Geoloogia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30331

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 96

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Uppunud Holotseeni maastikud Pärnu lahe põhjas
(Tartu Ülikool, 2026) Talvaru, Carita; Rosentau, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli kirjeldada Pärnu lahe põhjas säilinud uppunud Holotseeni maastikke Pärnu paleojõe ümbruses ning hinnata nende säilivust uute külgvaate- ja lehviksonari andmete põhjal. Uuringu käigus töödeldi ning interpreteeriti 2025. aastal kogutud sonariandmeid. Töö tulemusena selgus, et Pärnu jõe vana säng on uuritud 2,5 km pikkusel lõigul tänapäeva merepõhjal hästi jälgitav. Paleosäng avaldub lookleva positiivse pinnavormina, millega seostuvad reljeefsed turbaperved ning nende läheduses paiknevad lineaarsed ja punktobjektid. Lisaks tuvastati uurimisalal vired, settevoolu jäljed ja antropogeensed häiringud, mis viitavad paleomaastiku ümberkujundamisele. Töö tulemused näitavad, et Pärnu lahe põhjas on säilinud edasisteks uuringuteks perspektiivsed Holotseeni paleomaastiku osad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kristalse aluskorra tardkivimite apatiidi jälgelementide petrokeemia kivimilise päritolu ja maagistumispotentsiaali indikaatorina
(Tartu Ülikool, 2026) Sirtse, Elly; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureuse töö eesmärkideks oli välja selgitada apatiidi jälgelementide petrokeemiline varieeruvus Eesti aluskorra intrusiivsete magmakivimite apatiitides ning hinnata jälgelementide alusel nende kivimilise kuuluvuse eristamise võimalusi ning maagistumispotentsiaali. Uuringu tulemused näitasid, et uuritud intrusioonide (Abja, Sigula, Vanaküla ja Naissaare) apatiitide jälgelementide koostises on selged seaduspärased erinevused, mis vastavad lähtekivmilisele koostisele. Samuti selgus, et enamus uuritud apatiitidest on seotud ilma maagistumispotentsiaalita kivimitega. Erandiks on Vanaküla aluseline intrusioon, mille apatiitide koostis viitab võimalikule skarnistumise esinemisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hiiumaa rannavööndi muutused Holotseenis LiDAR-kõrgusandmete alusel
(Tartu Ülikool, 2026) Zinatullina, Maria; Rosentau, Alar, juhendaja Kriiska, Aivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on rekonstrueerida Litoriinamere rannajoone muutused Hiiumaal ajavahemikus 4500–3500 aastat tagasi, tuginedes piirkonna suhtelise meretaseme muutuste kõverale, LiDAR-kõrgusandmetele ja GIS-i põhisele modelleerimisele. Kuna Eestis ei ole kiviaegse rannasidusa asustuse lõppemise aeg teada ning kütt-kalur-korilaste asulakohad peegeldavad tollast rannajoone asendit, võimaldab paleorannajoonte rekonstrueerimine suunata arheoloogilisi otsinguid. Töös esitatud rekonstruktsioonide põhjal analüüsiti muinasrannavööndi setteid, kasutades selleks esmakordselt Eesti Geoloogiateenistuse pinnakatte setete kaarti (M 1:50 000). Selgus, et ühendus Kõpu ja Hiiu muinassaarte vahel tekkis varasemalt arvatust hiljem, vahemikus 4000–3500 aastat tagasi. Lisaks toodi välja võimalikud sobilikud kohad kiviaegseks asustuseks. Välitööde käigus avastati uus kiviaegne asulakoht (Kõpu XVIII). Töös hinnati GIS-i lahenduste kasulikkust arheoloogilistel uuringutel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tabina karjääri Prototaxites’e leiud ja nende kirjeldus
(Tartu Ülikool, 2026) Kõivutalu, Rhea; Tinn, Oive, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Prototaxites on Siluri ja Devoni perekond, mille taksonoomiline kuuluvus on selle esmakordsest kirjeldamisest 1859. aastast tänapäevani ebakindel. 2026. aasta uuringute järgi on tegemist senini teadmata väljasurnud organismiriigi esindajaga. Perekond Prototaxites kuulub nematofüütide rühmitusse, mille sisestruktuuri iseloomustavad eri suurusega torud ja torukesed. Devoni kihistu Gauja lade on settinud loodete mõjutatud deltaalal. Tabina karjääri liivakivi on helekollakas, mineraloogiliselt valdavalt kvarts, peene- kuni ülipeeneteraline ja põimjaskihiline. Kuut varasemat eksemplari uuriti polarisatsioonimikroskoobis ja skaneerivas elektronmikroskoobis, välitööde käigus leiti umbes 30 uut eksemplari. Tuvastati ja kirjeldati kaks uut morfotüüpi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haruldaste muldmetallide mineralisatsioon Eesti aluskorras puursüdamiku F109 näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Kivioja, Kalev; Lumiste, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on kirjeldada ja analüüsida allaniidi esinemist puursüdamikus F109, tuginedes skaneeriva elektronmikroskoopia (SEM), käsi-XRF ja induktiivsidestatud plasma massispektromeetria (ICP-MS) andmetele. Eesti aluskorra kivimid on rööbistatavad Lõuna-Soome ja Bergslageni (Rootsi) piirkondade kivimitega, kus REEmineralisatsiooni on laialdasemalt dokumenteeritud. Uuritud puursüdamikus on varasemate uuringute käigus kirjeldatud REE-mineraali allaniit. Töö tulemused näitasid, et allaniidi esinemine on seotud pegmatiitsete tsoonidega, mis asuvad puursüdamikus mineraali lähedal. Kuigi uuritud kivimites esineb REE-rikastumist, jäävad kogukivimi REE sisaldused majanduslikus mõttes madalaks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ehitusagregaatide kaevandamine Euroopa merealadel ning Eesti võimalused
(Tartu Ülikool, 2026) Raassalu, Miikael Johann; Rosentau, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mereagregaadid ehk merepõhjast kaevandatav liiv ja kruus on ehituses ja rannikukaitses kasutatav ressurss, mille tähtsus Euroopas kasvab maismaavarude kasutuselevõtu keerukamaks muutudes ning rannikuerosiooni ja meretaseme tõusu tõttu. Käesolevas töös analüüsitakse Euroopa riikide kogemust merepõhja ehitusmaavarade uurimisel ja kasutamisel ning hinnatakse selle põhjal Eesti rannikumere ressursi potentsiaali. Otsiti vastust kolmele küsimusele: milliseid kvaliteedinäitajaid on Eesti rannikumeres oluline uurida, kas ressursi laiem kasutuselevõtt saaks vähendada kaevandamise jalajälge ning kuidas väärindada süvendamisel kogunevat sekundaarset toorainet. Töö tugineb teaduskirjanduse analüüsile, Aggregates Europe'i ja ICESi tööstusstatistika koondamisele ning EMODneti ruumiandmete visualiseerimisele tarkvaraga ArcGIS Pro.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pakri kihistu tekkeloo rekonstrueerimine
(Tartu Ülikool, 2026) Mihhailov, Mari-Liis; Põldsaar, Kairi, juhendaja Paiste, Tõnn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva töö eesmärk on rekonstrueerida Pakri kihistu genees ja settekeskkonna areng Kunda ea jooksul Uuga paljandi näitel Loode-Eestis. Hüpoteesi kohaselt kujutab Pakri kihistu endast kompleksset sündmushorisonti, mille kujunemist mõjutasid kiired muutused settetingimustes ja terrigeense materjali sissekandes. Uurimistöö põhineb paljandikirjeldustel, kogu läbilõiget hõlmaval lõimisanalüüsil ning mikropaleontoloogilisel uuringul. Tulemused viitavad sellele, et Pakri kihistu ei kujunenud tavapärases stabiilses madalmerelises keskkonnas, vaid heterogeensetes ja dünaamilistes kõrge energiaga settetingimustes. Lõimise varieeruvus, terrigeense materjali episoodiline suurenemine ning settestruktuurid viitavad vähemalt ühe vooluveeliste protsessidega seotud settimisepisoodi olemasolule kihistu alumises osas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arktika meresetete toitainete ringe kliimamuutuste kontekstis: Kongsfjordeni näide
(Tartu Ülikool, 2026) Pärsimägi, Siim; Ojap, Johanna Maria, juhendaja Liira, Martin, juhendaja Ausmeel, Markus, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Kongsfjordeni pindmiste põhjasetete geokeemilist koostist liustiku servast kuni šelfimereni, täpsustada orgaanilise süsiniku päritolu ning hinnata primaarproduktsiooniks vajalike toitainete võimalikku sissekannet. Arktika kiire soojenemine ja liustike sulamine suurendavad fjordidesse jõudva magevee ning settematerjali hulka, mis võib muuta toitainete ringlust. Töös analüüsiti neljast jaamast kogutud setteproovide lõimist, mineraloogilist ja keemilist koostist ning orgaanilise süsiniku ja lämmastiku isotoopkoostist. Tulemused näitavad, et setetes domineerib aleuriitne materjal. Liustiku lähedal on suurem karbonaatsete mineraalide osakaal, šelfimere suunas aga suureneb savimineraalide ja vilkude osakaal. Orgaanilise aine päritolu viitab merelise ja maismaalise materjali segunemisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Réunioni basaltide murenemine
(Tartu Ülikool, 2026) Pilvik, Brite Gedi; Kreitsmann, Timmu, juhendaja Somelar, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärkideks oli kirjeldada värskete Réunioni basaltide petrograafiat ning keemilist ja mineraloogilist koostist. Teiseks uurida, kas ja/või kui palju on keemilise murenemise ilmingud neis jälgitavad. Selleks kasutati röntgenfluorestsents (XRF), röntgendifraktsiooni (XRD) ja skaneeriva elektronmikroskoobi (SEM) analüüsimeetodeid. Lisaks arvutati kaks murenemisindeksit: keemilise muundumise indeks (CIA) ja plagioklassi muundumise indeks (PIA). Analüüside tulemused näitasid kahte tüüpi proovide esinemist: oliviini-rikkad ja plagioklass-pürokseeni-rikkad. Koostiselt olid proovid klassikalised ookeani saare toleiidid. Arvutatud murenemisindeksid jäid kõigis proovide madalaks, CIA puhul alla 37 ja PIA puhul alla 36. Kergelt eristusid omavahel nooremad ja vanemad proovid. Ei tuvastatud ka muid murenemisele viitavaid ilminguid, nagu sekundaarsete savimineraalide teke ja iddingsiidistumine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tallinna lahe meresetete fosfori ning selle vormide sisalduste ruumiline varieeruvus
(Tartu Ülikool, 2026) Gribulis, Anne Greete; Ausmeel, Markus, juhendaja Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimtegevuse tagajärjel merekeskkonda kantud toitainete põhjustatud eutrofeerumine on suurim keskkonnaprobleem Läänemeres. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli Tallinna lahe kui potentsiaalselt suurima maismaalt lähtuva reostusega Eesti rannikuveekogumi meresetete mobiilse fosfori hulga hindamine. Töös uuriti üldfosfori ja mobiilse fosfori sisaldusi Tallinna lahe meresetetes. Töö tulemusena leiti, et Tallinna lahe keskkonnaseisund on üldfosfori sisalduse osas hea ja mobiilse fosfori osakaal ning potentsiaalselt vabaneva fosfori sisaldused Tallinna lahe setetes olid oodatust madalamad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
U–Th–Pb keemiline dateerimine Uljaste puursüdamiku monatsiidi, ksenotiimi ja uraniniidi põhjal
(Tartu Ülikool, 2026) Kinsiver, Elerin; Somelar, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Eesti kristalne aluskord jaguneb mitmeks vööndiks ning käesolevas töös keskendutakse Alutaguse vööndile. Selle piirkonna kohta puuduvad isotoopdateeringud, mistõttu ei ole siiani päris selge, kas Alutaguse vööndi kivimid kujunesid Lapimaa-Savo orogeneesi (1,91–1,93 Ga) või Fennia orogeneesi (1,88–1,90 Ga) käigus. Alutaguse kivimites leidub aktsessoorseid mineraale, mis sisaldavad suures koguses uraani, tooriumi ja pliid. Nende elementide kontsentratsioonide suhete põhjal on võimalik hinnata kivimikompleksi vanust. Käesolevas töös kasutati dateerimiseks kolme erinevat mineraali: monatsiiti, ksenotiimi ja uraniniiti. Uuritud proov pärineb Uljaste puuraugust F188, 201,2 m sügavuselt, kus põhikivim on vilgugneiss. Andmete kogumiseks kasutati SEM-EDS-meetodit, mille tulemuste põhjal arvutati hinnangulised vanused. Monatsiidi ja ksenotiimi puhul jäid esinduslikud vanused vahemikku 1,7–2,0 Ga. Statistiliselt on kõige esinduslikum vanusevahemik 1,8–1,9 ± 0,08 Ga, samas kui uraniniidi puhul oli vanuste varieeruvus suurem, kuid statistiliselt kõige esinduslikum oli 1,6–1,8 Ga. Lisaks esines uraniniidil ekstreemselt madala vanusega terasid (0,3–1,1 Ga). Tulemused peegeldavad mineraalide erinevat usaldusväärsust keemilisel dateerimisel: monatsiidi ja ksenotiimi puhul ilmnes üks selge vanusevahemik, kuid uraniniidi puhul mitu erinevat vanusepopulatsiooni. Uljaste kontekstis on monatsiit ja ksenotiim keemilise dateerimise seisukohalt usaldusväärsemad kui uraniniit. Töö eesmärk oli hinnata Uljaste puuraugus monatsiidi, ksenotiimi ja uraniniidi keemilise dateerimise võimalusi. Tulemused näitavad, et keemiliselt saab dateerida monatsiiti, ksenotiimi ja uraniniiti.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fosfogeneesi ilmingud Türisalu kihistu mustas kildas
(Tartu Ülikool, 2026) Peterson, Heleriin; Lumiste, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas bakalaureusetöös kirjeldati Türisalu mustas kildas esinevat apatiiti petrograafiliselt skaneeriva elektronmikroskoobi (SEM) abil ning hinnati laser-ablatsiooni induktiivsidestatud plasma massispektromeetri (LA-ICP-MS) meetodil mõõdetud apatiidi haruldaste muldmetallide ja ütriumi (REE+Y) sisaldusi ja suhteid. Uuringutulemused näitasid, et mustas kildas esineb kaks autigeense apatiidi vormi. Enamiku moodustab apatiit, mis koosneb eristamatutest mikrokristalliitidest ning on tekkinud musta kilda settimise ajal. Vähem leidub kuni 10 μm läbimõõduga plaatjatest kristalliitidest koosnevat apatiiti, mis tekkis musta kilda diageneesi käigus. Osaliselt säilinud merevee-tüüpi REE+Y signaal viitab apatiidi settimisele oksilises keskkonnas. Enamik REE+Y-st on asendunud apatiidi kristallstruktuuri diageneesi käigus, millele viitab MREE rikastumine. Apatiidi petrograafia ja REE+Y koostis viitab Türisalu musta kilda võimalikule settimisele tänapäeva Namiibia rannikuga sarnasel tõusuhoovustest mõjutatud mererannikul, kus esinesid muutlikud redokstingimused.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haruldased muldmetallid Ida-Virumaa veekogudes - looduslik foon ja antropogeensed signaalid
(Tartu Ülikool, 2026) Muttik, Maileen; Kreitsmann, Timmu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureuse töö eesmärkideks oli uurida haruldaste muldmetallide sisaldust erinevates Ida-Virumaa veekogudes. Lisaks analüüsida neis haruldaste muldmetallide päritolu, tuvastada looduslik sisaldus ja inimtekkelised signaalid. Selleks viidi läbi eelrikastamise protseduur ja analüüsiti proove induktiivsidestatud plasma massispektromeetriga. Uuringu tulemused näitasid, et kõikides proovides on normaliseeritud haruldaste metallide mustrites raskete REE-de rikastumine võrreldes kergete REE-dega. Suurima summaarse REE+Y sisaldusega Sõtke jões ja Sillamäe paisjärves puudus negatiivne Ce-anomaalia kolloidide mõju tõttu. Erra jões oli Eu-anomaalia madalam teistest proovidest lähtekivimi erinevuse tõttu. Joogivees olid antud metoodika jaoks liiga madalad sisaldused. Antropogeenseid anomaaliaid proovides ei tuvastatud, seega nii põlevkivitööstus, heitvesi kui ka radioaktiivsete jäätmete hoidla Ida-Virumaal ei mõjuta REE-de sisaldusi ja jaotumist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lahemaa piirkonna 3D-mudeli koostamine lähtudes litoloogilisest ja hüdrogeokeemilisest andmestikust
(Tartu Ülikool, 2026) Kübarsepp, Artur; Raidla, Valle, juhendaja Hunt, Marlen, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on saada põhjalikum teadmine Lahemaa hüdrogeoloogilise situatsiooni kohta kasutades 3D-modelleerimist, olemasolevate puurkaevude ja -aukude keemilist ja lasumusandmestikku ning põhjavee stabiilsete hapniku ja vesiniku isotoopide proove. Puurkaevude veekihi määramisel kasutati nendega seotud keemilist ja isotoop andmestikku, 3D- mudeli loomiseks vajalikud rasterpinnad interpoleeriti kasutades triangulated irregular network interpolation ehk TIN meetodit. Uuringu tulemused näitavad ürgorgude paiknemise suurt mõju Lahemaa hüdrogeoloogilisele situatsioonile ja lünkasid olemasolevates puurkaevu andmetes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kuressaare veehaarde põhjavee reostuse uurimine
(Tartu Ülikool, 2026) Pruunlep, Birgit; Männik, Magdaleena, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Põhjavesi on üks peamisi joogiveeallikaid kogu maailmas, mistõttu on oluline hinnata selle kaitstust ja reostumise riske. Põhjavee reostumise tekke ja leviku kirjeldamiseks koostatakse kontseptuaalseid mudeleid ning põhjavee kaitstuse kaarte. Üheks maailmas laialt levinud põhjavee kaitstuse kaartide koostamise meetodiks on DRASTIC-metoodika. Kuressaare Tõlli veehaardes leiti 2023. aastal coli-laadsete bakterite olemasolu, mille põhjuseks peeti kaitsmata põhjaveega alasid ning vigaseid puurkaeve. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida antud reostuse tekkepõhjuseid ning levikut. Töö tulemusena valmis uuringualal põhjavee kaitstuse kaart, reaalse reostusohu kaart ning reostuse levikut kirjeldav kontseptuaalne mudel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nitrifikatsiooni- ja denitrifikatsiooniprotsesside muutused erineva arbuskulaar-mükoriissete seente mitmekesisusega põllumuldades
(Tartu Ülikool, 2025) Stjuf, Monika; Espenberg, Mikk, juhendaja Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon on lämmastikuringe olulised protsessid, mida viivad läbi mikroorganismid. Laialt levinud arbuskulaarmükoriisne (AM) sümbioos suurendab taimede toitainete kättesaadavust. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli määrata denitrifikatsiooni ja nitrifikatsiooni läbi viivate geenide ohtruste muutused erineva AM seente mitmekesisusega põllumuldades. Viidi läbi potikatse kasvuhoones, mis hõlmas nelja mullatöötlust kolme AM seente mitmekesisuse tasemega (kõrge, keskmine ja madal); neljas oli mittemükoriisne kontroll. Tulemused näitasid bakterite ja arhede olemasolu ja markergeenide tuvastamist suurema geenikoopiate arvukusega kõrge mikroorganismide tasemega töötluses (bakterite 16S rRNA, COMAMMOX amoA, nirK, nosZII ja bakterite amoA, arhede amoA), ning madala tasemega töötluses (16S rRNA, nirS, nosZI ja seente nirK). COMAMMOX amoA nitrifikatsiooniprotsessis osalevas geenis leiti madalaim geenikoopiate arvukus (6,4 GK/ gKA), suurim nosZII puhul.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Aafrika troopiliste soometsade füllosfääri lämmastiku aineringe mikrobioom
(Tartu Ülikool, 2025) Saarts, Sophie; Espenberg, Mikk, juhendaja Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Troopiliste soometsade füllosfääri mikroobikooslused erinevad mulla omadest, kuid nende roll lämmastikuringes on suures osas teadmata. Antud bakalaureusetöö eesmärk oli uurida erinevate taimeliikide lehtede mikroobse koosluse rolli lämmastikuringes troopilistes soometsades Aafrikas. Reaalaja polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) abil kvantifitseeriti leheproovidest bakterite ja arhede 16S rRNA geenide arvukused ning üheksa lämmastikuringe protsessides osaleva geeni arvukused. Tulemused näitasid, et füllosfääri mikroorganismid viisid läbi peamiselt lämmastiku fikseerimist ja denitrifikatsiooni ning vähesemal määral nitrifikatsiooni ja dissimilatoorset nitraadi redutseerimist ammooniumiks. Samuti selgus, et lehtede denitrifitseerivad mikroorganismid võivad läbi viia nii mittetäielikku denitrifikatsiooni ja selle tagajärjel emiteerida atmosfääri kasvuhoonegaasi N2O kui ka täielikku denitrifikatsiooni või ka mullast emiteerunud N2O-d siduda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Seismiliste pinnalainete meetodi (MASW) piirangud ja võimalused geotehnilistel uuringutel Raplamaal
(Tartu Ülikool, 2025) Pedajas, Kiur; Jõeleht, Argo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kasutades geofüüsikalisi lahendusi, pinnalaineid ja mitmekanalilist pinnalainete analüüsimise metoodikat (MASW; ingl multichannel analysis of surface waves) on võimalik uurida pinnase omadusi, lainete levikukiirust ja tuvastada struktuure, mis pinnakatte alla jäävad. MASW metoodika on üks levinumaid ja efektiivsemaid geofüüsika uuringumeetodeid, mida kasutatakse tihti ehitusgeoloogias ja seismilises riskianalüüsis pinnase omaduste hindamiseks. Selle uurimistöö eesmärk rakendada pinnalainete metoodikat, et hinnata, kas see on kasutatav uuringuala kontekstis ja kus võivad olla selle eelised või puudujäägid. Välitööd viidi läbi neljal Rail Balticu trassi lõigul Raplamaal. Peale andmete analüüsi anti hinnang metoodika efektiivsusest erinevates pinnastes. Leiti, et liialt pehmed ja ebaühtlased pinnased ei ole ideaalsed MASW metoodika kasutamiseks ja vajaksid täiendavaid uuringuid, et tulemustes veenduda. Tihedamates pinnastes töötas metoodika paremini ja tulemus langes rohkem kokku puuraukude andmestikuga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Metaanivoogude heterogeensus taastatud jääksool ja seda mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2025) Kasak, Kirke; Kasak, Kuno, juhendaja Okiti, Isaac, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kuivendatud turbaalade taastamine võib väheneda süsihappegaasi (CO2) ja dilämmastikoksiidi (N2O) vooge ning põlenguriski, kuid suurendada metaani (CH4) lendumist. Käesoleva töö eesmärk oli hinnata taastatud veetasemega jääksoo CH4 ja CO2 voogude seoseid erinevate keskkonnaparameetritega ja võrrelda nende gaaside ajalis-ruumilist varieeruvust ühe aasta jooksul. CH4 ja CO2 voogudel olid sarnased hooajalised mustrid, näidates olulist erinevust vegetatsiooniperioodi ja puhkeperioodi vahel. Kui CO2 voogudel esinesid nii vegetatsiooniperioodil kui terve aasta tulemustes olulised negatiivsed seosed redokspotentsiaali ja veesügavusega ning positiivsed seosed pH taseme ja elektrijuhtivusega (EC), siis CH4 oli tugevaim seos veesügavusega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu piirkonna moreeni filtratsioonikoefitsiendi hindamine korrelatsioonist lõimise ja füüsikaliste omadustega
(Tartu Ülikool, 2025) Taling, Brigitta; Talpsep, Annette, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Valingvihmade esinemissagedus suureneb kliimamuutuste tagajärjel, seetõttu peavad linnad suuremate sademehulkadega kohanema ja leidma traditsioonilistele sademevee käitluse lahendustele alternatiive. Üks võimalus on sademevee immutamine pinnasesse, mille puhul on vaja muu hulgas teada pinnase filtratsiooniomadusi. Antud töös uuritakse Tartu piirkonna moreeni näitel, kas filtratsioonikoefitsienti saab arvutada korrelatsioonidest lõimisega, asendades sellega laborikatseid filtratsioonikoefitsiendi määramiseks. Proovid koguti Tartu linna ümbrusest. Laboris määrati filtratsioonikoefitsient alaneva veetasemega katses, füüsikalised omadused ja pinnase lõimis. Tulemuste analüüsimisel selgus, et empiirilised meetodid ei saa antud juhul asendada laborikatset.

Sirvi

Viimati lisatud