Geoloogia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Permanent URI for this collection

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 20 of 61
  • Item
    Selisoo pinnasevee taseme analüüs Estonia põlevkivikaevanduse mõju selgitamiseks. Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias
    (Tartu Ülikool, 2014) Kraun, Merilin; Karro, Enn, juhendaja; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesoleva töö eesmärgiks oli pinnasevee tasemete seiramise ja seireandmete analüüsi abil välja selgitada, kas ja milline mõju on Estonia põlevkivikaevandusel Natura 2000 alaks määratud Selisoo rabale. Töö käigus perioodil 7.04.2011-24.10.2013 uuriti 13 piesomeetri mõõdetud andmete põhjal veetasemete sesoonset kõikumist ja võimalikku langust, korrelatsiooni meteoandmetega ja võimalikku seost põlevkivi kaevandamisest tingitud põhjavee tasemete languse ja kaugusega kaevandusest. Seoste leidmisel oli abiks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Jõhvi meteoroloogijaama sademetehulga, lume paksuse ja õhutemperatuuri andmed. Uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et kaevanduse mõju pinnakattes paiknevale põhjaveele on ilmne, kuid see ei ole jõudnud raba pinnale. Pinnasevee tase rabas ja selle ümbruses sõltub suurel määral sademete hulgast ja tüübist ning õhutemperatuurist, mis omakorda sõltuvad aastaajast. Lõunapoolsel transektil on looduslike sesoonsete kõikumiste taustal veetasemete langused suuremad, sest transekti kaugus kaevandusest on väiksem. Põhjapoolne transekt kirjeldab väljakujunenud, seni veel kaevandamisest vähemõjutatud veerežiimi rabas ja kuivendatud äärealadel. Veetasemete langused on suuremad piesomeetrites, mis asuvad rabalaama servas olevas mineraalpinnases ja väiksemad turbaalusesse mineraalpinnasesse paigutatud piesomeetrites. Rabaturbasse paigutatud piesomeetrite mõõdetud pinnasevee tasemetes pole langust näha. Rabalaama keskel on kaevandamise mõju väiksem kui servas, sest servale on kaevandus lähemal. Kõige suuremaks ohuks raba püsimajäämisele on see, kui veetasemed hakkavad märkimisväärselt langema ka rabaturbas. Suurte veetasemete languste puhul on oht, et rabas muutub oluliselt veerežiim, mis võib tuua kaasa muutused samuti taimestikus. Kindlasti tuleb jätkata Selisoos põhjavee-, pinnasevee- ja taimestikuseiret, et olla kursis rabas toimuvate muutustega ja hinnata pidevalt sealset olukorda.
  • Item
    Fluoriidide geoloogilised allikad Siluri-ordoviitsiumi veekompleksis. Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias
    (Tartu Ülikool, 2014) Seevri, Kristi; Karro, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
    Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavees esinevate kõrgete fluoriidide sisalduse geoloogilisi allikaid. Eesmärgi täitmiseks teostatakse veekompleksi moodustavate kivimite (lubjakivid, merglid, dolomiidid, Kbentoniidid) leostuskatsed, mis võimaldavad selgitada fluori lahustumiseks vajalikke tingimusi ja lahustumise määra. Leovete keemilist koostist võrreldakse veekompleksi moodustavate kivimite keemilise ja mineraloogilise koostisega. Laboratoorsed tööd viiakse läbi TÜ geoloogia osakonna laboris. Töö tulemustel on lisaks teaduslikule ka rakenduslik väärtus - uus geokeemiline informatsioon aitab teha otsuseid puurkaevude asukoha ja konstruktsiooni valikul vältimaks hilisemaid investeeringuid veepuhastusseadmetesse ning sellega kaasnevat vee hinna tõusu.
  • Item
    Kroomi fraktsioneerumine ja leostumine Jordaania põlevkivi tuhajäätmetest
    (Tartu Ülikool, 2014) Kangor, Mihkel; Paiste, Päärn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
    Põlevkivi on kõrge energiatähtsusega maavara, kui puuduvad teised valikud. Põlevkivi kõrge tuhasuse (~50%) tõttu tekib põletamisel aga suurtes kogustes tuhka. Põlevkivituhas võib leiduda palju raskmetalle ja aluselisust põhjustavaid ioone. Kuna sellisele tuhale on väheseid kasutusalasid, transporditakse seda tuhaplatoodele. Seal võib aga tuhka läbinud nõrgvee pH ulatuda 13-ni, põhjustades põhjaveele ja keskkonnale suuri kahjusid. Lisaks võib nõrgvee sisalduses leiduda ka erinevaid raskmetalle nagu kroom. Raskemetallide kõrged sisaldused ja nende leostumine muudavad ka oluliselt raskemaks materjalide edasise taaskasutuse nt. ehituses või filtersüsteemides. Eestis kaevandatava põlevkivi põletamisel tekkiv tuhk ei sisalda olulisel määral leostuvaid raskemetalle, kuid teiste põlevkivimaardlate kasutusel tekkivate jäätmete puhul võib see olla suureks probleemiks (Ots, 2004). Selleks, et hinnata jäätmete ohtlikust ja võimalikku taaskasutust on vajalik kompleksem teadmine raskemetallide fraktsioneerumisest ja vormist tuhamaterjalides. Üheks selliseks probleemseks raskemetalliks on ka kroom. Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks on selgitada kroomi fraktsioneerumist ja selle leostusomadusi Jordaania põlevkivi põletamisel tekkivates tuhajäätmetest.
  • Item
    Balti Jääpaisjärve rannamoodustised nähtuna aerolaserskanneerimise kõrgusandmetest
    (Tartu Ülikool, 2023) Sarap, Georg Rudolf; Rosentau, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli tuvastada LiDAR reljeefimudelilt Eesti aladel ligi 11 700 kal ka BP levinud Balti Jääpaisjärve viimase (BIII) taseme rannamoodustised ning modelleerida nende alusel paleo-veepind ning rannajoone paiknemine hindamaks pärastjääaegse maatõusu muutuseid. Uuringu tulemusena täienes Balti Jääpaisjärve (BIL) rannamoodustiste andmestik ning täpsustus rannavööndi paiknemine. BIII paleo-veepinna kiireima maatõusu asimuudiks saadi 321º, mis on heas kooskõlas varasemate uuringutulemustega. Paleo-veepinna tõusugradiendiks saadi 39 cm km -1 , mis on ligi 7 cm km -1 enam kui näitavad varasemad uuringud.
  • Item
    Rägavere piirkonna fosforiidi geokeemiline analüüs
    (Tartu Ülikool, 2023) Riives, Martin; Joosu, Lauri, juhendaja; Lumiste, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesolevas bakalaureusetöös uuriti haruldaste muldmetallide sisaldust Rägavere piirkonna fosforiidis ning hinnati nende jaotumist. Haruldaste muldmetallide sisalduste määramiseks viidi läbi induktiivsisestatud plasma massispektromeetriline (ICP-MS) analüüs. Selgus, et Rägavere piirkonna fosforiidis on madal keskmine REE sisaldus. Järeldati, et Rägavere piirkonnas loodesse jääv ala on rohkem Toolse maardlaga sarnane ning kagusse jääv ala on sarnane Rakvere maardla Kabala piirkonnaga. Lisaks leiti, et REE koostis Rägavere fosforiidis on perspektiivikas kuni väga perspektiivikas, ehk kõrgema majandusliku potentsiaaliga REEde suhtarv on kõrge.
  • Item
    Sfaleriidi mineralisatsioon graptoliitargilliidis: levik, iseloom ja genees
    (Tartu Ülikool, 2023) Raie, Grete; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesolevas töös uuriti Eesti graptoliitargilliiti eesmärgiga välja selgitada Zn esinemisvorm, selle petrograafilised omadused ning analüüsida jälgelemendilist koostist. Eelnimetatule toetudes, kirjeldati sfaleriidi võimalikku geneesi. Mineralisatsiooni petrograafilised suhted näitavad, et sfaleriit on tekkinud graptoliitargilliiti viimase faasina läbi diageneetilise settimise, levides tühimikes ning poorsetes liivakates vahekihtides. Sfaleriidi jälgelemendid omavad erinevaid signatuure lääne ja idatsoonis, kuid kaasneva markasiidi kristallivormide ja korrodeerunud servadega kvartsi põhjal võib öelda, et sfaleriidi esinemine graptoliit-argilliidi kihtides on tingitud kõrgtemperatuurilistest, madala pH-ga hüdrotermaalsetest fluididest.
  • Item
    Soome lahe põhjasetete poorivee geokeemia ja anaeroobse metaani oksüdeerumise potentsiaali hindamine poorivee sulfaadiprofiilidest
    (Tartu Ülikool, 2023) Roopõld, Krete; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks oli uurida Soome lahe põhjasetete poorivee keemilist koostist lääne-ida suunalisel profiilil ning analüüsida anaeroobse metaani oksüdatsiooni toimumist Soome lahes. Uuringu tulemused näitasid esmakordselt, et Eesti merealadel, Soome lahe lääneosas, kus on orgaanilise muda akumulatsiooniala, toimub pinnalähedases settes (sügavus <10 cm) kiire sulfaadi reduktsioon, viidates metaani tootmisele ja AOM-i toimumisele põhjasetetes. Idapoolses Soome lahes pole orgaanilise muda esinemine läbilõikes piisavalt ulatuslik, et toita orgaanika lagunemist ja metaani tootmist pinnalähedases settes. Ühest uuringu jaamast leiti raua-mangaani konkretsioone. Selle jaama lahustunud raua vertikaalne profiil viitab raua sissevoolule sügavalt settest.
  • Item
    Raskemetallide leostumine Eesti graptoliitargilliidist
    (Tartu Ülikool, 2023) Rahu, Georg; Mänd, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesolevas töös uuriti leostumiskatsete abil metallide mobiilsust Loode-Eesti ALARA 401 puursüdamiku graptoliitargilliidi intervallis, et saada algsed sisendid toksiliste metallide eraldumise hilisemaks hindamiseks potentsiaalse kaevandustegevuse mõjul. Leiti, et graproliitargilliidist leostub hapnikulistel tingimustel märkimisväärne kogus keskkonnale ohtlikke raskemetalle, sealhulgas Mo, V, U, Ni, Cd ja Cu, millest mitmete kontsentratsioon leovees ületab kehtestatud piirnorme. Metallide leostumine oli seotud püriidi lagunemisega ja seda kiirendas oluliselt mikroobide elutegevus. Metallide kontsentratsioonide arengud katse jooksul erinesid oluliselt, viidates leostumis- ja sadenemismehhanismide mitmekesisusele. Graptoliitargilliidi segamine karbonaadiga on perspektiivikas lahendus metallide leostumise välitimiseks või nende sadestamiseks, kuid ei toimi Mo puhul.
  • Item
    Turba kompressiooniparameetrid ning vajumite hindamine Oandu soo näitel
    (Tartu Ülikool, 2023) Põldver, Eliisabet; Talpsep, Annette, juhendaja; Paat, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Turba suure kokkusurutavuse tõttu tuleb enne sellise pinnase koormamist määrata ära selle vajumise ulatus. Peale primaarse kompressiooni leiab turbapinnase koormamise juures aset ka märkimisväärne sekundaarne konsolidatsioon. Selle bakalaureusetöö käigus viidi katsed läbi Oandust pärit viie turbaprooviga, et määrata turba füüsikalisi omadusi ning primaarset ja sekundaarset konsolidatsiooni. Töö eesmärgiks on leida turbapinnase primaarse ja sekundaarse konsolidatsiooni juures tekkivad vajumid eri muldkeha koormuste ja aastate lõikes ning hinnata kasutatud meetodite usaldusväärsust.
  • Item
    Prokarüootide ja seente denitrifikatsiooni potentsiaali hindamine erinevates ökosüsteemides reaalaja PCR meetodiga
    (Tartu Ülikool, 2023) Kikas, Karmel; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Dilämmastikoksiid (N2O) ehk naerugaas on ohtlik kasvuhoonegaas, mille atmosfääri soojendamise potentsiaal on 300 korda võimsam võrreldes süsihappegaasiga (CO2). Nimetatud lämmastikuühendi peamisteks allikateks on nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon. Lisaks looduslikele protsessidele, on inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud N2O kogus suurenenud ja viimasel paaril aastakümnel on päevakorda kerkinud kliimamuutustega seonduvad probleemid. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli analüüsida erinevate ökosüsteemide mõju denitrifikatsioonist tulevale N2O emissioonidele. Reaalaja polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) kasutati tuvastamaks denitrifikatsiooni läbiviivate geenide arvukus: seente nirK ning prokarüootide nirK, nirS, nosZI ja nosZII on peamised uuritavad markergeenid. Tulemustest selgus, et seente mõju N2O emissioonidele on suurim liigniisketel ja üleujutatud metsaaladel, nagu näiteks kase- ja kuusemets. Prokarüootide geenikoopiate arvukuse poolest on denitrifikatsiooni esinemise potentsiaal suurim tehismärgaladel ja liigniiske pinnasega metsades.
  • Item
    Aseri fosforiidimaardla geoloogiline 3D modelleerimine
    (Tartu Ülikool, 2023) Pihel, Richard; Vind, Johannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Fosforiiti kasutatakse väetiste tootmiseks. Uuringus töötatakse Eestis asuva Aseri fosforiidimaardlaga. Uurimistööl on kaks eesmärki. Esimene eesmärk on Aseri maardla fosforiidi kihindite ruumiline analüüs ajalooliste andmete põhjal. Teine eesmärk on Aseri maardla fosforiidi varude hindamine mudeli põhjal. Uuringu algandmeteks on Eesti Geoloogiateenistuse poolt digitaliseeritud puuraukude info ning Aseri maardla mudeli loomiseks kasutati Seequenti programmi Leapfrog Geo. Tulemustena leiti, et Aseri fosforiidimaardla fosforiid kihistik on võrreldes teiste Eestis asuvate maardlatega suhteliselt õhuke ja madala kvaliteediga, kuid asub maapinnale lähemal. Fosforiidi varud on registrikaardis olevate hinnangutega ligikaudu võrdsed ning maavara plokkide siseselt jaguneb fosforiit suhteliselt vähe ümber. Järeldati, et konventsionaalsetel maa alusel või karjääri viisidel Aseri maardla fosforiiti ei saa kaevandada. Ühtlasi võiks Aseri maardla maavara plokkide ehituse üle vaadata ning vajadusel ümber ehitada.
  • Item
    Eurüpteriidid Eestis: stratigraafiline ja geograafiline levik ning taksonoomia
    (Tartu Ülikool, 2023) Pelska, Jane; Tinn, Oive, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
    Eurüpteriidid on Paleosoikumi väljasurnud lülijalgsed (Arthropoda), kes elasid Hilis-Ordoviitsiumist kuni Permi ajastu lõpuni. Selles bakalaureusetöös käsitletakse varasemaid uurimusi eurüpteriidide fossiilide kohta, Eesti eurüpteriidide materjali geoandmebaasist ja uusi fossiile Kalana lagerstätte’st. Raikküla-vanuseline Kalana lagerstätte on säilivus-lagerstätte ehk erakordse säilivusega fossiilide leiukoht. Geoandmebaasi on Eesti aladelt kantud 545 eurüpteriidi või täpsemalt määramata lõugtundlase fossiili, mis on leitud Jaagarahu, Rootsiküla, Kuressaare, Raikküla ja Paadla lademetest. Kõige leiduderohkemad on Rootsiküla lade ja Viita leiukoht.
  • Item
    Eesti mereala põhjasetete uraani ja molübdeeni sisaldused ning nende roll merepõhja redokstingimuste selgitamisel
    (Tartu Ülikool, 2023) Lahtvee, Daniel; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli leida Eesti merealalt kogutud põhjasetete proovidest uraani ja molübdeeni sisaldused ning tuvastada kas kahe elemendi sisaldustega on võimalik selgitada merepõhja redokstingimusi. Kogutud proovide analüüsimisel selgus, et uraani rikastuskordaja (U-EF) ei ole parameetrina merepõhja setete redoksklasside määramisel sama täpne kui molübdeeni rikastuskordaja (Mo-EF), kuna uraani rikastuskordaja on vähem tundlik muutustele keskkonna redokstingimustes. Varasemalt kogutud lahustunud hapniku tulemustega võrreldes on võimalik uraani ja molübdeeni rikastuskordajate abil tuvastada hapnikuvaeseid keskkondi ja selle abil kirjeldada ka varem esinenud redokskeskkondi.
  • Item
    Jõhvi magnetiitkvartsiitide füüsikalised omadused
    (Tartu Ülikool, 2022) Harak, Tiina; Plado, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on kirjeldada Jõhvi magnetiitkvartsiitide füüsikalisi ja magnetilisi omadusi ning hinnata anomaaliat põhjustavate ferromagnetiliste mineraalide iseloomu. Selgus, et tugeva magnetiseerituse tekitab magnetiit, millel on suur jääkmagnetiseerituse väärtus ning tera suurus 80-1000 nm (pseudo-ühedomeenne). Pürrotiini sisaldus ei avalda magnetiidi taustal märkimisväärset mõju.
  • Item
    Kivimite ja lõhesüsteemide lasuvuselemendid Jõhvi magnetanomaalia aluskorrakivimites
    (Tartu Ülikool, 2021) Pettai, Karel; Nirgi, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida orienteeritud kaldpuuraukude Jõhvi-PA1 ja Jõhvi-PA2 puursüdamikke, et kirjeldada uuritaval alal levivate moondekivimite ja graniitsete soonte lasuvuselemente ning iseloomustada kivimeid lõikavaid lõhesüsteeme. Selgus, et kivimkihid lasuvad subvertikaalselt koos nendes esinevate maagistunud intervallidega, mille paksused olid puuraugus PA1 66,92 m ja PA2 54,96 m. Moondekivimites levivad graniitsed intrusioonid järgivad gneisilisust ning lõhed moodustavad lõhetäite ja lasuvuselementide poolest eristuvaid süsteeme.
  • Item
    Siluri Lau sündmuse isotoopgeokeemia ja mineraloogia Bebirva-110 läbilõikes Leedus
    (Tartu Ülikool, 2021) Muttik, Hanna-Riin; Lepland, Aivo, juhendaja; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesolevas töös uuritakse Siluri ajastu Lau sündmust ning sellega kaasnevat Kesk-Ludfordi süsiniku isotoobi ekskursiooni Leedu lõunaosas puuritud Bebirva-110 läbilõikes, mis esindab Balti basseini madalamerelist keskkonda. Uuringus kasutatakse karbonaatide stabiilsete isotoopide (δ13C ja δ18O), mineraloogia (XRD) ja õhikute elementide kaardistamise andmeid (XRF). Kesk-Ludfordi isotoopekskursioon võib olla põhjustatud globaalse kliima jahenemisest, polaaralade jäätumisest ning glatsioeustaatilisest veetaseme langusest. Sündmust vaadeldakse fatsiaalsel profiilil sügavamerelisest keskkonnast madalaveeliseni, võrreldes Bebirva-110 läbilõiget läänepoolsemate Bebirva-111, Vidukle-61 ja Milaičiai-103 läbilõigetega. Töö tulemused viitasid, et raske süsiniku isotoobi 13C anomaalia oodatud võimendumist rannikupoolses keskkonnas Lau sündmuse puhul ei esine, vaid vastupidi, süsinikueksursiooni isotoopsignaal on nõrgem selles läbilõikes. See võib olla põhjustatud kihtide väljakiildumisest madalaveelises keskkonnas mille põhjuseks oli glatsioeustaatiline veetaseme langus.
  • Item
    Liivi lahe raua-mangaani konkretsioonide keemiline ja mineraloogiline analüüs
    (Tartu Ülikool, 2021) Ojap, Johanna Maria; Liira, Martin, juhendaja; Lumiste, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesolevas töös uuriti Liivi lahe raua-mangaani konkretsioonide mikrostruktuuri ja elementide levikut kasutades skaneerivat elektronmikroskoopi (SEM). Jälgelementide sisaldusi, jaotumist ja omavahelisi suhteid analüüsiti laser-ablatsiooni induktiivsidestatud plasma massispektromeetri (LA-ICP-MS) abil. Uurimistöö eesmärgiks on Liivi lahe raua-mangaani konkretsioonide koostise analüüsimine ning tekketingimuste ja geneesi interpreteerimine.
  • Item
    Aktiveeritud tuhakomposiitide mehaanilised omadused
    (Tartu Ülikool, 2021) Vits, Karmen; Paaver, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
    Keevkihttehnoloogial põhinevate katelde kasutamine piirab tekkiva tuha taaskasutamist, muutes tuha tsementeerimis omadusi tavapärasest madalamaks. Siiski näitavad viimased uurimistööd (Paaver et al., 2021), et tuha tsementeerumis omadusi on võimalik mehaanilise aktiveerimise kaudu tõsta. See võimaldaks tuha taaskasutamist suuremates kogustes. Käesoleva bakalaureusetöö raames selgitati välja eelnevalt mehaaniliselt aktiveeritud Eesti põlevkivi keevkihttehnoloogia tuha baasil valmistatud katsekehade füüsikalisi ja keemilisi omadusi: paindetugevust, üheteljelist survetugevust, vastupidavust külmumistüklitele, leostumisomadusi ning poorsust.
  • Item
    Sonda-Uljaste magnetanomaalia geofüüsikalised ja petrofüüsikalised uuringud
    (Tartu Ülikool, 2021) Krull, Annamaria; Plado, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesolevas töös uuritakse Sonda-Uljaste magnetanomaaliat. Sonda-Uljaste piirkonnas asub neli positiivset anomaaliat: Uljaste, Nüri, Sonda ja Vana-Sonda. Töö raames uuriti aluskorra kivimite füüsikalisi ja termomagnetilisi omadusi ning modelleeriti magnetanomaaliat. Eesmärk oli iseloomustada anomaaliat põhjustavaid aluskorra kivimeid. Töös kasutatud proovid võeti puursüdamikust F188. Eelnevalt on arvatud, et Uljaste magnetanomaalia on Sonda-Uljaste piirkonnas pindalalt suurim. Käesolevas bakalaureusetöös selgus, et Nüri magnetanomaalia on suurima ruumala ja pindalaga. Töös selgus, et anomaalia on monadnock’i-taoline pinnavorm ehk Sonda-Uljaste piirkonna nn „kerked“ esindavad erosioonilisi jäänukeid.
  • Item
    Sindi-Lodja II mesoliitilist kultuurkihti sisaldava setteläbilõike kujunemine ja seosed meretaseme muutustega Pärnu ümbruses
    (Tartu Ülikool, 2020) Varul, Brigitta; Rosentau, Alar, juhendaja; Hang, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Inimesele on aegade algusest olnud veekogu lähedus elupaiga valimisel üks olulisemaid aspekte. Nii on ka Eesti esiajalugu olnud tihedalt seotud veekogude, eelkõige Läänemere arenguga ja rannajoone muutustega. Käesolevas töös uuriti Läänemere arenguga seotud paleogeograafiliste sündmuste ja nende mõju inimasustusele. Selle jaoks oli vajalik täpsem setete, suhtelise meretaseme ja rannajoone muutuste analüüs. Samuti selgitada, kas selle, ühe vanima Läänemere hülgeküttide elupaika markeeriva kultuurkihi mattumine ja mere alla jäämise rekonstrueerimine võimaldab mõista, miks see kultuurkiht on säilinud ja aitab ehk ka vana DNA säilimist seletada? Kultuurkihi, lasuvate ja lamavate setete uurimiseks tehti nii terasuuruse kui ka kuumutuskao analüüsid. Suhtelise veetaseme ja rannajoone muutuste modelleerimisel kasutati varasemalt koostatud digitaalseid paleogeograafilisi rekonstruktsioone (Nirgi et al. 2020), mis kohaldati uuringuala jaoks kasutades GIS meetodeid. Lõimise analüüs näitas, et Sindi-Lodja II ligi 9140–8620 kal aasta vanune kultuurkiht kujunes Antsülusjärve aleuriitliivadele ligikaudu tuhat aastat peale ala vee alt vabanemist. Kultuurkihi näol on tegemist mesoliitilisi leide sisaldava keskmiselt kompakteerunud paleomulla kihiga, milles orgaanilise aine osakaal suureneb sügavuse suunas. Kultuurkihi peale kujunes esmalt merevee taseme tõusust tingituna õhuke madalsoo turba kiht vanusega 8400–7840 kal aastat tagasi ning seejärel transgressiivsete mereliivade kiht orgaanika vahekihtidega. Kultuurkihi ja turbakihi vahel kirjeldati ka kuni 2 cm paksune arvatavasti tormisündmusega seotud peenliiva kiht. Vana DNA säilimise kohapealt on tegu olnud soodsa keskkonnaga, kuna kultuurkiht on olnud u 5000 aastat vee all ilma aeroobses keskkonnas ja on kompaktsiooni tulemusel muutnud lokaalseks veepidemeks, takistamaks põhjavee infiltratsiooni ja kihi võimalikku reostumist noore DNAga.