Geoloogia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Põhjavee kaitstuse kaardi valideerimine tuginedes nitraatide sisaldusele põhjavees(Tartu Ülikool, 2024) Tüvi, Lizet; Männik, Magdaleena, juhendaja; Karro, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondPõhjavee kaitstuse kaardid on abiks paljude maa kasutamise ja planeerimise otsuste langetamisel, seega on oluline, et need oleksid võimalikult täpsed. Eesti põhjavee kaitstuse kaardid on koostatud hüdrogeoloogilisi tingimusi arvestava metoodikaga, kuid varasemalt pole kaartide usaldusväärsust valideeritud. Käesoleva töö eesmärk oli kasutada mujal maailmas rakendatavat kaitstuse kaardi valideerimise meetodit, kus põhjavee nitraatide sisaldust võrreldakse põhjavee kaitsuse hinnanguga, et analüüsida meetodi toimimist Eesti tingimustes. Meetodi sobivuse uurimiseks analüüsiti Häädemeeste, Maardu ja Väike-Maarja 1:50 000 mõõtkavas põhjavee kaitstuse kaardilehtedele jäävate puurkaevude nitraatide sisaldusi esimeses aluspõhjalises põhjaveekompleksis.Item Püriidi mineralisatsioon Otisaare (Kalana) karjääri karbonaatide lõhesüsteemides ja karstikoobastes: iseloom, koostis ja genees(Tartu Ülikool, 2024) Täär, Elise; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesolevas töös uuriti Otisaare (Kalana) karjääri koopalistes struktuurides moodustunud püriidi agregaate, eesmärgiga kirjeldada püriidi mineralisatsiooni erinevaid tüüpe, iseloomustada nende mineraalset ja keemilist koostist ning selgitada tekkemehhanismid. Uuritud püriidi agregaadid jagunevad kolme rühma, (a) muguljad-kihilised agregaadid, (b) dendriitsed kristallagragaadid vormid ja (c) üksikute, tavaliselt kuubiliste ja püritoeedriliste kristallidega kaetud pinnad või kihid. Mineraloogilistest on erinevate vormide püriidid samasuguse struktuuriga kuid muguljates-kihilistes agregaatides esineb koos püriidiga ka markasiit. Püriidi jälgelementide koostise aluse võib oletada, et kuubilised-püritoeedrilised ja muguljad-kihilised vormid on kasvanud settelis- diageneetilists tingimustes kui dendriitsete vormid on kasvanud madala- kuni keskmisetemperatuurilistes hüdrotermaalsetes tingimustes. Muguljad-kihilised vormid sarnanevad morfoloogiliselt hüdrotermaalsetes allikates („mustad tossutajad“) kasvanud püritiseerunud mikrobialiitidele.Item Teravmägede fjordide põhjasetete geokeemiline analüüs(Tartu Ülikool, 2024) Sumin, Greete; Liira, Martin, juhendaja; Ausmeel, Markus, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida Arktikas, Teravmägede pindmiste merepõhjasetete geokeemilist koostist ning liustike sulamise mõju toiteainete ringlusele kahes fjordis: Raudfjordenis ja Kongsfjordenis ning šelfimeres. Arktikas toimuvate kliimamuutuste tõttu kiireneb liustike sulamine ning fjordid on suurenenud setete sissekande mõju all, mistõttu fosfori sisaldused ja vormid settes võivad muutuda. Fosfor on oluline toitaine merepõhja setetes. Fjordide ja šelfimere põhjasetete analüüsimisel selgus, et fosfori mobiilsetest vormidest on suurem osakaal labiilsel fosforil, mis viitab, et setted on värsked ja rauaga seotud fosfori osakaal on väike. Selgus ka, et orgaanilise süsiniku sisaldused suurenesid fjordides liustikuservast eemale liikudes, mis viitab sellele, et orgaaniline süsinik kantakse liustiku sulaveega avamere suunas.Item Suure Taevaskoja liivakivipaljandi kaardistamine fotogramm-meetria abil(Tartu Ülikool, 2024) Shlykova, Polina; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondSuur Taevaskoda on liivakivipaljand, mis asub Põlva maakonnas Ahja jõe paremal kaldal. Käesoleval bakalaureusetööl on 2 eesmärki. Esimene eesmärk on fotogramm-meetria abil koostada ning analüüsida Suure Taevaskoja liivakivipaljandi 3D mudelit. Teine eesmärk on teada saada, kuidas toimub liivakivipaljandite muutumine. Selleks võrreldakse uuringu ajal tehtud mudelit 2015. aasta piltidest tehtud mudeliga. Uurimuse käigus saadud tulemused aitavad välja selgitada liivakivipaljandis toimuvaid erosiooniprotsesse ning uurida selle mõju ja ulatust.Item Pinnakatte setendite geokeemilise koostise kasutatavus radooniriski kaardistamiseks(Tartu Ülikool, 2024) Peters, Marilin; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Kuusma, Elina, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesolevas bakalaureusetöös uuriti võimalikke seosed pinnakatte setendite geokeemilise koostise ja radooniriski vahel. Lisaks hinnati võimalusi Rn-riski kaardistamiseks, tuginedes pinnase geokeemilisele koostisele. Tulemuste põhjal sai kinnitust asjaolu, et Alam-Ordoviitsiumi terrigeense kompleksi kivimid, milleks on graptoliitargilliit ja oobolusliivakivi (fosforiit), on looduslikud radooni ja looduskiirguse allikad. Lisaks uraanile ja kaaliumile, on radoonirisk statistiliselt tugevas seoses ka mulla lähtekivimi fosfori, strontsiumi, ütriumi, lantaani ja tseeriumi sisaldustega. Töö tulemusena selgus, et pinnakatte setendite geokeemilise koostise alusel on võimalik hinnata eri piirkondade Rn-riski ning koostada vastavaid prognooskaarte.Item Siluri ajastu Lau sündmuse mõju mikrofossiilidele Bebirva 111 puuraugus Leedus(Tartu Ülikool, 2024) Männik, Reet; Hints, Olle, juhendaja; Meidla, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesolevas bakalaureusetöös uuriti Lau sündmuse mõju orgaanilise kestaga mikrofossiilide kooslustele Bebirva 111 puuragus Leedus. Uurimus keskendus kitiinikute ja skolekodontide levikumustritele Hilis-Siluri setetes, ning nende fossiilirühmade muutustele sündmuse eel ja järel. Selgus, et kitiinikute kooslustes toimus märkimisväärseid muudatusi liikide levikus, ent skolekodontide mitmekesisus ja arvukus püsis Lau sündmuse vältel stabiilne. Järeldati, et organismirühmad reageerisid keskkonnamuutustele erinevalt. Balti paleobasseinis olid planktilised kitiinikud Lau sündmuse suhtes tundlikumad, kui bentilise eluviisiga hulkharjasussid, mille fossiilideks on skolekodondid.Item Ülevaade käsnade fossiiliandmestikust ning esmased andmed Kalana Lagerstätte käsnafossiilidest(Tartu Ülikool, 2024) Luik, Kärt; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäsnad on ühed lihtsamad ja vanimad hulkraksed organismid, kes oma unikaalsete bioloogiliste ja ökoloogiliste omaduste tõttu on olnud teadlastele pikka aega uurimisobjektiks ning andnud olulist teavet organismide evolutsiooni kohta. Varem ei ole Kalana Lagerstätte’st leitud käsnafossiile lähemalt uuritud ega kirjeldatud. Käesolevas töös antakse ülevaade käsnade bioloogiast, nende fossiliseerumisest ning esmane kirjeldus Kalana Lagerstätte käsnafossiilidest. Uuring põhineb teaduskirjanduse analüüsil, Eesti geoinfo fossiilide andmebaasi materjalidel ja valitud käsnafossiilidel. Fossiilide detailse morfoloogia ja keemilise koostise uurimiseks on kasutatud SEM ja EDS meetodeid. Kalana Lagerstätte fossiilid on üldiselt hästi säilinud, ent esmase uuringuga okiseid käsnadel ei leitud. Kalana käsnade välismorfoloogia, sisestruktuuris nähtav pooride ja kanalite süsteem ning säilivus on võrreldav teiste tuntud leiukohtade (Gotland, Wales ja Fezouata) fossiilidega.Item Hilis-Holotseeni tormisündmuste jäljed Abade järve põhjasetetes Loode-Saaremaal(Tartu Ülikool, 2024) Eensoo, Annabel; Rosentau, Alar, juhendaja ; Jairus, Triinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Abade järve põhjasetteid ja neis talletunud tormisündmusi, kirjeldades nende koostist, teket ja vanust ning arutleda Abade järve isoleerumise ja selle mehhanismide üle. Uuringu käigus näidati, et Abade järve isoleerumine Läänemerest toimus järvenõost põhjas kujuneva maasääre idasuunalise kasvamise tulemusena, mis jõudis lõpuni 14. sajandi esimeses pooles. Töö käigus täienes Hilis Holotseeni paleotormisuse andmestik kolme tormi sündmuse ja ühe kõrgenenud tormi susega perioodi võrra alates 14. sajandist.Item Selisoo pinnasevee taseme analüüs Estonia põlevkivikaevanduse mõju selgitamiseks. Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias(Tartu Ülikool, 2014) Kraun, Merilin; Karro, Enn, juhendaja; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva töö eesmärgiks oli pinnasevee tasemete seiramise ja seireandmete analüüsi abil välja selgitada, kas ja milline mõju on Estonia põlevkivikaevandusel Natura 2000 alaks määratud Selisoo rabale. Töö käigus perioodil 7.04.2011-24.10.2013 uuriti 13 piesomeetri mõõdetud andmete põhjal veetasemete sesoonset kõikumist ja võimalikku langust, korrelatsiooni meteoandmetega ja võimalikku seost põlevkivi kaevandamisest tingitud põhjavee tasemete languse ja kaugusega kaevandusest. Seoste leidmisel oli abiks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Jõhvi meteoroloogijaama sademetehulga, lume paksuse ja õhutemperatuuri andmed. Uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et kaevanduse mõju pinnakattes paiknevale põhjaveele on ilmne, kuid see ei ole jõudnud raba pinnale. Pinnasevee tase rabas ja selle ümbruses sõltub suurel määral sademete hulgast ja tüübist ning õhutemperatuurist, mis omakorda sõltuvad aastaajast. Lõunapoolsel transektil on looduslike sesoonsete kõikumiste taustal veetasemete langused suuremad, sest transekti kaugus kaevandusest on väiksem. Põhjapoolne transekt kirjeldab väljakujunenud, seni veel kaevandamisest vähemõjutatud veerežiimi rabas ja kuivendatud äärealadel. Veetasemete langused on suuremad piesomeetrites, mis asuvad rabalaama servas olevas mineraalpinnases ja väiksemad turbaalusesse mineraalpinnasesse paigutatud piesomeetrites. Rabaturbasse paigutatud piesomeetrite mõõdetud pinnasevee tasemetes pole langust näha. Rabalaama keskel on kaevandamise mõju väiksem kui servas, sest servale on kaevandus lähemal. Kõige suuremaks ohuks raba püsimajäämisele on see, kui veetasemed hakkavad märkimisväärselt langema ka rabaturbas. Suurte veetasemete languste puhul on oht, et rabas muutub oluliselt veerežiim, mis võib tuua kaasa muutused samuti taimestikus. Kindlasti tuleb jätkata Selisoos põhjavee-, pinnasevee- ja taimestikuseiret, et olla kursis rabas toimuvate muutustega ja hinnata pidevalt sealset olukorda.Item Fluoriidide geoloogilised allikad Siluri-ordoviitsiumi veekompleksis. Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias(Tartu Ülikool, 2014) Seevri, Kristi; Karro, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavees esinevate kõrgete fluoriidide sisalduse geoloogilisi allikaid. Eesmärgi täitmiseks teostatakse veekompleksi moodustavate kivimite (lubjakivid, merglid, dolomiidid, Kbentoniidid) leostuskatsed, mis võimaldavad selgitada fluori lahustumiseks vajalikke tingimusi ja lahustumise määra. Leovete keemilist koostist võrreldakse veekompleksi moodustavate kivimite keemilise ja mineraloogilise koostisega. Laboratoorsed tööd viiakse läbi TÜ geoloogia osakonna laboris. Töö tulemustel on lisaks teaduslikule ka rakenduslik väärtus - uus geokeemiline informatsioon aitab teha otsuseid puurkaevude asukoha ja konstruktsiooni valikul vältimaks hilisemaid investeeringuid veepuhastusseadmetesse ning sellega kaasnevat vee hinna tõusu.Item Kroomi fraktsioneerumine ja leostumine Jordaania põlevkivi tuhajäätmetest(Tartu Ülikool, 2014) Kangor, Mihkel; Paiste, Päärn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondPõlevkivi on kõrge energiatähtsusega maavara, kui puuduvad teised valikud. Põlevkivi kõrge tuhasuse (~50%) tõttu tekib põletamisel aga suurtes kogustes tuhka. Põlevkivituhas võib leiduda palju raskmetalle ja aluselisust põhjustavaid ioone. Kuna sellisele tuhale on väheseid kasutusalasid, transporditakse seda tuhaplatoodele. Seal võib aga tuhka läbinud nõrgvee pH ulatuda 13-ni, põhjustades põhjaveele ja keskkonnale suuri kahjusid. Lisaks võib nõrgvee sisalduses leiduda ka erinevaid raskmetalle nagu kroom. Raskemetallide kõrged sisaldused ja nende leostumine muudavad ka oluliselt raskemaks materjalide edasise taaskasutuse nt. ehituses või filtersüsteemides. Eestis kaevandatava põlevkivi põletamisel tekkiv tuhk ei sisalda olulisel määral leostuvaid raskemetalle, kuid teiste põlevkivimaardlate kasutusel tekkivate jäätmete puhul võib see olla suureks probleemiks (Ots, 2004). Selleks, et hinnata jäätmete ohtlikust ja võimalikku taaskasutust on vajalik kompleksem teadmine raskemetallide fraktsioneerumisest ja vormist tuhamaterjalides. Üheks selliseks probleemseks raskemetalliks on ka kroom. Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks on selgitada kroomi fraktsioneerumist ja selle leostusomadusi Jordaania põlevkivi põletamisel tekkivates tuhajäätmetest.Item Balti Jääpaisjärve rannamoodustised nähtuna aerolaserskanneerimise kõrgusandmetest(Tartu Ülikool, 2023) Sarap, Georg Rudolf; Rosentau, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli tuvastada LiDAR reljeefimudelilt Eesti aladel ligi 11 700 kal ka BP levinud Balti Jääpaisjärve viimase (BIII) taseme rannamoodustised ning modelleerida nende alusel paleo-veepind ning rannajoone paiknemine hindamaks pärastjääaegse maatõusu muutuseid. Uuringu tulemusena täienes Balti Jääpaisjärve (BIL) rannamoodustiste andmestik ning täpsustus rannavööndi paiknemine. BIII paleo-veepinna kiireima maatõusu asimuudiks saadi 321º, mis on heas kooskõlas varasemate uuringutulemustega. Paleo-veepinna tõusugradiendiks saadi 39 cm km -1 , mis on ligi 7 cm km -1 enam kui näitavad varasemad uuringud.Item Rägavere piirkonna fosforiidi geokeemiline analüüs(Tartu Ülikool, 2023) Riives, Martin; Joosu, Lauri, juhendaja; Lumiste, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesolevas bakalaureusetöös uuriti haruldaste muldmetallide sisaldust Rägavere piirkonna fosforiidis ning hinnati nende jaotumist. Haruldaste muldmetallide sisalduste määramiseks viidi läbi induktiivsisestatud plasma massispektromeetriline (ICP-MS) analüüs. Selgus, et Rägavere piirkonna fosforiidis on madal keskmine REE sisaldus. Järeldati, et Rägavere piirkonnas loodesse jääv ala on rohkem Toolse maardlaga sarnane ning kagusse jääv ala on sarnane Rakvere maardla Kabala piirkonnaga. Lisaks leiti, et REE koostis Rägavere fosforiidis on perspektiivikas kuni väga perspektiivikas, ehk kõrgema majandusliku potentsiaaliga REEde suhtarv on kõrge.Item Sfaleriidi mineralisatsioon graptoliitargilliidis: levik, iseloom ja genees(Tartu Ülikool, 2023) Raie, Grete; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesolevas töös uuriti Eesti graptoliitargilliiti eesmärgiga välja selgitada Zn esinemisvorm, selle petrograafilised omadused ning analüüsida jälgelemendilist koostist. Eelnimetatule toetudes, kirjeldati sfaleriidi võimalikku geneesi. Mineralisatsiooni petrograafilised suhted näitavad, et sfaleriit on tekkinud graptoliitargilliiti viimase faasina läbi diageneetilise settimise, levides tühimikes ning poorsetes liivakates vahekihtides. Sfaleriidi jälgelemendid omavad erinevaid signatuure lääne ja idatsoonis, kuid kaasneva markasiidi kristallivormide ja korrodeerunud servadega kvartsi põhjal võib öelda, et sfaleriidi esinemine graptoliit-argilliidi kihtides on tingitud kõrgtemperatuurilistest, madala pH-ga hüdrotermaalsetest fluididest.Item Soome lahe põhjasetete poorivee geokeemia ja anaeroobse metaani oksüdeerumise potentsiaali hindamine poorivee sulfaadiprofiilidest(Tartu Ülikool, 2023) Roopõld, Krete; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks oli uurida Soome lahe põhjasetete poorivee keemilist koostist lääne-ida suunalisel profiilil ning analüüsida anaeroobse metaani oksüdatsiooni toimumist Soome lahes. Uuringu tulemused näitasid esmakordselt, et Eesti merealadel, Soome lahe lääneosas, kus on orgaanilise muda akumulatsiooniala, toimub pinnalähedases settes (sügavus <10 cm) kiire sulfaadi reduktsioon, viidates metaani tootmisele ja AOM-i toimumisele põhjasetetes. Idapoolses Soome lahes pole orgaanilise muda esinemine läbilõikes piisavalt ulatuslik, et toita orgaanika lagunemist ja metaani tootmist pinnalähedases settes. Ühest uuringu jaamast leiti raua-mangaani konkretsioone. Selle jaama lahustunud raua vertikaalne profiil viitab raua sissevoolule sügavalt settest.Item Raskemetallide leostumine Eesti graptoliitargilliidist(Tartu Ülikool, 2023) Rahu, Georg; Mänd, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesolevas töös uuriti leostumiskatsete abil metallide mobiilsust Loode-Eesti ALARA 401 puursüdamiku graptoliitargilliidi intervallis, et saada algsed sisendid toksiliste metallide eraldumise hilisemaks hindamiseks potentsiaalse kaevandustegevuse mõjul. Leiti, et graproliitargilliidist leostub hapnikulistel tingimustel märkimisväärne kogus keskkonnale ohtlikke raskemetalle, sealhulgas Mo, V, U, Ni, Cd ja Cu, millest mitmete kontsentratsioon leovees ületab kehtestatud piirnorme. Metallide leostumine oli seotud püriidi lagunemisega ja seda kiirendas oluliselt mikroobide elutegevus. Metallide kontsentratsioonide arengud katse jooksul erinesid oluliselt, viidates leostumis- ja sadenemismehhanismide mitmekesisusele. Graptoliitargilliidi segamine karbonaadiga on perspektiivikas lahendus metallide leostumise välitimiseks või nende sadestamiseks, kuid ei toimi Mo puhul.Item Turba kompressiooniparameetrid ning vajumite hindamine Oandu soo näitel(Tartu Ülikool, 2023) Põldver, Eliisabet; Talpsep, Annette, juhendaja; Paat, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTurba suure kokkusurutavuse tõttu tuleb enne sellise pinnase koormamist määrata ära selle vajumise ulatus. Peale primaarse kompressiooni leiab turbapinnase koormamise juures aset ka märkimisväärne sekundaarne konsolidatsioon. Selle bakalaureusetöö käigus viidi katsed läbi Oandust pärit viie turbaprooviga, et määrata turba füüsikalisi omadusi ning primaarset ja sekundaarset konsolidatsiooni. Töö eesmärgiks on leida turbapinnase primaarse ja sekundaarse konsolidatsiooni juures tekkivad vajumid eri muldkeha koormuste ja aastate lõikes ning hinnata kasutatud meetodite usaldusväärsust.Item Prokarüootide ja seente denitrifikatsiooni potentsiaali hindamine erinevates ökosüsteemides reaalaja PCR meetodiga(Tartu Ülikool, 2023) Kikas, Karmel; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondDilämmastikoksiid (N2O) ehk naerugaas on ohtlik kasvuhoonegaas, mille atmosfääri soojendamise potentsiaal on 300 korda võimsam võrreldes süsihappegaasiga (CO2). Nimetatud lämmastikuühendi peamisteks allikateks on nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon. Lisaks looduslikele protsessidele, on inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud N2O kogus suurenenud ja viimasel paaril aastakümnel on päevakorda kerkinud kliimamuutustega seonduvad probleemid. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli analüüsida erinevate ökosüsteemide mõju denitrifikatsioonist tulevale N2O emissioonidele. Reaalaja polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) kasutati tuvastamaks denitrifikatsiooni läbiviivate geenide arvukus: seente nirK ning prokarüootide nirK, nirS, nosZI ja nosZII on peamised uuritavad markergeenid. Tulemustest selgus, et seente mõju N2O emissioonidele on suurim liigniisketel ja üleujutatud metsaaladel, nagu näiteks kase- ja kuusemets. Prokarüootide geenikoopiate arvukuse poolest on denitrifikatsiooni esinemise potentsiaal suurim tehismärgaladel ja liigniiske pinnasega metsades.Item Aseri fosforiidimaardla geoloogiline 3D modelleerimine(Tartu Ülikool, 2023) Pihel, Richard; Vind, Johannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondFosforiiti kasutatakse väetiste tootmiseks. Uuringus töötatakse Eestis asuva Aseri fosforiidimaardlaga. Uurimistööl on kaks eesmärki. Esimene eesmärk on Aseri maardla fosforiidi kihindite ruumiline analüüs ajalooliste andmete põhjal. Teine eesmärk on Aseri maardla fosforiidi varude hindamine mudeli põhjal. Uuringu algandmeteks on Eesti Geoloogiateenistuse poolt digitaliseeritud puuraukude info ning Aseri maardla mudeli loomiseks kasutati Seequenti programmi Leapfrog Geo. Tulemustena leiti, et Aseri fosforiidimaardla fosforiid kihistik on võrreldes teiste Eestis asuvate maardlatega suhteliselt õhuke ja madala kvaliteediga, kuid asub maapinnale lähemal. Fosforiidi varud on registrikaardis olevate hinnangutega ligikaudu võrdsed ning maavara plokkide siseselt jaguneb fosforiit suhteliselt vähe ümber. Järeldati, et konventsionaalsetel maa alusel või karjääri viisidel Aseri maardla fosforiiti ei saa kaevandada. Ühtlasi võiks Aseri maardla maavara plokkide ehituse üle vaadata ning vajadusel ümber ehitada.Item Eurüpteriidid Eestis: stratigraafiline ja geograafiline levik ning taksonoomia(Tartu Ülikool, 2023) Pelska, Jane; Tinn, Oive, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkondEurüpteriidid on Paleosoikumi väljasurnud lülijalgsed (Arthropoda), kes elasid Hilis-Ordoviitsiumist kuni Permi ajastu lõpuni. Selles bakalaureusetöös käsitletakse varasemaid uurimusi eurüpteriidide fossiilide kohta, Eesti eurüpteriidide materjali geoandmebaasist ja uusi fossiile Kalana lagerstätte’st. Raikküla-vanuseline Kalana lagerstätte on säilivus-lagerstätte ehk erakordse säilivusega fossiilide leiukoht. Geoandmebaasi on Eesti aladelt kantud 545 eurüpteriidi või täpsemalt määramata lõugtundlase fossiili, mis on leitud Jaagarahu, Rootsiküla, Kuressaare, Raikküla ja Paadla lademetest. Kõige leiduderohkemad on Rootsiküla lade ja Viita leiukoht.