Geoloogia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/30331

Browse

Browsing Geoloogia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses by Author "Jõeleht, Argo, juhendaja"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 4 of 4
  • Thumbnail Image
    Item
    Glatsiofluviaalsete kulutusvormide kaardistamine ja analüüs Otepää kõrgustiku piirkonnas
    (Tartu Ülikool, 2014) Prass, Edgar; Jõeleht, Argo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
  • Thumbnail Image
    Item
    Ilumetsa kraatriväljal asuva Põrguhaua soo turbaaluse reljeefi uuringud georadariga
    (Tartu Ülikool, 2017) Helde, Reelika; Jõeleht, Argo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
    Põrguhaua soos georadariga läbi viidud mõõtmiste ja viie puuraugu puurimise tulemusena võib öelda, et turba paksus jääb valdavalt alla 2,5 meetri, sügavamates piirkondades võib turba paksus ulatuda 3 meetri lähedale. Turbalasund koosneb peamiselt madalsoo staadiumis tekkinud tarnaturbast, mida katab rabafaasis moodustunud sfagnumturvas (ülemised 70–80 cm). Soo põhjareljeef on kergelt kausi kujuline ja sujuva mikroreljeefiga, võrdlemisi tasasel sooalusel profiilil esineb soo lääne osas põhja-lõuna suunaline vagumus, mis on tõenäoliselt hilis-jääaegse tekkega. Turbakihi all on mineraalne pinnakate – Kvaternaarisetted, turbakihi lamamiks on aleuriitne materjal, milleni jõuti puurimisel. Koos soodsa kliima ja – geohüdroloogiliste tingimustega, on piirkonna reljeefil olnud oluline osa Põrguhaua soo kujunemisel. Põrguhaua soost jääb kirdesse loode-kagu suunaline äravoolu takistav väike seljandik, millel paikneb Põrguhaua kraater. Profileerimise käigus mattunud kraatreid ei leitud. Käesoleva uurimustöö tulemustest järeldub, et välitööde raames valitud profiilide vahemaa 50 m oli piisav, et välistada Sügavhaua mõõtmetele lähedane turba alla mattunud kraatri olemasolu. Profiilide vahele võib olla jäänud kraater, mille diameeter valli harjalt on vähem kui 30–40 m. Profiilide tiheduse valimisel saab arvesse võtta ka turbalasundi paksust, mis seab piirangud kraatri valli kõrgusele (joonis 8). Välitööde raames mõõdetud profiilide kogupikkus Põrguhaua soos on 12,2 km ja puuriti viis puurauku. Antud töö käigus oli tähtsal kohal ka metoodika omandamine ja tööga seotud programmide õppimine.
  • Thumbnail Image
    Item
    Salajõe karstiala uuringud georadari ja eritakistuse meetodi abil
    (Tartu Ülikool, 2015) Sarv, Kaidi; Plado, Jüri, juhendaja; Jõeleht, Argo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
    Salajõe karstialal ning selle ümbruses mõõdeti georadariga profiile kogupikkusega 21,2 km ja neli elektromeetrilist profiili kogupikkusega 2,32 km. Georadariga saadud andmete põhjal koostati kaardid aluspõhja lasuva pinna absoluutkõrguse ning pinnakatte paksuse kohta. Võimaluse korral täheldati ära piirkonnad, kus radargrammidelt võis leida karstile viitavaid tunnuseid. Sügisel mõõdeti kolm elektromeetrilist profiili ning kevadel korrati neist pikimat. Sügisese ja kevadise elektromeetrilise profiili vahel leiti erinevusi, kasutades erinevaid modelleerimise meetodeid. Kõik elektromeetrilised liinid asetati Salajõe hoiualale risti arvatava maa-aluse jõe voolusuunale. Salajõe karstialal ning selle lähiümbruses ei tulnud tihti paksu moreenikihi tõttu radargrammidel välja aluspõhja lasuvat pinda ega aluspõhjasiseseid karstitunnuseid. Salajõe hoiualal, kus suurem osa maa-alusest veevoolust peaks eeldatavasti paiknema, ei saadud ühtegi asjalikku georadari profiili. Selgeid karstitunnuseid oli radargrammidel väga vähe näha ning need jäid pigem Salajõe karstiorust loode ja lääne suunas, kus pinnakate oli õhem. Salajõe hoiualalt saadud elektromeetrilised profiilid olid ainukesteks tolle piirkonna uurimise viisiks. Nendel profiilidel leidus küll mitmeid potentsiaalselt karstinähte esindavaid piirkondi, kuid täie kindlusega neid karstinähtudeks nimetada ei saa. Selgust ei toonud ka kevadised korduvmõõtmised, kus saadud elektromeetriline profiil ei erinenud palju sügisesest profiilist. Kõigi eelduste kohaselt oleks pidanud kevadine suurvee aeg mõjutama ka mõõtmistulemusi. Väikesed erinevused kahe saadud profiili vahel võib lugeda mõõtmisvigade arvele. Nii georadari kui elektromeetriliste tööde tulemusel saab tõdeda, et maa-alused karstistruktuurid on väga väikesemõõtmelised ning maa all tugevalt hargnenud. Sügisese ja kevadise elektromeetrilise profiili sarnasuse tõttu võiks arvata, et suurt veehulga muutust polnud nähtud karstisüsteemis toimunud. Võib oletada, et maa-aluste karstivormide esinemine ei piirdu ainult Salajõe karstioru ja Tiberna augu vahelise maa-alaga, vaid esineb kogu piirkonnas Niibi rabast lääne ja edela suunas.
  • Thumbnail Image
    Item
    Turba filtratsioonikoefitsiendi muutuse uurimine järk-järgulisel tihendamisel kasutades modifitseeritud permeameetrit
    (Tartu Ülikool, 2020) Sarap, Grete Sabine; Paat, Raul, juhendaja; Jõeleht, Argo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesolevas uurimistöös vaadeldi erilaadsete omadustega (erineva botaanilise koostise ja lagunemisastmega) ning erinevatelt sügavustelt pärinevate turvaste filtratsioonikoefitsiendi muutust selle järk-järgulisel tihendamisel. Eesmärgiks oli hinnata modifitseeritud laboratoorse permeameetri kasutatavust eelmainitud katsete läbiviimiseks. Uurimuse läbiviimiseks koguti välitööde käigus Ratva rabast seirepunkti R2-1 vahetust lähedusest erinevatelt sügavustelt neli erineva botaanilise koostise ja lagunemisastmega turbaproovi. Kõigi nelja prooviga viidi modifitseeritud permeameetris läbi katseseeria, mille jooksul suruti proove kokku. Peale permeameetrilisi katseid proovid kuivatati ja kaaluti ning saadud tulemustest arvutati kuivtihedus. Filtratsioonikoefitsiendi muutust kirjeldati nii kokkusurumise protsendi kui ka arvutatud kuivtiheduste suhtes. Töö eesmärki, katsetada modifitseeritud permeameetri kasutatavust, võib hinnata edukaks. Tulemused näitavad sarnaselt varasemate uurimustega filtratsioonikoefitsiendi eksponentsiaalset vähenemist pooriruumi vähenemisel. Küll aga tuleb tulemustele tuginedes välja tuua, et meetod ei ole ideaalne väga väikese lagunemisastmega turvaste filtratsiooniomaduste uurimiseks kokkusurumisel. Lisaks võis katse visuaalsel hindamisel näha väga väikeste turbaosakeste suurt väljavoolu proovikehast, mis täitsid permeameetri pealevoolu kanalid. Seetõttu vajab käesolevas töös kasutatud meetod edaspidi mõningast täiendamist.