Geoloogia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30331

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 81

Nitrifikatsiooni- ja denitrifikatsiooniprotsesside muutused erineva arbuskulaar-mükoriissete seente mitmekesisusega põllumuldades
(Tartu Ülikool, 2025) Stjuf, Monika; Espenberg, Mikk, juhendaja Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon on lämmastikuringe olulised protsessid, mida viivad läbi mikroorganismid. Laialt levinud arbuskulaarmükoriisne (AM) sümbioos suurendab taimede toitainete kättesaadavust. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli määrata denitrifikatsiooni ja nitrifikatsiooni läbi viivate geenide ohtruste muutused erineva AM seente mitmekesisusega põllumuldades. Viidi läbi potikatse kasvuhoones, mis hõlmas nelja mullatöötlust kolme AM seente mitmekesisuse tasemega (kõrge, keskmine ja madal); neljas oli mittemükoriisne kontroll. Tulemused näitasid bakterite ja arhede olemasolu ja markergeenide tuvastamist suurema geenikoopiate arvukusega kõrge mikroorganismide tasemega töötluses (bakterite 16S rRNA, COMAMMOX amoA, nirK, nosZII ja bakterite amoA, arhede amoA), ning madala tasemega töötluses (16S rRNA, nirS, nosZI ja seente nirK). COMAMMOX amoA nitrifikatsiooniprotsessis osalevas geenis leiti madalaim geenikoopiate arvukus (6,4 GK/ gKA), suurim nosZII puhul.
Aafrika troopiliste soometsade füllosfääri lämmastiku aineringe mikrobioom
(Tartu Ülikool, 2025) Saarts, Sophie; Espenberg, Mikk, juhendaja Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Troopiliste soometsade füllosfääri mikroobikooslused erinevad mulla omadest, kuid nende roll lämmastikuringes on suures osas teadmata. Antud bakalaureusetöö eesmärk oli uurida erinevate taimeliikide lehtede mikroobse koosluse rolli lämmastikuringes troopilistes soometsades Aafrikas. Reaalaja polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) abil kvantifitseeriti leheproovidest bakterite ja arhede 16S rRNA geenide arvukused ning üheksa lämmastikuringe protsessides osaleva geeni arvukused. Tulemused näitasid, et füllosfääri mikroorganismid viisid läbi peamiselt lämmastiku fikseerimist ja denitrifikatsiooni ning vähesemal määral nitrifikatsiooni ja dissimilatoorset nitraadi redutseerimist ammooniumiks. Samuti selgus, et lehtede denitrifitseerivad mikroorganismid võivad läbi viia nii mittetäielikku denitrifikatsiooni ja selle tagajärjel emiteerida atmosfääri kasvuhoonegaasi N2O kui ka täielikku denitrifikatsiooni või ka mullast emiteerunud N2O-d siduda.
Seismiliste pinnalainete meetodi (MASW) piirangud ja võimalused geotehnilistel uuringutel Raplamaal
(Tartu Ülikool, 2025) Pedajas, Kiur; Jõeleht, Argo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kasutades geofüüsikalisi lahendusi, pinnalaineid ja mitmekanalilist pinnalainete analüüsimise metoodikat (MASW; ingl multichannel analysis of surface waves) on võimalik uurida pinnase omadusi, lainete levikukiirust ja tuvastada struktuure, mis pinnakatte alla jäävad. MASW metoodika on üks levinumaid ja efektiivsemaid geofüüsika uuringumeetodeid, mida kasutatakse tihti ehitusgeoloogias ja seismilises riskianalüüsis pinnase omaduste hindamiseks. Selle uurimistöö eesmärk rakendada pinnalainete metoodikat, et hinnata, kas see on kasutatav uuringuala kontekstis ja kus võivad olla selle eelised või puudujäägid. Välitööd viidi läbi neljal Rail Balticu trassi lõigul Raplamaal. Peale andmete analüüsi anti hinnang metoodika efektiivsusest erinevates pinnastes. Leiti, et liialt pehmed ja ebaühtlased pinnased ei ole ideaalsed MASW metoodika kasutamiseks ja vajaksid täiendavaid uuringuid, et tulemustes veenduda. Tihedamates pinnastes töötas metoodika paremini ja tulemus langes rohkem kokku puuraukude andmestikuga.
Metaanivoogude heterogeensus taastatud jääksool ja seda mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2025) Kasak, Kirke; Kasak, Kuno, juhendaja Okiti, Isaac, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kuivendatud turbaalade taastamine võib väheneda süsihappegaasi (CO2) ja dilämmastikoksiidi (N2O) vooge ning põlenguriski, kuid suurendada metaani (CH4) lendumist. Käesoleva töö eesmärk oli hinnata taastatud veetasemega jääksoo CH4 ja CO2 voogude seoseid erinevate keskkonnaparameetritega ja võrrelda nende gaaside ajalis-ruumilist varieeruvust ühe aasta jooksul. CH4 ja CO2 voogudel olid sarnased hooajalised mustrid, näidates olulist erinevust vegetatsiooniperioodi ja puhkeperioodi vahel. Kui CO2 voogudel esinesid nii vegetatsiooniperioodil kui terve aasta tulemustes olulised negatiivsed seosed redokspotentsiaali ja veesügavusega ning positiivsed seosed pH taseme ja elektrijuhtivusega (EC), siis CH4 oli tugevaim seos veesügavusega.
Tartu piirkonna moreeni filtratsioonikoefitsiendi hindamine korrelatsioonist lõimise ja füüsikaliste omadustega
(Tartu Ülikool, 2025) Taling, Brigitta; Talpsep, Annette, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Valingvihmade esinemissagedus suureneb kliimamuutuste tagajärjel, seetõttu peavad linnad suuremate sademehulkadega kohanema ja leidma traditsioonilistele sademevee käitluse lahendustele alternatiive. Üks võimalus on sademevee immutamine pinnasesse, mille puhul on vaja muu hulgas teada pinnase filtratsiooniomadusi. Antud töös uuritakse Tartu piirkonna moreeni näitel, kas filtratsioonikoefitsienti saab arvutada korrelatsioonidest lõimisega, asendades sellega laborikatseid filtratsioonikoefitsiendi määramiseks. Proovid koguti Tartu linna ümbrusest. Laboris määrati filtratsioonikoefitsient alaneva veetasemega katses, füüsikalised omadused ja pinnase lõimis. Tulemuste analüüsimisel selgus, et empiirilised meetodid ei saa antud juhul asendada laborikatset.
Reoveepuhastite bioloogilise fosforiärastuse tõhustamine
(Tartu Ülikool, 2025) Ikkonen, Liisa; Tenno, Taavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida üleminekut keemiliselt fosforiärastuselt bioloogilisele fosforiärastusele reoveepuhastis, kasutades reoveepuhastusprotsessi matemaatilist modelleerimist. Töö praktiline osa sisaldas reovee laborianalüüse, mudeli koostamist ja valideerimist ning reoveepuhasti töörežiimis muudatuste tegemist. Muudatuste rakendamisel lähtuti modelleerimise tulemustest. Uuringu tulemused näitasid, et matemaatiline modelleerimine aitab tõhustada reoveepuhasti tööd, sealjuures ka üleminekut keemiliselt fosforiärastuselt bioloogilisele. Kuigi mudel ei suuda arvestada kõiki asjaolusid reoveepuhastusprotsessis, on selle rakendamine puhasti töö optimeerimiseks kasulik. Bioloogiline fosforiärastus toimis mudelis edukalt, kuid katseperioodi lõpuks ei saavutatud reoveepuhastis veel soovitud tulemust. Protsess võib vajada rohkem aega ning on võimalik teha edasisi muudatusi bioloogilise fosforiärastuse tõhustamiseks.
Fosforiidikihindi mahukaalu määramine geofüüsikaliste meetoditega
(Tartu Ülikool, 2025) Jõerand, Astrid; Joosu, Lauri, juhendaja Tarros, Siim, juhendaja Plado, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Fosforiidi geoloogilistel uuringutel on üheks väljakutseks kivimite mahukaalu määramine, kuna nõrgalt tsementeerunud kivimi tõttu ei ole klassikalised laborimeetodid alati sobivad. Käesoleva töö eesmärk oli hinnata fosforiidi ja selle kohal lasuvate kivimite mahukaalu gamma-gamma sondi andmete alusel ning võrrelda neid tulemusi laboratoorsete mõõtmistulemustega. Töö eesmärgiks oli hinnata geofüüsikalise meetofi kasutusvõimalusi fosforiidi geoloogilistel uuringutel. Analüüs tugineb nelja erineva puurkaevu/puuraugu sondiga mõõdetud andmetele ja laboratoorselt mõõdetud mahukaalu tulemustele.
Ida-Viru põlevkivi aherainepuistangute geokeemiline ja mineraloogiline iseloomustus ning väärindamise potentsiaal teisese toormena
(Tartu Ülikool, 2025) Kadak, Bruno; Mõtlep, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöö pakub ülevaate olulisest tööstusjäätmest. Töö eesmärk on valitud aherainepuistangute (Edise, Kohtla, Sompa) geokeemilise ja mineraloogilise iseloomustamise kaudu mõista materjali koostiselist heterogeensust. Töö annab ülevaate aheraine potentsiaalsetest kasutusvõimalustest teedeehituses, põllumajanduses, plastides täiteainena ja betooni 3D-printimisel, tuginedes teaduskirjandusele. Kokkuvõttes rõhutab töö aheraine väärtust teisese toormena ja selle potentsiaali keskkonnaprobleemide leevendamisel Ida-Virumaal. Käesoleva bakalaureusetöö raames teostatud kirjanduse ülevaade ja aheraine väärindamise potentsiaali hindamine tugineb valdavalt Eesti ülikoolides (nt Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool) kaitstud magistritöödele ning teistele kohalikele teadusuuringutele ja aruannetele.
Kesk-Ordoviitsiumi fosfaatsete koorikute morfoloogia ja võimalik päritolu
(Tartu Ülikool, 2025) Aava, Martin; Mõtlep, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida Aseri-Kunda lademete kihistikes leiduvaid fosfaatseid koorikuid, keskendudes nende morfoloogiale. Uuritud proovid pärinevad Kunda-Aru lubjakivikarjäärist Kandle ja Loobu kihistu piirilt ning Pakri poolsaarelt, Pakri kihistust. Varasemas kirjanduses on palju informatsiooni fosfaatsetest impregnatsioonidest Ordoviitsiumi katkestuspindades, aga nende peal asetsevaid koorikuid või kilesid pole vähemalt leitava kirjanduse põhjal lähemalt uuritud. Fosfaatsete koorikute SEM ja SEM-EDS analüüsimisel leiti, et need on kihilise struktuuriga, koosnedes valdavalt kaltsiumist ja fosfaadist, ning sisaldavad väikseid apatiitseid kristalseid, sõõrikulaadseid ja niitjaid struktuure, mis võivad viidata biogeensele päritolule. Järeldati, et fosfaatne koorik erineb geneesilt impregnatsioonist, tekkides sette ja vee piiri peal ning keskkonnas, kus settematerjali ei kanta palju sisse.
Exploring the geographic variation in needle shoot architecture with 3D photogrammetry
(Tartu Ülikool, 2025) Käis, Karl; Pisek, Jan, juhendaja Borysenko, Oleksandr, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The study examined Norway spruce (Picea abies (L.) H.Karst.) shoot architecture from three northern European sites using high-precision blue light 3D photogrammetry. The main parameters analysed were the silhouette to total shoot area ratio (STARshoot), Silhouette to total needle area ratio (STARneedle), and silhouette contour length. The objectives were: creating accurate 3D models, calculating and comparing these parameters across a latitudinal gradient, and assessing the impact of different STAR definitions. The analysis revealed an average 11.8% difference between STARshoot and STARneedle, indicating the need for consistent definitions. No statistically significant geographic variation in shoot structure was found, suggesting potential architectural consistency across the study sites.
Põhjavee kaitstuse kaardi valideerimine tuginedes nitraatide sisaldusele põhjavees
(Tartu Ülikool, 2024) Tüvi, Lizet; Männik, Magdaleena, juhendaja; Karro, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Põhjavee kaitstuse kaardid on abiks paljude maa kasutamise ja planeerimise otsuste langetamisel, seega on oluline, et need oleksid võimalikult täpsed. Eesti põhjavee kaitstuse kaardid on koostatud hüdrogeoloogilisi tingimusi arvestava metoodikaga, kuid varasemalt pole kaartide usaldusväärsust valideeritud. Käesoleva töö eesmärk oli kasutada mujal maailmas rakendatavat kaitstuse kaardi valideerimise meetodit, kus põhjavee nitraatide sisaldust võrreldakse põhjavee kaitsuse hinnanguga, et analüüsida meetodi toimimist Eesti tingimustes. Meetodi sobivuse uurimiseks analüüsiti Häädemeeste, Maardu ja Väike-Maarja 1:50 000 mõõtkavas põhjavee kaitstuse kaardilehtedele jäävate puurkaevude nitraatide sisaldusi esimeses aluspõhjalises põhjaveekompleksis.
Püriidi mineralisatsioon Otisaare (Kalana) karjääri karbonaatide lõhesüsteemides ja karstikoobastes: iseloom, koostis ja genees
(Tartu Ülikool, 2024) Täär, Elise; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas töös uuriti Otisaare (Kalana) karjääri koopalistes struktuurides moodustunud püriidi agregaate, eesmärgiga kirjeldada püriidi mineralisatsiooni erinevaid tüüpe, iseloomustada nende mineraalset ja keemilist koostist ning selgitada tekkemehhanismid. Uuritud püriidi agregaadid jagunevad kolme rühma, (a) muguljad-kihilised agregaadid, (b) dendriitsed kristallagragaadid vormid ja (c) üksikute, tavaliselt kuubiliste ja püritoeedriliste kristallidega kaetud pinnad või kihid. Mineraloogilistest on erinevate vormide püriidid samasuguse struktuuriga kuid muguljates-kihilistes agregaatides esineb koos püriidiga ka markasiit. Püriidi jälgelementide koostise aluse võib oletada, et kuubilised-püritoeedrilised ja muguljad-kihilised vormid on kasvanud settelis- diageneetilists tingimustes kui dendriitsete vormid on kasvanud madala- kuni keskmisetemperatuurilistes hüdrotermaalsetes tingimustes. Muguljad-kihilised vormid sarnanevad morfoloogiliselt hüdrotermaalsetes allikates („mustad tossutajad“) kasvanud püritiseerunud mikrobialiitidele.
Teravmägede fjordide põhjasetete geokeemiline analüüs
(Tartu Ülikool, 2024) Sumin, Greete; Liira, Martin, juhendaja; Ausmeel, Markus, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida Arktikas, Teravmägede pindmiste merepõhjasetete geokeemilist koostist ning liustike sulamise mõju toiteainete ringlusele kahes fjordis: Raudfjordenis ja Kongsfjordenis ning šelfimeres. Arktikas toimuvate kliimamuutuste tõttu kiireneb liustike sulamine ning fjordid on suurenenud setete sissekande mõju all, mistõttu fosfori sisaldused ja vormid settes võivad muutuda. Fosfor on oluline toitaine merepõhja setetes. Fjordide ja šelfimere põhjasetete analüüsimisel selgus, et fosfori mobiilsetest vormidest on suurem osakaal labiilsel fosforil, mis viitab, et setted on värsked ja rauaga seotud fosfori osakaal on väike. Selgus ka, et orgaanilise süsiniku sisaldused suurenesid fjordides liustikuservast eemale liikudes, mis viitab sellele, et orgaaniline süsinik kantakse liustiku sulaveega avamere suunas.
Suure Taevaskoja liivakivipaljandi kaardistamine fotogramm-meetria abil
(Tartu Ülikool, 2024) Shlykova, Polina; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Suur Taevaskoda on liivakivipaljand, mis asub Põlva maakonnas Ahja jõe paremal kaldal. Käesoleval bakalaureusetööl on 2 eesmärki. Esimene eesmärk on fotogramm-meetria abil koostada ning analüüsida Suure Taevaskoja liivakivipaljandi 3D mudelit. Teine eesmärk on teada saada, kuidas toimub liivakivipaljandite muutumine. Selleks võrreldakse uuringu ajal tehtud mudelit 2015. aasta piltidest tehtud mudeliga. Uurimuse käigus saadud tulemused aitavad välja selgitada liivakivipaljandis toimuvaid erosiooniprotsesse ning uurida selle mõju ja ulatust.
Pinnakatte setendite geokeemilise koostise kasutatavus radooniriski kaardistamiseks
(Tartu Ülikool, 2024) Peters, Marilin; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Kuusma, Elina, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas bakalaureusetöös uuriti võimalikke seosed pinnakatte setendite geokeemilise koostise ja radooniriski vahel. Lisaks hinnati võimalusi Rn-riski kaardistamiseks, tuginedes pinnase geokeemilisele koostisele. Tulemuste põhjal sai kinnitust asjaolu, et Alam-Ordoviitsiumi terrigeense kompleksi kivimid, milleks on graptoliitargilliit ja oobolusliivakivi (fosforiit), on looduslikud radooni ja looduskiirguse allikad. Lisaks uraanile ja kaaliumile, on radoonirisk statistiliselt tugevas seoses ka mulla lähtekivimi fosfori, strontsiumi, ütriumi, lantaani ja tseeriumi sisaldustega. Töö tulemusena selgus, et pinnakatte setendite geokeemilise koostise alusel on võimalik hinnata eri piirkondade Rn-riski ning koostada vastavaid prognooskaarte.
Siluri ajastu Lau sündmuse mõju mikrofossiilidele Bebirva 111 puuraugus Leedus
(Tartu Ülikool, 2024) Männik, Reet; Hints, Olle, juhendaja; Meidla, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas bakalaureusetöös uuriti Lau sündmuse mõju orgaanilise kestaga mikrofossiilide kooslustele Bebirva 111 puuragus Leedus. Uurimus keskendus kitiinikute ja skolekodontide levikumustritele Hilis-Siluri setetes, ning nende fossiilirühmade muutustele sündmuse eel ja järel. Selgus, et kitiinikute kooslustes toimus märkimisväärseid muudatusi liikide levikus, ent skolekodontide mitmekesisus ja arvukus püsis Lau sündmuse vältel stabiilne. Järeldati, et organismirühmad reageerisid keskkonnamuutustele erinevalt. Balti paleobasseinis olid planktilised kitiinikud Lau sündmuse suhtes tundlikumad, kui bentilise eluviisiga hulkharjasussid, mille fossiilideks on skolekodondid.
Ülevaade käsnade fossiiliandmestikust ning esmased andmed Kalana Lagerstätte käsnafossiilidest
(Tartu Ülikool, 2024) Luik, Kärt; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käsnad on ühed lihtsamad ja vanimad hulkraksed organismid, kes oma unikaalsete bioloogiliste ja ökoloogiliste omaduste tõttu on olnud teadlastele pikka aega uurimisobjektiks ning andnud olulist teavet organismide evolutsiooni kohta. Varem ei ole Kalana Lagerstätte’st leitud käsnafossiile lähemalt uuritud ega kirjeldatud. Käesolevas töös antakse ülevaade käsnade bioloogiast, nende fossiliseerumisest ning esmane kirjeldus Kalana Lagerstätte käsnafossiilidest. Uuring põhineb teaduskirjanduse analüüsil, Eesti geoinfo fossiilide andmebaasi materjalidel ja valitud käsnafossiilidel. Fossiilide detailse morfoloogia ja keemilise koostise uurimiseks on kasutatud SEM ja EDS meetodeid. Kalana Lagerstätte fossiilid on üldiselt hästi säilinud, ent esmase uuringuga okiseid käsnadel ei leitud. Kalana käsnade välismorfoloogia, sisestruktuuris nähtav pooride ja kanalite süsteem ning säilivus on võrreldav teiste tuntud leiukohtade (Gotland, Wales ja Fezouata) fossiilidega.
Hilis-Holotseeni tormisündmuste jäljed Abade järve põhjasetetes Loode-Saaremaal
(Tartu Ülikool, 2024) Eensoo, Annabel; Rosentau, Alar, juhendaja ; Jairus, Triinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Abade järve põhjasetteid ja neis talletunud tormisündmusi, kirjeldades nende koostist, teket ja vanust ning arutleda Abade järve isoleerumise ja selle mehhanismide üle. Uuringu käigus näidati, et Abade järve isoleerumine Läänemerest toimus järvenõost põhjas kujuneva maasääre idasuunalise kasvamise tulemusena, mis jõudis lõpuni 14. sajandi esimeses pooles. Töö käigus täienes Hilis Holotseeni paleotormisuse andmestik kolme tormi sündmuse ja ühe kõrgenenud tormi susega perioodi võrra alates 14. sajandist.
Selisoo pinnasevee taseme analüüs Estonia põlevkivikaevanduse mõju selgitamiseks. Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias
(Tartu Ülikool, 2014) Kraun, Merilin; Karro, Enn, juhendaja; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva töö eesmärgiks oli pinnasevee tasemete seiramise ja seireandmete analüüsi abil välja selgitada, kas ja milline mõju on Estonia põlevkivikaevandusel Natura 2000 alaks määratud Selisoo rabale. Töö käigus perioodil 7.04.2011-24.10.2013 uuriti 13 piesomeetri mõõdetud andmete põhjal veetasemete sesoonset kõikumist ja võimalikku langust, korrelatsiooni meteoandmetega ja võimalikku seost põlevkivi kaevandamisest tingitud põhjavee tasemete languse ja kaugusega kaevandusest. Seoste leidmisel oli abiks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Jõhvi meteoroloogijaama sademetehulga, lume paksuse ja õhutemperatuuri andmed. Uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et kaevanduse mõju pinnakattes paiknevale põhjaveele on ilmne, kuid see ei ole jõudnud raba pinnale. Pinnasevee tase rabas ja selle ümbruses sõltub suurel määral sademete hulgast ja tüübist ning õhutemperatuurist, mis omakorda sõltuvad aastaajast. Lõunapoolsel transektil on looduslike sesoonsete kõikumiste taustal veetasemete langused suuremad, sest transekti kaugus kaevandusest on väiksem. Põhjapoolne transekt kirjeldab väljakujunenud, seni veel kaevandamisest vähemõjutatud veerežiimi rabas ja kuivendatud äärealadel. Veetasemete langused on suuremad piesomeetrites, mis asuvad rabalaama servas olevas mineraalpinnases ja väiksemad turbaalusesse mineraalpinnasesse paigutatud piesomeetrites. Rabaturbasse paigutatud piesomeetrite mõõdetud pinnasevee tasemetes pole langust näha. Rabalaama keskel on kaevandamise mõju väiksem kui servas, sest servale on kaevandus lähemal. Kõige suuremaks ohuks raba püsimajäämisele on see, kui veetasemed hakkavad märkimisväärselt langema ka rabaturbas. Suurte veetasemete languste puhul on oht, et rabas muutub oluliselt veerežiim, mis võib tuua kaasa muutused samuti taimestikus. Kindlasti tuleb jätkata Selisoos põhjavee-, pinnasevee- ja taimestikuseiret, et olla kursis rabas toimuvate muutustega ja hinnata pidevalt sealset olukorda.
Fluoriidide geoloogilised allikad Siluri-ordoviitsiumi veekompleksis. Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias
(Tartu Ülikool, 2014) Seevri, Kristi; Karro, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavees esinevate kõrgete fluoriidide sisalduse geoloogilisi allikaid. Eesmärgi täitmiseks teostatakse veekompleksi moodustavate kivimite (lubjakivid, merglid, dolomiidid, Kbentoniidid) leostuskatsed, mis võimaldavad selgitada fluori lahustumiseks vajalikke tingimusi ja lahustumise määra. Leovete keemilist koostist võrreldakse veekompleksi moodustavate kivimite keemilise ja mineraloogilise koostisega. Laboratoorsed tööd viiakse läbi TÜ geoloogia osakonna laboris. Töö tulemustel on lisaks teaduslikule ka rakenduslik väärtus - uus geokeemiline informatsioon aitab teha otsuseid puurkaevude asukoha ja konstruktsiooni valikul vältimaks hilisemaid investeeringuid veepuhastusseadmetesse ning sellega kaasnevat vee hinna tõusu.

Sirvi

Viimati lisatud