaati ning aktiivmuda, millele oli lisatud sünteetilist reovett ja atsetaati.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Maloonhape atmosfääris ja selle mõõtmine
(Tartu Ülikool, 2023) Meldorf, Mia-Maria; Junninen, Heikki, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Maloonhape on üks peamisi dikarboksüülhappeid, mille omaduste ja atmosfääris oleva kontsentratsiooni teadmine aitab seletada erinvaid atmosfääriprotsesse ning ilmastikuolusid. Atmosfääriuuringutel on üks oluline osa uuritava aine kalibreerimine mõõtevahendis, kuid SMEAR mõõtejaamas maloonhappe mõõtmisel see puudus. Käesolevas töös uuriti maloonhapet meie atmosfääris ja kuidas seda mõõdetakse. Selle käigus seati üles tahke maloonhappe aurutamiseks vajalik auruti, millega oli võimalik proovi kontrollitud parameetritega kuumutada ja kandegaasi abil suunata CI-APi-TOF masinasse. Andmete analüüsi käigus arvutati aururõhu ja mõõdetud kontsentratsioonide kaudu kalibreerimise koefitsient koos mõõtemääramatusega. Täiendavalt analüüsiti 2022. aasta mõõdetud maloonhappe kontsentratsioone, et jälgida selle aastast käiku.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Muutused Peipsi järve jääoludes ja selle mõju veekogu temperatuurirežiimile ja fütoplanktoni dünaamikale
(Tartu Ülikool, 2022) Rammul, Aleksandra; Alikas, Krista; Ansper-Toomsalu, Ave; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kliimamuutused on üks suurimaid globaalseid probleeme, mis mõjutab kõiki geograafilisi üksusi ja põhjustab ka keemilisi ja bioloogilisi muutusi. 20. sajandi teisel poolel on õhutemperatuur tõusnud 1–1,7 0C (Nõges, 2001). Koos temperatuuriga tõuseb paljude keemiliste ja biokeemiliste protsesside kiirus, seega temperatuurimuutuste mõju veeökosüsteemidele on kõige intensiivsem kevadel, mis väljendub varasemas jääminekus, vegetatsiooniperioodi pikenemises ning veekogude produktiivsuse suurenemises; ka kõige märkimisväärsem temperatuuri juurdekasv on toimunud kevadel (Haberman jt, 2008). Kuna järve elustik on tugevas sõltuvuses jääperioodi pikkusest ja veetemperatuurist, siis võimaldab termilise režiimi modelleerimine paremini hinnata järve keskkonnaseisundit ja prognoosida selle võimalikke muutusi. (Haberman jt, 2008) Selles töös vaatame kliimamuutuste mõju just Peipsi järvele, sest Peipsi järv ja tema valgla on tugeva majandustegevuse mõju all ja selles piirkonnas toimuvad muutused mõjutavad väga paljude inimeste elukvaliteeti. Peipsi järve valgala pindala 47,800 km2 ning on elupaigaks mitmele tuhandele inimesele. Lisaks, Peipsi järve vetest saavad Eesti elanikud ligi 95% mageveekalasaagist ning Peipsit on peetud Tallinna potentsiaalseks veevarustuse allikaks. (Nõges, 2001). Seega, Peipsi järv on oluline territoorium paljude inimeste jaoks ja kliimaga seotud muutusi tuleb jälgida ja analüüsida, et vajadusel saaks varakult midagi ette võtta ja probleeme vältida. Bakalaureusetöö eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse perioodil 2002-2019 olnud muutusi Peipsi järve jääkatte esinemissageduses. Eesmärk on aga välja selgitada, kas muutuvates jääoludes on muutunud ka Peipsi järve temperatuurirežiim; teha kindlaks, kas aastatel, mil on lühem jääkatteperiood, on märgata ka muutust fütoplanktoni elutegevuses; võrrelda omavahel kontaktmõõtmiseid ja satelliitandmeid ning välja selgitada, mil määral need on teineteist toetavad. Et saavutada eesmärki analüüsitakse 20 aasta jooksul olnud muutusi Peipsi järve jääkatte esinemissageduses.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Maardu keemiakombinaadi settetiigid potentsiaalse haruldaste muldmetallide reostusallikana
(Tartu Ülikool, 2022) Uibomägi, Kaari; Paiste, Päärn; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada endise Maardu Keemiakombinaadi settetiikide setete koostis ja selles leiduvate haruldaste muldmetallide ning teiste komponentide leostuskäitumine ning võimalik keskkonnaohtlikus. Töö tulemustest selgus, et kuigi uuritud setted sisaldavad võrdlemisi suures kontsentratsioonis haruldasi muldmetalle on need seotud mittelahustuvate mineraalide struktuuri ja nende leostumine on minimaalne ning seega ei kujuta haruldased muldmetallid endast sellisel kujul keskkonnaohtu. Samas tuvastati vase, fluoriidi ja nitraadi leostumine ulatuses, mis on ületab seadusega ette nähtud piirväärtusi. Kuna settetiikide alal on kehva põhjavee kaitstusega siis võivad just need komponendid kas põhjavette või kõrval asuvasse Kroodi oija infiltreeruda ja põhjustada keskkonnareostust.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Bioloogiline fosforiärastus reoveepuhastis koos struviidi sadestamisega
(Tartu Ülikool, 2022) Riiet, Risto; Tenno, Taavo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Keemilise, bioloogilise ja mehaanilise fosforiärastustehnoloogia kõrvale on kujunemas alternatiiv struviidi kristallisatsiooni näol. Käesolevas töös uuriti antud protsessi Tartu ja Põlva aktiivmuda, reovee ja settevee näitel. Selle käigus hinnati fosfori leostumisvõimet aktiivmudast anaeroobse töötluse käigus 3 ja 24 tunni jooksul, struviidi sadestamist segatavates annusreaktorites 1 tunni jooksul ning neid protsesse mõjutavaid tegureid. 24 tunni jooksul oli aktiivmudast võimalik välja leostada 1,73% fosforit aktiivmuda kuivainest ning anaeroobse leostumise katsetest täheldati positiivset korrelatsiooni fosfori leostumise ning katseaja ja KHT kontsentratsiooni vahel. Struviidi sadestamisel saavutati kõrgeim fosforiärastus setteveest (54,7%) ning fosforiärastust oli võimalik suurendada nii filtreerimise, pH tõstmise kui ka kristalliseerimistsentrite olemasoluga.

Browse

Recent Submissions